Obsah (9)

§ 37§ 45§ 2§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-311 Määruse kuupäev 31. detsember 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Eduard Košljakovi (Košljakov) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kah

) § 47 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

1. Kaebaja esitas
2. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule avalduse, olles seisukohal, et kohustamiskaebus on kaebaja õiguste kaitseks kohane ja see on tähtaegne. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohtu
4. detsembri
5. a määruse tõlgenduse kohaselt taotleb kaebaja praeguses asjas PPA tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (

§ 37lõike 2 punkt 4).

Kaebaja on

1. detsembri
2. a avalduses väljendanud seisukohta, et algses kaebuses sõnastatud kohustamiskaebus oleks kaebaja õiguste kaitseks kohane. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 45

lõige 4 sätestab: „Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.“ Kaebaja ei ole ära näidanud, et PPA

1. novembri
2. a otsus rikuks tema õigusi sõltumata kahju hüvitamise taotluse esemest. Kohtule esitatud kaebus on kantud eesmärgist saavutada kahju hüvitamise taotluse rahuldamine. Kui isik leiab, et tema kahju hüvitamise taotlus on haldusorgani poolt jäetud ebaõigesti läbi vaatamata, tuleb kahju hüvitamise nõue esitada otse kohtule. Kaebajal ei ole kaebeõigust PPA
3. novembri
4. a otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks kohustamisnõudega. Kuna kohtul on

§ 2

lõike 4 3-24-311 teise lause kohaselt kohustus tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, ongi kohus eeltoodut arvestades tõlgendanud kaebaja kaebust hüvitamiskaebusena. Kuna kaebust ei ole võimalik muul viisil tõlgendada, jääb kohus selle tõlgenduse juurde. 13.

§ 124

lõike 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lõike 1 punkt 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2.

1. Kohus märgib esmalt, et on ekslikult
2. detsembri
3. a määruses asunud seisukohale, et antud asjas tuleb kaebetähtaja arvestamisel kohaldada

§ 47lõiget 2.

Riigikohus on selgitanud, et riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub riigivastutuse seadus (RVastS) ning sellest kui eriseadusest tuleneb ka kohtusse pöördumise tähtaeg ning seetõttu ei kohaldu kohtule kaebuse esitamisel

§ 47lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtajad (Riigikohtu 11. mai 2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 11). RVast

S § 17 lõige 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama sätte lõike 3 alusel tuleb taotlus või hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

1. Vastavalt kohtupraktikale on kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel oluline muuhulgas asjaolu, kas kahju hüvitamise nõue oli juba haldusorganile esitamise ajal tähtaegne, s.t esitatud RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaega järgides. Kui kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg oli möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades (Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrus nr 3-22-1596, p 27, Riigikohtu
4. augusti
5. a määrus nr 3-16-519, p 13). Kohus peab seega esmalt kontrollima, kas kaebaja esitas PPA-le kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul.
6. Kaebaja esitas kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse PPA-le
7. oktoobril
8. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kaebetähtaega tuli lugema hakata hetkest, kui kaebaja sai teada õiguskantsleri
9. novembri
10. a vastuskirja nr 14-5/201782/2005988 sisust. Õiguskantsleri vastuskirjast nähtub, et kaebaja oli õiguskantslerile pöördumise esitamise hetkel ehk
11. oktoobril 2020 teadlik, et Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse büroo juht nimetas saates „Ringvaade“ tema pilti näidates teda kuritegeliku ühenduse liikmeks. Seega olid kaebajale talle kahju tekitanud isik ja kahju asjaolud teada hiljemalt
12. oktoobril 2020, mil tema pöördumine õiguskantslerile esitati. Väide, et kaebaja ei oska eesti keelt ega jälgi eestikeelseid saateid ja sai saate täpsest sisust teada alles õiguskantsleri vastusest, ei ole praegusel juhul asjakohane. Õiguskantsleri
13. novembri
14. a vastuskiri ei sisaldanud saate sisu kohta kirjeldusi enam, kui kaebajale oli juba teada. Õiguskantsler andis vastuskirjas üksnes õigusliku hinnangu olukorrale. RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi
15. juuni
16. a määrus asjas 3-3-1-20-15, p 15). Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt esitas kaebaja PPA-le kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud 3-24-311 kolmeaastast tähtaega rikkudes. Kuna kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg oli möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. 17.

§ 71

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale uuesti võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Kaebaja on nähtuvalt asja materjalidest olnud läbivalt seisukohal, et kaebetähtaega tuli hakata arvestama alates hetkest, kui talle said teatavaks õiguskantsleri seisukohad. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu (vt määruse punkti 16). Kaebaja seisukohta ei saa pidada ka mõjuvaks põhjuseks

§ 71lõike 1 mõttes.

Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning tal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. 18. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 124

lõike 2, § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 152 lõike 3 alusel kaebust menetlusse võtmata. 19. Vastavalt

§ 43

lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 20. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu summas 20 eurot. Kohus tagastab

§ 104

lõike 5 punkti 4 alusel kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot. Selleks tuleb kaebajal kohtule teatada pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed (arvelduskonto number ja kontoomaniku nimi). (allkirjastatud digitaalselt)