) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on Beton Ehitus OÜ ja hageja vahel 01.12.2021 sõlmitud müügilepingu betoonisegu võõrandamise kohta. Müügilepingu alusel väljastati võlgnikule arved nr 92310272 summas 22 617,60 eurot; nr 92310276 summas 10 071,00 eurot; nr 92311270 summas 9 234,00 eurot; nr 92311271 summas 9 948,00 eurot; nr 92312122 summas 378,00 eurot; kogusummas 52 248,60 eurot. Hageja andis üle kogu müügilepingus kokkulepitud betoonisegu, kuid võlgnik jättis arved tasumata. Arvetest tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik tasus osaliselt arvest nr 92310272 tulenevat nõude summas 5 994,80 eurot. Arvest nr 92310272 tuleneva nõude suuruse jääk on 16 622,80 eurot. Hageja põhinõue võlgniku vastu moodustab hagiavalduse esitamise seisuga 46 253,80 eurot. Hageja ja võlgniku juhatuse liige kostja T. R. sõlmisid 01.12.2021 käenduslepingu nr. xxxx, milles pooled leppisid kokku, et käendaja ehk kostja tagab tingimusteta ja tagasivõtmatult nimetatud lepingust tulenevate maksekohustuste täieliku ja õigeaegse täitmise ostja (ehk võlgniku) poolt. Käendaja vastutuse maksimumsuurus on 15 000 eurot. AS Beton Ehitus pankrot kuulutati Harju Maakohtu poolt välja 09.12.2024 ning eeltoodust tulenevalt esitab hageja nõude kostja kui käendaja vastu. Hageja esitas 23.07.2024 kostjale nõudekirja, milles nõudis võla tasumist vastutuse maksimummäära ulatuses ehk summas 15 000 eurot, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja esitas 11.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse T. R. vastu võlgnevuse 15 000 euro nõudes. Kohus võttis hagi 04.03.2025 menetlusse. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse kätte 11.03.2025 kohtute infosüsteemi e-toimiku kaudu. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (03.04.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 1200 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on kulud lepinguline esindajale olnud hagiavalduse ettevalmistamisele kulutanud aeg 6 tundi, tunnihinnaga 200 eurot tund. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 910 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö hinda 200 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane (
Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 1200 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 910 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.