2-23-11264/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-11264 Tsiviilasi D. G. hagi M. G. vastu kinkelepingu tühistamiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D. G. Riho Viik (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kostja M. G. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski RESOLUTSIOON
2. Kinnitada D. G., M. G. sõnastuses: ja T. T. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas
3. D. G. ja M. G. elavad ning kasutavad ühise elukohana korteriomandit aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx), mille omanik on T. T..
4. T. T. ja D. G. on kokku leppinud isikliku kasutusõiguse seadmises ja asjaõiguslepingu sõlmimises ning paluvad kanda korteriomandile aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx) D. G. kasuks isiklik kasutusõigus punktis 2.
5. nimetatud tingimustel korteriomandi kasutamiseks. Eeltoodu on käsitletav asjaõiguslepinguna. 2.
6. T. T. annab nõusoleku, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantakse D. G. kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandi kasutamiseks. Eeltoodu on käsitletav puudutatud isiku nõusolekuna kande tegemiseks kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses. 2.
7. D. G. annab nõusoleku, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantakse D. G. kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandi kasutamiseks. 2.
8. Kasutusõigus kehtib eluaegselt ning selle alusel on D. G.-l õigus nimetatud eluruumis elada ja kasutada seda kogu oma elu vältel. Kasutusõiguse teostamine on tasuta. D. G.-l kohustub katma korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud temale langevas osas, sealhulgas kommunaalteenuste maksed (elekter, vesi, küte jms). Kõrvalkulud jaotatakse proportsionaalselt korteris elavate isikute vahel.
9. D. G. ja M. G. kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimisega on pooled lõplikult, täielikult ja igakülgselt reguleerinud kõik oma varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused, mis tulenevad või võivad tulevikus tuleneda asjaoludest, mis olid aluseks tsiviilasjale nr 2-23-11264, sealhulgas hageja nõudest kinkelepingust taganemise ja ühisvara jagamise osas.
10. D. G. ja M. G. kinnitavad, et ei oma üksteise vastu mingeid täiendavaid nõudeid, sh tulenevalt varasemast kooselust, varasuhetest, vara valdamisest või kasutamisest, tehtud kulutustest, võimalikest võlgadest, kingitustest ega muudest kohustustest, mis on seotud vaidlusaluse korteri, muude varade või isiklike suhetega.
11. D. G. edastab määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
12. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-11264 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
13. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14. Tagastada D. G.-le pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 430 eurot. Riigilõiv tagastada samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud D. G. (hageja) hagi M. G. (kostja) vastu kinkelepingu tühistamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagis esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
15. märtsil 2022 notari juures abieluvaralepingu ja ühisomandis oleva vara jagamise lepingu ning asjaõiguslepingu. Hageja tugineb sellele, et
16. märtsi 2022 tehinguga kinkis sisuliselt kogu oma ühisvara osa kostjale ilma samaväärset vastusooritust saamata. Kuna kostja on olnud hageja ja tema lähedase suhtes jämedalt tänamatu taganes hageja kinkelepingust ning soovib ühisvara jagada võrdselt.
17. juunil 2025 saabus kohtule kompromissi projekt, mida kohus pooltega ning T. T.ga
18. juuni 2025 istungil arutas. Lepingut täiendati ning kohtule esitati järgneva sisuga kompromiss:
19. D. G. ja M. G. elavad ning kasutavad ühise elukohana korteriomandit aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx), mille omanik on T. T..
20. T. T. ja D. G. on kokkuleppinud isikliku kasutusõiguse seadmises ja asjaõiguslepingu sõlmimises ning paluvad kanda korteriomandile aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx) D. G. kasuks isiklik kasutusõigus punktis 2.
21. nimetatud tingimustel korteriomandi kasutamiseks. Eeltoodu on käsitletav asjaõiguslepinguna. 2.
22. T. T. annab nõusoleku, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantakse D. G. kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandi kasutamiseks. Eeltoodu on käsitletav puudutatud isiku nõusolekuna kande tegemiseks kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses. 2 2.
23. D. G. annab nõusoleku, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantakse D. G. kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandi kasutamiseks. 2.
24. Kasutusõigus kehtib eluaegselt ning selle alusel on D. G.-l õigus nimetatud eluruumis elada ja kasutada seda kogu oma elu vältel. Kasutusõiguse teostamine on tasuta. D. G.-l kohustub katma korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud temale langevas osas, sealhulgas kommunaalteenuste maksed (elekter, vesi, küte jms). Kõrvalkulud jaotatakse proportsionaalselt korteris elavate isikute vahel.
25. D. G. ja M. G. kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimisega on pooled lõplikult, täielikult ja igakülgselt reguleerinud kõik oma varalised ja mittevaralised õigused ja kohustused, mis tulenevad või võivad tulevikus tuleneda asjaoludest, mis olid aluseks tsiviilasjale nr 2-23-11264, sealhulgas hageja nõudest kinkelepingust taganemise ja ühisvara jagamise osas.
26. D. G. ja M. G. kinnitavad, et ei oma üksteise vastu mingeid täiendavaid nõudeid, sh tulenevalt varasemast kooselust, varasuhetest, vara valdamisest või kasutamisest, tehtud kulutustest, võimalikest võlgadest, kingitustest ega muudest kohustustest, mis on seotud vaidlusaluse korteri, muude varade või isiklike suhetega.
27. D. G. edastab määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.“ Kohus selgitas pooltele ja T. T.le kompromissi tagajärgi. Pooled avaldasid, et soovivad loobuda kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Lähtudes poolte kokkuleppest ja TsMS § 168 lg-st 3 jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv 430 eurot tagastada. 3 Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4