KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprillil 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-4092 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karn

§ 224

lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse (6 kuud) osas. Teha Ariz Meriniidu karistamise osas uus otsus: 27.10.2024 toimepandud

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest põhikaristusena võtta Ariz Meriniidult ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks, mille algust arvata käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 19.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2100,24,001303 muutmata.

§ 127

alusel on Ariz Meriniit kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 09.04.2025.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 09.05.2025.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.11.2024 otsusega väärteoasjas nr 2100,24,001303 karistati Ariz Meriniitu liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt 27.10.2024 koostatud väärteoprotokollile nr AB1616171 juhtis Ariz Meriniit 27.10.2024 kell 09:47 Harjumaal, Harku vallas, Tallinn - Kloogaranna mnt 19. km suunaga Kloogaranna, mootorsõidukit Toyota C-HR reg.märgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34 mg/l +0,05 mg/l kohta. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

1. Ariz Meriniidu kaitsja esitas 11.12.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA 19.11.2024 otsuse väärteoasjas nr 2100,24,001303 osaliselt, so Ariz Meriniidule mõistetud karistuse osas seoses juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning palub asendada rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummääras. Kaebuse esitaja annab teada, et tundis ennast sündmuspäeva hommikul kainena, kuigi kinnipidamisel avaldusid jääknähud. Kaebuse esitaja oli ilmselt liiga vähe maganud, kuid mitte klassikalises mõttes purjus. Teiseks on sündmust oluliselt kergendav asjaolu, et isik tõttas appi tuttavale, kes kannatas koduvägivalla all. Kohtumenetlus
2. 08.04.2025 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja Andres Simsoni ning kohtuvälise menetleja esindaja. Ariz Meriniit ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Ariz Meriniit selgitas, et perekondlikult oli väga raske olukord, kuhu ta pidi sekkuma sellises konditsioonis nagu ta oli, arvates, et on kaine, kuigi vähe maganud. Tundes ennast kainena tal ei olnud aega mõelda, et äkki ta võib-olla ei ole kaine. Pidi reageerima koheselt, kuna keegi kannatas koduvägivalla all. Tema tegu, et politsei tuvastas tal joobe või jääknähtude joobe, ei ole kindlasti vabandatav, aga tunneb ja teab, et hoidis ära midagi suuremat. Hetkel tal sissetulekuid ei ole, aga on leidnud töökoha, kus on nõutav juhtimisõiguse olemasolu. Sõitis Bolt Drive rendiautoga, mille võttis tema kolleeg ja ta laenas seda tema teadmata, kuna kolleeg magas. Teab, et oleks selleks loa saanud, see oli juba varasemalt läbi räägitud. Andis loa juba eelneval päeval, aga just selles olukorras, kui seda uuesti kasutas, oli talle luba antud seda autot kasutada. Vastab tõele, et teda on varasemalt karistatud joobes juhtimise eest sellesama aastanumbri alguses ühe korra veel ja väärteokorras. See trahv ei ole tasutud seetõttu, et tal ei olnud sel hetkel sissetulekut. Kui teine olukord oli tekkinud sama aasta numbri sees, siis kaitsjaga aru pidades pidasid mõistlikuks pöörduda kohtu poole, et miks on tehtud kaks karistust. Muidu ta oleks selle enne tänast istungit ära tasunud, aga arutasid advokaadiga, et miks on tehtud kaks karistust ja seetõttu ta ei ole tasunud. Hetkel ei ole ükski rahatrahv tasutud. Suudab kõik trahvid ära tasuda kui karistus muudetakse rahatrahviks, et load jääksid alles. Sellest sõltub tema tulevane sissetulek. Kaebuse esitaja kaitsja rõhutas, et tegemist oli minimaalse joobeastmega. Palub kohtul lähtuda ikkagi sellest, et see juhtimisõiguse äravõtmine sellises mahus ei ole õige. Kas siis vähendada seda või siis võimalusel kohaldada rahatrahvi. Kui see ei ole võimalik, siis määrata see vähemalt minimaalseks. Antud 6-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine on liiga karm, arvestades minimaalset joobeastet. 2 Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Ei saa kuidagi nõustuda sellega, et 0,29 mg/l kohta on kuidagi minimaalne. Tegemist on ikkagi väärteo mõistes keskmises määras seisundiga, kuna alates 0,75 mg/ l hakkab juba kriminaalmenetlus. Isikul on maksmata trahve vähemalt 1000 euro ulatuses. Isik on tasunud ainult ühe trahvi ja ta ei näe mitte ühtegi võimalust, kuidas isikule saaks määrata nüüd karistuseks uue rahatrahvi selle rikkumise eest. Iga karistus peab olema eelmisest rangem. Isiku suhtes on juba rakendatud juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena 3-ks kuuks ja nagu näha, siis see ei ole oma eesmärki täitnud. Kui me vaatame kõike seda kogumis, et isikul on suures summas maksmata rahatrahve, ka kõige väiksemaid mis iganes põhjustel, on need tasumata jätnud, isik jätkab uute rikkumiste toimepanemist ja rikkumised on kogu aeg samalaadsed, siis tema hinnangul teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks tulebki kaebaja ajutiselt liiklusest eemaldada. Karistus on määratud täiesti proportsionaalselt.
3. Samuti uuris kohus väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: väärteoprotokoll; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll; indikaatorvahendi kasutamise protokoll; tõendusliku alkomeetri väljatrükk; taatlustunnistus; pädeva mõõtja tõend; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (27.10.2024); 19.11.2024 väärteo otsus; 13.03.2024 väärteo otsus; karistusregistri väljatrükk; sõiduki detailandmete päring; detailandmete päring isiku kohta. Kohtuliku arutamise järeldused
4. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
5. Vaidlus puudub selles, et 27.10.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis Ariz Meriniit mootorsõidukit Toyota C-HR reg.märgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l.
6. Lisaks süü omaksvõtule on see tõendamist leidnud asjas kogutud järgmiste tõenditega. 27.10.2024 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et aadressil Harjumaa, Harku vald, Tallinn-Kloogaranna
7. km allutas abipolitseinik Ariz Meriniidu indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 0,51 mg/l. Samal ajal on koostatud ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, milles on muuhulgas märgitud, et kontrollile allutatud isikul oli silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, unisus ning isiku juurest oli tunda alkoholi lõhna. Väärteoprotokolli kohaselt toimus mõõtmine tõendusliku alkomeetriga. Asja materjalide juures olevast väljatrükist on näha, et alkoholisisaldus Ariz Meriniidu väljahingatavas õhus 0,34 mg/l mõõdeti mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 9510 EE, seeria nr ARKM-0084 ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,29 mg/l kohta, mõõtjaks H. L.. Taatlustunnistuse nr TTRC-24/00089 andmetel on mõõteseade Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM0084 taadeldud 08.08.2024 ning taatlus kehtib kuni 28.02.
8. Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud tõendi kohaselt on H. L. läbinud pädeva mõõtja koolituse 01.12.
9. Seega saab mõõtetulemuse lugeda jälgitavaks ja tõendatuks vastavalt mõõteseaduse § 5 lg
11. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Nimetatud otsusest nähtub, et 27.10.2024 juhtis Ariz Meriniit sõidukit Toyota C-HR reg.märgiga xxxx ning juht kõrvaldati 27.10.2024 kell 09:47 sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 3
12. Arvestades asjas kogutud tõendeid on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Ariz Meriniit juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,29 mg/l. Sellega rikkus Ariz Meriniit

§ 69lg 3 sätestatut.

9. Kohtu hinnangul pani Ariz Meriniit

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohtul puuduvad veenvad andmed, et Ariz Meriniidul ei oleks tekkinud mingitki kahtlust sõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis alkoholi tarvitamise tõttu. Kohtule ei mõju usutavalt ega vastutustundlikult kaebuse esitaja väited, justkui tundis ta ennast kainena ning tal ei olnud aega mõelda, et äkki ta võib-olla ei ole kaine. Kuigi Ariz Meriniidu sõnade kohaselt oli tal justkui vältimatult vajalik sõidukit juhtida, minnes appi koduvägivalla all kannatavale isikule, siis sellekohaseid väiteid Ariz Meriniit tõendanud ei ole (nt tunnistaja ütlused). Olukorras, kus isik asub ennast aktiivselt kaitsma, tuleb tal esitada ka sellekohased tõendid. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et olukorras, kus isikul tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,29 mg/l, ei oleks isikul tekkinud kordagi küsitavust sõiduki juhtimisele asumise lubatavusest. Tegemist ei ole niivõrd vähese piirmäära ületamisega, mis võiks anda aluse arvata, et isiku enda hinnangul oli ta kaine. Seda enam, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt tuvastati Ariz Meriniidul silmade punetus, reaktsioonikiiruse häiritus, kõne aeglus, unisus ning oli ka tunda alkoholi lõhna. Kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt teadlikult tarvitanud alkohoolset jooki, pidi ta arvestama võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel kainenenud ning ka tajuma oma juhile keelatud seisundit. Järelikult pidas Ariz Meriniit ka võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda. 10. Seega on Ariz Meriniit oma tegevusega täitnud

§ 224lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu.

Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 11. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 p-des 7 ja 8 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 4 13.

§ 224

lg 2 järgi määras kohtuväline menetleja Ariz Meriniidule põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Seega on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuse

§ 224lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, lisakaristust ei kohaldanud.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. 14. Kaaludes karistusliigi valikut leiab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et A. Meriniidu isikuandmed ehk tema eelnev karistatus samaliigilise väärteo toimepanemise eest välistavad tema suhtes rahatrahvi kohaldamise. Karistusregistri kohaselt on A. Meriniitu juba 13.03.2024 otsusega karistatud

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest (rikkumine on toime pandud 22.02.2024) rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot, mis oli õigeaegselt tasumata. Samuti oli tasumata rahatrahv 92 eurot 22.12.2023 toimepandud rikkumise eest KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Olukorras, kus isik jätab varasemad karistused õigeaegselt täitmata ning jätkab analoogse süüteo toimepanemist, ei ole kohtu hinnangul rahatrahv karistusliigina avaldanud vajalikku mõju A. Meriniidu õiguskuulekusele, mistõttu on põhjendatud kohaldada tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. 15. A. Meriniidu süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kaebajal tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,29 mg/l, mis jääb etteheidetava teo piirnormi miinimumi lähedale.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Samuti puuduvad andmed, et A. Meriniit oleks kahjustanud kellegi vara või põhjustanud tervisekahjustuse. Sellistele andmetele toetudes leiab kohus, et A. Meriniidu süü saab hinnata keskmisest madalamaks ning karistuse eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse isiku puhul saab saavutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega väiksemas määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka A. Meriniidu kahetsust toimepandud rikkumise suhtes ning raskendavate asjaolude puudumist.

1. Kaebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste tööülesannete täitmist ning seega eluliselt vajaliku sissetuleku tagamist. Kuna aga A. Meriniit ei ole tõendanud ei töökoha olemasolu ega juhtimisõiguse vajalikkust tööülesannete täitmisel, on A. Meriniidu ütlused juhtimisõiguse vajalikkuse kohta paljasõnalised. Samas isegi juhul, kui A. Meriniidul peaks sellekohane töökoht siiski olemas olema, ei saa isik järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on A. Meriniidult võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Põhikaristuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei ole kuidagi põhjendatud, arvestades A. Meriniidu varasemat rikkumist samalaadse teo eest ehk temast lähtuva ohu suurust. Kuigi antud rikkumise raames isikute vara ja tervist A. Meriniit ei kahjustanud, peab A. Meriniit enda hoiakuid ja suhtumist liikluskorda muutma. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. Pärast kohtulikku arutamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste jätkamisel reaalne, kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kõik isikud peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. 5
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 19.11.2024 otsus väärteoasjas nr 2100,24,001303 tuleb tühistada osaliselt, s.o Ariz Meriniidule

§ 224

lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kestuse osas ning võtab Ariz Meriniidult ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 neljaks kuuks. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6