Hagi alus Hageja esitas 29.02.2024 hagiavalduse Harju Maakohtusse. Hagiavalduse kohaselt United Capital OÜ ja TESS Construction OÜ (kostja I või rentnik) sõlmisid 27.02.2023 rendilepingu nr xxxx, millega anti kostjale I kui rentnikule rendile tellingud kasutamiseks Muuga sadamas. Lepingu punkt 6 sätestas, et juhul, kui rentnik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi tähtajaliselt ja nõuetekohaselt, kohustub lepingule allakirjutanud isik K. K. (kostja II) lepingu käendajana täitma lepingust tulenevaid nõudeid. Rendilepingu nr xxxx lisa on käendusleping, mille kohaselt on käendaja (kostja II) vastutuse rahaline maksimumsumma 25 000 eurot. Rendilepingu alusel on hageja väljastanud kostjale I kui rentnikule rentimise eest arveid, mida rentnik on jätnud tasumata. Tasumata on kokku 5 arvet. Vastavalt rendilepingu nr xxxx punktile 5, on hagejal õigus nõuda maksetähtaja ületamise eest viivist 0,2% päevas. Juhatuse liige ja ühtlasi kostja II on KÄPO kaudu hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte saanud 13.03.2024 ning menetluskulude nimekirja 27.03.2024. Kostjad esitasid 03.04.2024 taotluse hageja kohustamiseks anda tagatis kostjate eeldatavate menetluskulude katteks ning hagiavaldusele kirjalikult vastamise tähtaja pikendamiseks. Kohus jättis 04.03.2025 kostjate taotluse rahuldamata, pikendas hagiavaldusele vastamise tähtaega kohustades esitama hagiavaldusele vastuse hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Juhatuse liige ja ühtlasi kostja II on määruse kätte saanud 04.03.2025 KÄPO kaudu, kuid ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.03.2025) hagile vastanud. 2 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu summas 595 eurot ja lepingulise esindaja kulu 495 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub hageja menetluskulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta.
lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 110 eurot. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-226347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 110 eurot. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu on kohus seisukohal, et menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik summas 495 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.