Obsah (8)

§ 198§ 115§ 127§ 635§ 637§ 648§ 113§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.04.2025 Tallinna kohtumaja e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu Tsi

) § 186 p 1 kohaselt on tasaarvestus võlasuhte lõppemise aluseks.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Kostja ei ole esile toonud, millal ta esitas hagejale tasaarvestuse avalduse. Seega saab kohus järeldada, et kostja on teinud seda vähemalt kohtumenetluses.

1. Selleks, et tuvastada, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida saab tasaarvestada, peab kohus tuvastama, kas ja millises suuruses nõue kostjal hageja vastu on. Kui aga kostja nõude asjaolusid esile ei too, siis ei ole kohtul ka võimalik tuvastada, kas kostjal on hageja vastu nõue või mitte.
2. Kostja väide on, et töövõtulepingu rikkumisega (sõiduki remont võttis hooletu diagnostika tõttu rohkem aega, kui kostja eeldas), on kostja kahju kannatanud.

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); - võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); - võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kostja ei ole neid kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseid esile toonud ega tõendanud.
2. Seega kohtule ei nähtu, et kostjal oleks kahju tekitamisest tulenevat nõuet hageja vastu ja seega puudub kostjal nõue, mida saaks hageja nõudega tasaarvestada.
3. Hageja nõue kvalifitseerub

§ 635lg 1 järgi.

Pooled ei vaidle, et töö valmis 10.08.2022, mil kostja sai kätte sõiduki, mille jahutusvedelik enam ei lekkinud ja selle järgselt 5 ei olnud kostjal enam pretensioone.

§ 637lg 3 alusel muutus hageja tasunõue sellega sissenõutavaks.

Tasu suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. 30. Kostja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et mõlemal korral tegi hageja lekke kõrvaldamiseks vajalikke töid – lekke kohti oli kaks ja hageja kõrvaldas alguses ühe ja siis teise lekkekoha. Seega ei teinud hageja kaks korda sama tööd, vaid lekke lõplikuks kõrvaldamiseks oli vaja teha täiendavaid töid. 31.

§ 648

p 1 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö. Praegusel juhul ongi hageja viinud töö vastavusse lepingu tingimustega – kostja soovis, et autol jahutusvedelik ei lekiks. Selle tulemuse hageja lõpuks ka saavutas.

1. Nõude suurusele, arvetel kajastatud tööde ja varuosade koostisele ja maksumusele ei ole kostja vastu vaielnud.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue töövõtulepingu alusel tasu saamiseks kuulub rahuldamisele. Viivis
3. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist järgmiselt: - 02.08.2022 kuupäevaga arvelt nr 220722-A3 summas 363,76 eurot, maksetähtajaga 03.08.2022 ajavahemiku eest 04.08.2022-21.12.2022 kokku 254,63 eurot, määraga 0,5% päevas; - 10.08.2022 kuupäevaga arvelt nr 220810-A3 summas 149 eurot, maksetähtajaga 11.08.2022 ajavahemiku eest 12.08.2022-21.12.2022 kokku 98,34 eurot, määraga 0,5% päevas.
4. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud. 36.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotlebki osundatud normi rakendamist.

1. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et poolte vahel oli kokkulepe viivisemääras 0,5% päevas tasumata summast.
2. Kohus tuvastas, et hagejal on lepingu järgi õigus saada tasu 512,76 eurot (s.o 363,76 + 149). Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on seega põhjendatud. Kostja on rahalise kohustus täitmisega viivituses.
3. Siiski tuvastas kohus ka seda, et hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks enne, kui töö valmis. Töö sai lõplikult valmis 10.08.
4. 40.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

1. Hageja on ise hagis määratlenud, et 10.02.2022 esitatud arve tasumise tähtaeg möödus 11.08.2022 ning hageja on alustanud viivisearvestust alates 12.08.
2. Kohus leiab, et see on 6 pädev mõlema hageja esitatud arve puhul, kuna ka 02.08.2022 esitatud arve muutus sissenõutavaks alates töö lõplikust valmimistest 10.08.
4. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude 10.08.2022 arve osas täies ulatuses ja 02.08.2022 arve osas osaliselt: 02.08.2022 kuupäevaga arvelt nr 220722-A3 summas 363,76 eurot, maksetähtajaga 03.08.2022, mõistab kohus välja viivise ajavahemiku eest 12.08.202221.12.2022 kokku 240,08 eurot (viivisemääraga 0,5% päevas).
5. Hageja nõue jääb rahuldamata 14,55 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
7. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
8. Kohus leiab, et olukorras, kus hagi jääb rahuldamata vaid 1,7% ulatuses, kuulub rakendamisele TsMS § 162 lg 1 ja kulud jäävad kostja kanda.
9. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
10. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
11. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
12. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 7