) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on 26.09.2024 kohtunõudes selgitanud hagejale, et
lg 1 järgi esitatakse menetlusdokumendid selgesti loetavalt ning nende lisad peavad
lg 2 järgi olema avalduses viidatud ning tõendid peavad
lg 1 p 3 järgi konkreetselt viitama, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule korrektsed tõendid vastavalt hagiavalduse lisas märgitud järjekorrale. Hageja kohtunõuet täitnud ei ole. Hageja ei ole kohtu poolt osundatud puuduseid kõrvaldanud ning seega ei ole kohtul võimalik hinnata hagi õiguslikku põhjendatust, kuivõrd hageja ei ole kohtunõuet täitnud ega edastanud kohtule korrektseid tõendeid, millele on viidatud hagiavalduse lisadena. Kohus selgitab veelkordselt, et hagi täiendusena esitatud lisad on süstematiseerimata ja selles sisalduv jääb kohtule arusaamatuks, st millise tõendiga millist asjaolu hageja soovib tõendada. Sellisel kujul ei ole kohtul võimalik hagi rahuldada. Ka kostjal ei ole võimalik ebaselgele hagile vastata ega oma õigusi kaitsta. Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, sest hagiga taotletud eesmärki ei ole võimalik sellisel kujul saavutada. Hagejal on õigus korrektse hagiga uuesti kohtu poole pöörduda.
lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.
Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjale menetluskulusid tekkinud ei ole.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 2 /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.