Obsah (9)

§ 45§ 43§ 18§ 44§ 46§ 49§ 8§ 54§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Konsultant Claudia Järve Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4775 Tsiviilasi A. T. maksejõuetusavaldus Mene

§ 45lg 3 p-s 4 sätestatud alus.

Võlgnikul oli hinnaline vara korteriomandi näol, kuid see on võlgniku regulaarset sissetulekut ületavate tarbimisharjumuste ja nende jaoks võetud tarbimislaenude tõttu müüdud. Vara raiskamiseks on ka hasartmängude mängimine, millele võlgnikul on kulunud märkimisväärselt suur summa. Usaldusisik peab sellest hoolimata pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluste algatamist põhjendatuks. Usaldusisik palus võlausaldajatele saadetud pöördumises esitada oma nõuete kohta, mis tulenevad tarbijakrediidilepingutest, tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Usaldusisiku esmasel hinnangul osutavad võlausaldajate selgitused, et vastutustundliku laenamise põhimõtet pole järgitud. Usaldusisik leiab, et võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemisel on olulist rolli mänginud krediidiandjate tegevus, kes on andnud laenusid isikule, kellele poleks tohtinud laenusid anda. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et 2 võlausaldajad ei saaks oma nõudeid rahuldatud ka täitemenetluste jätkamisel. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2024. a septembris. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, s.o kasinad finantsteadmised ja elamine üle oma rahaliste võimete. Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Maksejõuetusavalduse lahendamine Pankroti väljakuulutamine 4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele. 5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (

) ei ole sätestatud teisiti (

§ 43). 6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (Pankr

S § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

1. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga – võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 35 425,37 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis. Muu vara võlgnikul puudub.
2. Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita või nõuda, mistõttu esineb alus lõpetada menetlus määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot.

1. Usaldusisik Mark Uska andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska (PankrS § 31 lg 6).
2. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
3. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (

§ 18lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 12. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. 13.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 3 14. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud

§ 45lõikes 3.

Usaldusisiku hinnangul esineb võlgniku suhtes

§ 45

lg 3 p-s 4 sätestatud alus, s.o võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, sh vara raisanud. Võlgnikul oli väärtuslik vara korteriomandi näol, mille võlgnik võõrandas. Saadud raha kulutas võlgnik regulaarset sissetulekut ületavatele tarbimisharjumustele ja osaliselt nende jaoks võetud tarbimislaenude tagasimaksmisele. Vara raiskamiseks on ka hasartmängude mängimine, millele võlgnikul on kulunud märkimisväärselt suur summa. Usaldusisik peab kohustustest vabastamise algatamist sellegipoolest põhjendatuks, arvestades, et võlgniku maksejõuetuse väljakujunemisel on olnud oluline roll krediidiandjate tegevusel võlgnikule laenude andmisel, mille tagasimaksmine käib võlgnikul üle jõu. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ning algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab võlgnikule, et kui ta jätkab rahaliste vahendite kulutamist internetimängudele ja muudele hasartmängudele ning mugavusteenustele (sh Bolt ja Wolt kullerteenused), selle asemel, et võlausaldajate nõudeid rahuldada, lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegselt. Kohus loeb sellise tegevuse võlausaldajate huvide süüliseks kahjustamiseks. 15. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1).

16. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (

§ 46lg 3).

Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel. 17. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 49lg 1).

18. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1). Menetluskulud 19. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). 20. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (

§ 54lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54lg 2 esimene lause).

21. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4).

Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3). 22. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1336,50 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 54lg 4, Pankr

S § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,90 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. 4 Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 135 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1336,50 eurot (9,90 tundi × 135 eurot), koos käibemaksuga 1630,53 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

23.

§ 54lg 2 teise lause ja Pankr

S § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

1. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 9 tunni ja 54 minuti eest summas 660 eurot (alustatud pooltunde 20 × 33), s.o koos käibemaksuga 805,20 eurot.
2. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et osa sellest (805,20 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. Võlgniku kanda jääb 825,33 eurot (1630,53 – 805,20). Kohtu selgitused võlgnikule
3. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s
4. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
5. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (

§ 47

lg 1–2):  tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;  viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;  mitte varjama saadud tulusid ning vara;  andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 28. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47lg 3–7).

5 (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 6