KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 05.05.2025 Harju Maakoht

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. S. F.l tuleb kanda igakuine elatis iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks M. F. kontole nr xxxx.
2. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja hagejale elatist ei tasu. Hageja suhtleb kostjaga alla seitsme ööpäeva kuus. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 01.10.2024, kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr xxxx. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks 1837.50 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Vanemate kokkuleppel tasub kostja alates septembrist 2024 hagejale elatist 200.00 eurot kuus ning teatriringi eest 60.00 eurot, lisaks on hageja kostjaga kaheksaüheksa päeva kuus. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused I

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise 2 kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 5-aastane tütar. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik. Kostja ei ole esile toonud, et tema ülalpidamisel oleks täiendavalt alaealisi lapsi. Pooltel on erimeelsusi lapse suhtluse mahu osas vanematega. Sellest tulenevalt vaidlevad pooled miinimumelatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud edasiulatuva elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-21-78-13, p 15). II Hageja ja kostja vahel on vaidlus selle osas, kas ja millisel määral tuleb miinimumelatise nõude puhul võtta arvesse hageja viibimist kostjaga.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on seisukohal, et aasta jooksul ta keskmiselt kostja juures kaheksa-üheksa päeva kuus (dtl 40, dtl 535). Hageja sellega ei nõustu, sest hageja viibivat kostjaga kõige rohkem viis ööpäeva kuus (dtl 275, dtl 589). Selleks, et kohus saaks elatise väljamõistmisel arvestada

§ 101lg-s 6 sätestatud erisust, tuleb kostjal seda tõendada.

Kohus on seda kostjale selgitanud (dtl 529-530). Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et hageja on kostjaga veetnud vähemalt seitse päeva kuus aasta lõikes keskmiselt. Eelnenut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud

§ 101lg-s 6 sätestatud erandi olemasolu.

III Elatis ei või olla alla

§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summa (

§ 101lg 1).

Asjaolu, et kostja on hagejaga veetnud koos aega (dtl 548-557) ja ostnud hagejale esemeid, ei ole aluseks

§ 101lg-tes 5-7 asuvate erandite kohaldamiseks.

Seega ei ole kõike eelnevat arvesse võttes kohtu hinnangul põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla miinimummäära. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine miinimumelatis alates hagi esitamisest 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot). Kuna kostja on tõendanud elatise tasumist oktoobris 2024 200.00 eurot (dtl 258), novembris 2024 200.00 eurot (dtl 264) ning hageja tantsutreeningute eest tasumist oktoobris 2024 60.00 eurot (dtl 259), novembris 2024 60.00 eurot (dtl 264), siis nimetatuga tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et Z. F. hagi S. F. vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. 3 Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus alates 01.01.2022 elatise suurust alates 01.01.2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes.

Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 01.10.2024 miinimumelatise 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx, millest on maha arvestatud 10.2024 tasutud 260.00 eurot elatist ja 11.2024 tasutud 260.00 eurot elatist. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr xxxx. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis jäävad väljaspoole vaidlusalust ajavahemikku. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Kohus ei leia, et oleks alust kohaldada TsMS § 164 lg-t 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4