← Eesti

2-24-143487/8

Obsah (10)§ 187§ 444§ 407§ 162§ 138§ 139§ 144§ 4842§ 172§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Lember Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-143487 Tsiviilasi Elisa Eesti AS vä

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab

§ 444lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Rahuldatud nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja 25.09.2019 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. xxxx, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadmete rendi- ja/või müügilepingu(te)ga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu(te) alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS -le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadmete maksumuse, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Kostja ei tasunud esitatud arveid alates 31.01.2021. Tasumata arveid on summas 242,51 eurot. Kohus edastas kostjale materjalid 13.03.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja sai kohtumääruse ja materjalid kätte 05.04.2025 tähitult aadressilt Xxxx.. Hagile vastamise tähtpäev oli 21.04.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1).

Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 2

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas

§ 144p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga.

§ 4842

teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

§ 172

lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte

(1)tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 169 eurot käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 329 (140+20+169) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 329 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.