Obsah (9)

§ 113§ 128§ 130§ 127§ 101§ 134§ 136§ 1043§ 1045

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 06.05.2025, Tallinn 2-24-18227 M. B. (M. B.)

§ 113

lõikes 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt ületas hageja 25.07.2024 jalgrattaga reguleerimata ülekäigurada K.Kärberi 18 ja Kärberi Selveri vahel. Kostja, juhtides mootorsõidukit ja hakates pöörama K.Kärberi tänavalt vasakule, ei veendunud pöörde ohutuses ja sõitis ülekäigurada ületavale hagejale otsa. Hageja kukkus. Oma tegevusega põhjustas kostja hagejale varalise kahju ja tervisekahjustused. Kostja tunnistas oma süüd. Pärast kukkumist hakkas hageja tundma valu ristluu piirkonnas ning Ida-Tallinna Keskhaiglas tuvastati, et hagejal on ristluu murd. Seega põhjustas kostja tegevus hagejale tervisekahjustuse. Hagi kohaselt töötab hageja xxxx ja tema keskmine sissetulek perioodil 01.04.2024 - 24.09.2024 nädalas oli 143 eurot. Liiklusõnnetuse tagajärjel ei saanud hageja tervislikel põhjustel nädal aega töötada ja tema sissetulek vähenes. Seetõttu esitas hageja kostja vastu nõude saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 143 eurot. Lisaks on kostja tegevusega põhjustatud hagejale varaline kahju, mis seisneb liiklusõnnetuses kahju saanud jalgratta varuosade väärtuses summas 326,90 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hagis väljatoodu kohaselt oli vigastusest paranemine aeganõudev ning hagejal on siiani valu ja ebamugavustunne, eriti istumisel. Hageja aeg-ajalt võtma valuvaigistid valu leevendamiseks ristluu piirkonnas ja kasutama pehmendust istumisel. Pärast liiklusõnnetust on hagejal ilmunud unehäired ja õudusunenäod, samuti hirm jalgrattaga sõitmise ees, mis takistab hageja töid xxxx. Seega kaasnes õnnetusega hagejale ehmatus ning emotsionaalne ja psühholoogiline trauma. Vigastus koos traumeeriva kogemusega põhjustasid hagejatele tõsist füüsilist ja hingelist valu. 2

1. Kohus on kostjale hagimaterjalid ning Harju Maakohtu 13.12.2024 kohtumääruse kätte toimetanud 25.01.
2. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu loetakse hagis esitatud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks.
5. Hageja palus kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise, mis seisneb liiklusõnnetuses kahju saanud jalgratta varuosade väärtuses, summas 326,90 eurot, perioodi 08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 6,13 eurot ning alates 03.12.2024 viivis 326,90 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Lisaks ei saanud hageja liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustuse tõttu nädal aega töötada ning hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu summas 143 eurot, perioodi 08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,68 eurot ning alates 03.12.2024 viivis 143 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
6. Võlaõigusseaduse (

) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 2 järgi on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 7.

§ 130

lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 8.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtus leiab, et põhjuslik seos kostja vastutuse aluseks oleva asjaolu (kostja käitumine suurema ohu allika valdajana) ja tekkinud kahju vahel (liiklusõnnetus) on tõendatud. Kostja mootorsõiduki valdajana põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati hagejale kahju. Järelikult kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et hageja nõuded varalise kahju hüvitise väljamõistmise osas, s.o saamata jäänud töötasu 143 eurot ja kahju saanud jalgratta varuosade väärtus summas 326,90 eurot, on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 9. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise kahjuhüvitiselt summas 326,90 eurot perioodi 08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest summas 6,13 eurot 3 ning alates 03.12.2024 viivis 326,90 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise kahjuhüvitiselt summas 143 eurot (saamata jäänud tulu) perioodi 08.10.2024 kuni 02.12.2024 eest summas 2,68 eurot ning alates 03.12.2024 viivis 143 euro suuruselt kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue viivise nõude väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

§ 101

lg 1 p 6,

§ 113lg 1 ja 2 ning Ts

MS § 367 alusel. 10.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 5 põhjal arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 127

lg 6 sätestab samas, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

§ 136

lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. 11. Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise kahjuhüvitiselt

§ 113

lõikes 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõude aluseks on

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 2 ning § 134.

12.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjutuse tekitamisega.

1. Hagiavalduse kohaselt ületas hageja 25.07.2024 jalgrattaga reguleerimata ülekäigurada ning kostja, juhtides mootorsõidukit, sõitis ülekäigurada ületavale hagejale otsa. Hageja kukkus ning tema jalgratas sai kahjustada. Kostja põhjustas avarii, mille tagajärjel tekitati hagejale tervisekahjustus, ristluu murd ning kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Vigastusest paranemine on aeganõudev ning hagejal on avarii tagajärjel siiani valu ja ebamugavustunne, eriti istumisel. Hageja peab aeg-ajalt võtma valuvaigistid valu leevendamiseks ristluu piirkonnas ja kasutama pehmendust istumisel. Lisaks on hagejal pärast liiklusõnnetust ilmunud unehäired ja õudusunenäod, samuti on hageja hakanud tundma hirmu jalgrattaga sõitmise ees, mis takistab tema tööd xxxx. Hagejale kaasnes õnnetusega ehmatus ning emotsionaalne ja psühholoogiline trauma. Vigastus koos traumeeriva kogemusega põhjustasid hagejale tõsist füüsilist ja hingelist valu.
2. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati hagejale tervisekahjustus – ristluu murd. Hageja väited, et avarii tagajärjel põhjustati hagejale šokk, hagejal tekkis hirm liikluses osalemises ja hageja on hakanud tundma hirmu jalgrattaga sõitmise ees, on eluliselt ka usutavad. Kohus nõustub sellega, et liiklusõnnetuse tagajärjel võib tekkida erineva aja kestusega šokk ja edaspidi hirmutunne liikluses osalemises.
3. Kohus leiab, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel arvestab kohus kõigi eelnevate asjaoludega: põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja kahju vahel, hageja tervisekahjustus ning hageja üleelamised, šokk ja hirm liikluses osalemises. Samas leiab kohus, et hageja poolt nimetatud vigastus ja läbielamused ei ole muutnud oluliselt hageja elukorraldust (tegemist on lühiajalise tervisekahjustusega) ning kohus pole tuvastanud negatiivseid asjaolusid, mis tingiksid keskmisest suurema hüvitise määramise. 4
4. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg-d 2 ja 5 ning § 127 lg 6 esimene lause. 17. Ts

MS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

1. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 427 eurot.
3. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 175 eurot.
4. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 122 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabikulu summas 427 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 3,5 tundi, mis esindajal kulus tõendite analüüsimiseks ja komplekteerimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks.
5. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist (TsMS § 177 lg 4). Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

23. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5