← Eesti

3-23-2178/13

Obsah (8)§ 184§ 182§ 62§ 158§ 108§ 109§ 118§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-2178 Haldusasi X kaebus Tartu Vangla 21. augusti 2

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-23-2178 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla kohaldas
  2. augusti
  3. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/341 kinnipeetav X suhtes alates
  4. augustist 2023 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega piiras tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelas kehakultuuriga tegelemise ning paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse. Käskkirja kohaselt toimus
  5. augustil 2023 Tartu Vangla osakonna köögis kinnipeetavate Y ja X vahel konflikt. Kaamera videosalvestisest nähtuvalt soojendas kinnipeetav Y kl 8.38 köögis sööki, kui tema juurde läks kinnipeetav X. Alguses toimus sõnaline seletamine, mille järel hakkas kinnipeetav X liikuma kinnipeetav Y suunas ning tõukas teda rinnaga. Kl 8.40 paiku tuli kinnipeetav Y trellukse juurde ning ütles, et tal oli köögis kinnipeetav Xga konflikt. Seepeale võeti kinnipeetav Y osakonnast välja. Osakond suleti üksuse juhi korraldusel ning üksuse juht vestles pärast konflikti kinnipeetav Yga. Samuti suhtles üksuse juht pärast sündmust kinnipeetav Xga ning teavitas teda lukustatud kambrisse paigutamisest.
  6. Tartu Vangla lõpetas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise
  7. augusti
  8. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/
  10. X esitas
  11. augustil 2023 Tartu Vangla
  12. augusti
  13. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 peale vaide, mille Tartu Vangla jättis
  14. oktoobri
  15. a vaideotsusega nr 1-11/183-2 rahuldamata.
  16. X esitas
  17. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotles Tartu Vangla
  18. augusti
  19. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. Kaebuse kohaselt esitas X
  20. augustil 2023 vaide Tartu Vangla
  21. augusti
  22. a käskkirjale nr 2-23/1-2/341, kuid Tartu Vangla ei ole vaidele vastanud, ületades sellega vastamise tähtaega.
  23. Kohus tõlgendas
  24. oktoobri
  25. a määruses, et kaebaja esitas Tartu Vangla
  26. augusti
  27. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 peale tühistamiskaebuse ning võttis kaebuse menetlusse.
  28. Kaebaja esitas
  29. oktoobril 2023 kaebuse täienduse, milles taotles täiendavalt vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Kohus jättis
  30. novembri
  31. a määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
  32. veebruari
  33. a määrusega rahuldamata. Riigikohus ei võtnud
  34. märtsi
  35. a määrusega kaebaja
  36. veebruari
  37. a määruskaebust menetlusse.
  38. Tartu Vangla esitas
  39. novembril 2023 vastuse kaebusele ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
  40. Kaebaja esitas
  41. märtsil 2024 vastustaja
  42. novembri
  43. a vastusele vastuväited.
  44. Kohus otsustas
  45. aprilli
  46. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Ühtlasi tagastas kohus vastustajale
  47. novembri
  48. a vastuse lisad 1, 6 ja
  49. Kohus kuulutas vastustaja taotluse alusel asja menetluse vastustaja
  50. novembri
  51. a vastuse lisa 3, s.o Tartu Vangla turvakaamera
  52. augusti
  53. a videosalvestise, osas kinniseks ning keelas kaebajal nimetatud tõendiga tutvuda ja sellest koopiat saada. Kaebaja
  54. oktoobri 2

(10)3-23-2178
  1. a,
  2. detsembri
  3. a ja
  4. märtsi
  5. a tõendite kogumise taotlused jättis kohus rahuldamata.
  6. Kaebaja esitas
  7. aprillil 2024 taotluse, et kohus nõuaks vastustajalt välja kinnipeetav Y selgitused
  8. augusti
  9. a intsidendi kohta. Samuti esitas kaebaja vastuväite kohtu
  10. aprilli
  11. a määruse peale osas, milles kohus jättis kaebaja tõendite kogumise taotlused rahuldamata.
  12. Vastustaja esitas
  13. mail 2024 vastusena kohtunõudele kinnipeetav Y
  14. septembri
  15. a selgitused, samuti muud täiendavad tõendid.
  16. Kaebaja esitas
  17. mail 2024 seisukoha vastustaja
  18. mai
  19. a avalduse kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  20. Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 13.
  21. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri ei ole õiguspärane, sest see pole proportsionaalne ning rikutud on menetlusnorme. 13.
  22. Kaebaja varasematele kuritegudele tuginemine ohuhinnangu andmisel ei ole objektiivne ega õige, sest viimasest kuriteost on möödunud ligi kaheksa aastat. Selle aja vältel ei ole kaebaja pannud toime uusi kuritegusid ega kasutanud kaaskinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda. Ka vaidlusaluse intsidendi käigus ei kasutanud kaebaja kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Seepärast on käskkirjas leitud põhjendamatult, et kaebaja võib konfliktisituatsioonis kasutada kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kui kaebaja ei ole olnud vangistuses vägivaldne ega seadnud teisi inimesi ohtu, siis on käskkirjas tema varasematele kuritegudele omistatud põhjendamatult suur kaal. 13.
  23. Käskkirjas on ekslikult märgitud, et kaebaja tõukas rinnaga kinnipeetav Yt. Tegemist oli sõnelusega, mille käigus oli kinnipeetav Y verbaalselt ebaviisakas ja ründav. Selliseid olukordi esineb kinnipeetavate vahel igapäevaselt. Emotsionaalsete sõneluste käigus võidakse hoogsalt žestikuleerida ja kehakeel võib paista agressiivne, kui see ei tähenda, et vaidlejad ei ole suutelised end talitsema ning asuvad füüsilist vägivalda kasutama. On tõsi, et kaebaja oli kinnipeetav Yga vastamisi ning ühel hetkel kaebaja õrnalt riivas kinnipeetav Y õlga, kuid seda üksnes põhjusel, et kaebaja komistas ligemale astudes kinnipeetav Y plätu serva vastu ja kaotas oma pika kasvu tõttu tasakaalu. Füüsilist konflikti ei olnud. 13.
  24. Vastustaja valitud abinõu ei täitnud oma eesmärki ega olnud proportsionaalne. Eesmärk oli eraldada kaebaja kinnipeetav Yst, kuid kaebaja möödus lukustatud kambrist jalutuskäigule suunduses avatud sektori koridoris korduvalt kinnipeetav Yst ning ühtki vastustaja prognoositud füüsilist rünnakut ei toimunud (
  25. augustil 2023 kl 15–15.15 ja kl 15.40–15.55 ning
  26. augustil 2023 kl 10–10.15). Isegi kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks olnud algselt põhjendatud, oleks tulnud täiendavad julgeolekuabinõud pärast nimetatud asjaolude ilmnemist lõpetada. Kaebaja paigutamine teise sektorisse oleks olnud soovitud eesmärgi saavutamiseks mõjusam vahend ning oleks samas kaebaja õigusi vähem piiranud. 13.
  27. Kaebajal toimus pärast intsidenti küll vestlus vangla üksuse juhiga, kuid siis ei teavitatud teda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest ega põhjendatud sellise meetme vajadust. Seda tehti alles
  28. augustil
  30. augustil 2023 toimunud vestluse käigus ei 3
(10)3-23-2178 öelnud kaebaja üksuse juhile, et ta ei saa probleemi sõnadega lahendatud. Kaebaja esitas nende asjaolude kohta mitu kaebust. Rikutud on ka protokollimise kohustust, sest vestlust ei protokollitud. See on kahjustanud kaebaja õiguste kaitset ning võimaldanud vastustajal kaebaja öeldut moonutada. Kaebaja
  1. augusti
  2. a selgitused erinevad üksuse juhi väitest.
  3. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 14.
  4. Videosalvestiselt nähtub selgelt kaebaja käitumine osakonna köögis
  5. augustil
  6. Salvestiselt nähtuv ei kinnita kuidagi kaebaja väidet, et kaaskinnipeetava õla riivamine oli tingitud komistamisest ja tasakaalu kaotamisest. Salvestiselt nähtub selgelt kaebaja agressiivne kehahoiak ning et ta liigub pliidil sööki valmistava kaaskinnipeetava poole ja tõukab teda. Sellist käitumist ei saa kuidagi pidada üksnes tavapäraseks emotsionaalseks sõneluseks. Selliselt ei tajunud olukorda ka kaaskinnipeetav, kuna ta teavitas konfliktist ametnikku. 14.
  7. Kaebaja individuaalse täitmiskava kohaselt on ta hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Käskkirjas kirjeldatud kaebaja varasem käitumine näitab, et ta on võimeline kasutama teiste isikute suhtes vägivalda. Vangla ei saa jääda ootama, kuni olukord eskaleerub ja tõuklemine läheb üle tõsiseks kakluseks. 14.
  8. Vangla valvuri
  9. juuni
  10. a ettekande kohaselt ütles kaebaja kaaskinnipeetavale provotseerival toonil ja korduvalt „kits“. Kuigi ta allus ametniku korraldusele selline tegevus lõpetada, näitab see siiski kaebaja valmisolekut provotseerivaks käitumiseks. 14.
  11. Isikust tulenevat ohtlikkust on võimalik hinnata just tema varasema käitumise põhjal. Varem vägivalla kasutamine näitab, et kaebaja on selliseks käitumiseks võimeline ning seetõttu ei ole põhjendamatu järeldada, et kaebaja võib seda teha ka kaaskinnipeetava suhtes. Vangla ei saa isikust tuleneva ohtlikkuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas ta on vangistuse ajal teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda kasutanud. Vanglal tuleb astuda samme ka esimese ründe ärahoidmiseks. Konflikt tekkis olmeolukorra pinnalt ning võib korduda ka suhtlemisel teiste kaaskinnipeetavatega. Seetõttu oli vaja kaebaja kaaskinnipeetavatest eraldada ja tema suhtes tõhusamat järelevalvet teostada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist 11 päeva vältel ei saa pidada ebaproportsionaalselt pikaks ajaperioodiks. 14.
  12. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise menetlus toimub väga piiratud aja tingimustes, mistõttu ei ole võimalik kõiki asjaolusid üksikasjalikult välja selgitada. Arvestades kaebaja isikut ja tema varasemat käitumist, tekkis
  13. augustil 2023 aset leidnud sündmuste pinnalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja kujutab ohtu teistele isikutele ning õiguserikkumise ärahoidmiseks on vaja abinõud tarvitusele võtta. 14.
  14. Kaebaja väide, et pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist rünnakut ei toimunud, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Eraldatud lukustatud kambrist väljumisel liigub kinnipeetav ametniku järelevalve all, mistõttu on mõistetav, et sellisel ajal ei asuta kaaskinnipeetavat ründama. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajast tulenev ohtlikkus on ära langenud. Ka kaebaja hilisem käitumine vangistuses näitab, et vangla prognoos ja ohuhinnang kaebaja käitumisele ei olnud alusetu. 14.
  15. Pole teada ühtegi põhjust, miks oleks üksuse juht pidanud moonutama käskkirjas kajastatud vestluse sisu ja lisama väiteid lausete kohta, mida tegelikult ei öeldud. Ei ole usutav, et ametnik riskiks sel moel distsiplinaarvastutusega. Käskkirjas kajastatud vestlus ja 4
(10)3-23-2178 selle sisu ei olnud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise iseseisvaks aluseks. Pärast intsidenti peetud vestlus andis täiendavat teavet kaebaja suhtumise kohta. Käskkirja andmise alus esineks ka selle vestluse kajastamiseta. Kaebaja ja üksuse juhi vaheline vestlus ei olnud menetlustoiming (nagu nt tunnistajalt seletuse võtmine distsiplinaarmenetluses). Kehtiv õigus ei näe ametniku ja kinnipeetava vestluse protokollimist ette. Käskkirjast nähtuvalt teavitas üksuse juht kaebajat täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest vestlusel suuliselt. Kuigi kaebaja sellega ei nõustu, ei ole ühtegi põhjust arvata, et see nii siiski polnud.
  1. Kaebaja täiendavad seisukohad on järgmised. 15.
  2. Põhjus, miks üksuse juht vestluse kohta valeväiteid esitas, võib peituda selles, et kaebaja esitas üksuse juhi peale kaebuse teavitamiskohustuse rikkumise kohta. Vastustaja asus alles vaideotsuses väitma, et inspektor-kontaktisik viibis vestluse juures ning kinnitas üksuse juhi väidetut. Vastustaja ei ole olnud oma väidetes järjepidev, sest inspektor-kontaktisiku kirjeldus vestlusel öeldust ei kattu käskkirjas esitatuga. 15.
  3. Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust, sest asus käskkirja põhjendusi tagantjärele esitama. Samuti rikkus vastustaja uurimispõhimõtet. Hiljem selgunud uue asjaoluga ei saa käskkirja tagantjärele õigustada. Vestluse protokollimine oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 3 kohaselt nõutav. 15.
  4. Pärast julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist jättis vastustaja kaebaja kaaskinnipeetav Yga samasse sektorisse. Vastustaja on seeläbi tunnistanud, et ohuprognoos ei pidanud paika. Vastasel juhul oleks kaebaja teise sektsiooni ümber paigutatud. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kaebaja esitas
  6. aprillil 2024 vastuväite kohtu
  7. aprilli
  8. a määruse peale osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja taotlused koguda tõenditena Tartu Vangla videosalvestised
  9. augusti
  10. a ajavahemike 15–15.15 ja 15.40–15.55 ning
  11. augusti
  12. a ajavahemike 10–10.10 ja 10.50–11.10 kohta. Nimetatud tõenditega soovis kaebaja tõendada, et ta käitus pärast vaidlusalust intsidenti kaaskinnipeetavaga rahumeelselt ning vastustaja prognoositud rünnakut ei toiminud. Kohtu
  13. aprilli
  14. a määruse põhjenduse kohaselt ei oma nimetatud asjaolud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja õiguspärasuse hindamisel tähtsust, sest ohuhinnangut sisaldava prognoosotsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas korrarikkumine hiljem tegelikkuses aset leidis. Kaebaja väidab vastuväites, et nimetatud asjaolud omavad asjas tähtsust, sest nende põhjal saab kindlaks teha, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks tulnud abinõude kohaldamist tinginud asjaolude äralangemise tõttu varem lõpetada. Kohus ei nõustu kaebaja vastuväitega ning jätab selle rahuldamata. Praeguses asjas lahendab kohus üksnes käskkirja tühistamise nõuet. Asjaolu, kas vastustaja oleks pidanud
  15. augusti
  16. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud aluse hilisema äralangemise tõttu varem lõpetama, ei mõjuta vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust. Küsimus, kas nimetatud käskkirja täitmine oli õiguspärane sõltumata käskkirja enese õiguspärasusest, ei kuulu praeguse vaidluse esemesse, sest kaebaja ei ole vastavat nõuet kohtule esitanud.
  17. Kohus selgitab vaidluse eseme kohta, et kohus võttis
  18. oktoobri
  19. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu Vangla
  20. augusti
  21. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 tühistamiseks. 5
(10)3-23-2178 Kaebaja ei vaielnud vaidluse eseme sisustamisele vastu. Küll aga esitas kaebaja
  1. oktoobril 2023 taotluse, et kohus tuvastaks tema
  2. augusti
  3. a vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasuse. Kohus jättis
  4. novembri
  5. a määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata ning see määrus jõustus
  6. märtsil 2024, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust menetlusse. Seega jäi kohtu menetlusse üksnes tühistamiskaebus. Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuses ja
  7. aprilli
  8. a vastuväites osutanud, et tema hinnangul oleks tulnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine varem lõpetada, ei hinda kohus praeguses asjas
  9. augusti
  10. a käskkirja täitmise õiguspärasust eraldiseisvalt käskkirja enese õiguspärasusest. Seepärast ei võta kohus kaebaja vastavate väidete osas seisukohta. Praeguse haldusasja tulemusel saaks käskkirja täitmine osutuda õigusvastaseks üksnes juhul, kui kohus käskkirja tühistab.
  11. Tartu Vangla
  12. augusti
  13. a käskkirja kohaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alates
  14. augustist
  15. Kaebaja õigusi riivav haldusakt anti suulises vormis
  16. augustil 2023, kuid see vormistati kirjalikult
  17. augusti
  18. a käskkirjaga. Seadus lubab edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda haldusakti suulises vormis (HMS § 55 lg 2). Vangla
  19. augusti
  20. a käskkirjas on suulise haldusakti andmise põhjendusena märgitud, et otsustus tuli teha edasilükkamatult kaebaja käitumise tõttu, vastasel korral oleks vangla seadnud ohtu teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Kohtul pole juhtumi asjaolude põhjal kahtlust, et suulise haldusakti andmine oli asja kiireloomulisuse tõttu põhjendatud. Seega tuleb
  21. augusti
  22. a käskkirja õiguspärasust hinnata
  23. augusti
  24. a seisuga (HMS § 54).
  25. Vaidlustatud käskkirja õiguslike alustena on märgitud vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p-d 1, 2 ja
  26. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid muu hulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Samuti võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-d 1, 2 ja 4 lubavad sellises olukorras piirata nii kinnipeetava vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust kui ka kehakultuuriga tegelemist ning paigutada ta eraldatud lukustatud kambrisse. Praeguses asjas vaidlevad pooled VangS § 69 lg 1 kohaldamise õiguspärasuse üle.
  27. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt pidas vangla reaalseks ohtu, et kaebaja võib konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Sellise ohu korral võimaldab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaitsta kaaskinnipeetava elu ja tervist. Samaaegselt tagatakse vangla julgeolekut, sest julgeolek vanglas hõlmab kõigi vanglas viibivate isikute julgeolekut (VangS § 66 lg 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-64-14, p 9). Kuna kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamine võib sõltuvalt asjaoludest osutuda raskeks õiguserikkumiseks, võimaldab sellise ohu ennetamine raskete süütegude toimepanemist ära hoida. Seega oli kaebaja suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisel legitiimne eesmärk.
  28. Vaidluse lahendamisel on põhiküsimuseks, kas kaebajast lähtus oht, et ta võib konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda kasutada.
  29. Isikust lähtuva ohu hindamisel teeb haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud ohu esinemist järgmiselt. 6
(10)3-23-2178 22.
  1. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistuses viibib esimest korda. Teda on varem süüdi mõistetud riigi-, avaliku korra ja õigusemõistmisevastase või avaliku võimukandja suhtes toime pandud õiguserikkumise, samuti kerge kehavigastuse tekitamise eest. Viimasel korral mõisteti ta süüdi mõrva eest, mille pani toime ette planeeritult, grupiviisiliselt ning julmal ja piinaval viisil. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli materiaalse kasu saamine. Varasemad kuriteod oli toime pannud ette planeerimata. Toimepandud kuritegude soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus, puudulik oskus mõista teiste seisukohti ja kuritegelikud hoiakud, samuti on võimalik grupi mõju. Eelmise vägivallakuriteo puhul oli soodusteguriks ka impulsiivsus. 22.
  3. augusti
  4. a intsident viitab kaebaja impulsiivsusele, hoolimatule käitumisele ning väga kehvale probleemide lahendamise oskusele. Kinnipeetavate vahel oli sõnelus ning kaebaja tõukas rinnaga teist kinnipeetavat. Videosalvestiselt on näha, et kaebaja oli väga agressiivse kehahoiakuga, vehkis kätega ja läks mitmel korral kaaskinnipeetavale väga lähedale. 22.
  5. Kaebaja kirjeldatud käitumine ning tema kriminaalne minevik näitavad, et tema käitumine on sedavõrd impulsiivne ning probleemide lahendamise oskus nõrk, et ta jätkab ka kontrollitud keskkonnas viibides rikkumiste toimepanemist ja seab teisi inimesi ohtu. Fikseeritud intsident kinnitab, et kaebaja väljendab probleemi lahendamisel negatiivseid hoiakuid.
  6. Kohtu hinnangul ei ole vangla ohu sisustamisel eksinud. 23.
  7. Vaidlustatud käskkirjas on õigesti märgitud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on ennetav meede. Neid abinõusid rakendatakse tulevikku suunatud prognoosi alusel – haldusorgan annab piiratud teabele tuginedes hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme kohaldamise otsust hinnata ex ante vaatlusviisist lähtudes ning ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-21-939/64, p 16 ja otsus nr 3-19-1838/48, p 20). 23.
  8. Kaebaja väitel ei põhjustanud tema käitumine
  9. augusti
  10. a intsidendi ajal ohtu, sest ta ei kasutanud kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja on ekslikult samastanud ohu esinemise ohu realiseerumisega. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid selleks, et hoida ära kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamist. Vastustaja on õigesti märkinud, et vägivalla kasutamise ohu esinemisel ei saa vangla jääda ootama, kuni sõnelus või tõuklemine läheb üle tõsiseks kakluseks. 23.
  11. Kaebaja väitel ei tõuganud ta kaaskinnipeetavat, vaid kaotas komistamise tõttu tasakaalu ning riivas õrnalt kaaskinnipeetava õlga. Kohtule esitatud, kuid kaebaja eest varjatud videosalvestis
  12. augustil 2023 kl 8.38 osakonna köögis toimunust (dtl 81) lükkab kaebaja väite ümber. Salvestiselt on näha, et kaebaja ei komistanud kinnipeetav Y plätu serva vastu, vaid astus tema jala peale, liikus seepeale kaaskinnipeetavale veelgi lähemale ja tõukas teda õlaga (mitte rinnaga, nagu on märgitud käskkirjas). Tõuge polnud sedavõrd tugev, et kinnipeetav Y oleks tasakaalu kaotanud. Siiski ei vasta videosalvestisest nähtuvalt tõele kaebaja väide, et tal ei olnud konflikti ajal kinnipeetav Yga füüsilist kontakti. 7
(10)3-23-2178 23.
  1. Videosalvestis ei kinnita ka kaebaja väidet, et sõneluse käigus oli kinnipeetav Y verbaalselt ebaviisakas ja ründav. Salvestiselt nähtuvalt oli kinnipeetav Y väliselt rahulik, ta ei otsinud kaebajaga kontakti, ei vehkinud kätega ega olnud muul moel agressiivse hoiakuga. 23.
  2. Videosalvestiselt nähtuv ei jäta kahtlust, et kaebaja hoiak oli konflikti ajal ilmselgelt agressiivne. Lisaks tõukamisele ja jala peale astumisele liikus ta kinnipeetav Yga suheldes talle korduvalt väga lähedale ja vehkis kätega. Tema kehakeel demonstreeris füüsilist üleolekut ja valmidust kinnipeetav Y suhtes füüsilist jõudu rakendada. Kaebaja haldusmenetluse käigus
  3. augustil 2023 esitatud väide, et ta astus kinnipeetav Yle lähemale selleks, et ületada keelebarjäärist tingitud takistusi, on eeltoodu taustal ilmselgelt ebaveenev (dtl 14). 23.
  4. Videosalvestise põhjal ei mõju usutavalt ka Q ja W
  5. augusti
  6. a selgitused, et kaebaja rääkis rahulikult (dtl 18 ja 20), samuti W ja Z
  7. augusti
  8. a selgitustes esitatud väide, et kinnipeetav Y karjus intsidendi käigus (dtl 16 ja 20). 23.
  9. Samuti ei pea kohus videosalvestisest kaalukamaks kinnipeetav Y
  10. septembri
  11. a selgitust, mille kohaselt ta ei tundnud, et kaebaja oleks
  12. augustil 2023 tema suhtes ebaviisakas olnud (dtl 113). Ohu esinemist hindab haldusorgan ning seejuures ei ole määrav konfliktis osalenud isiku subjektiivne tunnetus, vaid objektiivne hinnang toimunule. Käskkirjas esitatud kirjeldus
  13. augusti
  14. a intsidendist kattub vanemvalvur C
  15. augusti
  16. a ettekandega nr 2-23-3855, milles on muu hulgas märgitud, et kinnipeetav Y teavitas pärast intsidenti valvurit konfliktist kaebajaga (dtl 67). Seda asjaolu ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud ning ka kohtule pole teada asjaolusid, mis annaksid põhjust selle väite tõele vastavuses kahelda. Kinnipeetav Y teavituse ja videosalvestiselt nähtuva põhjal oli vastustajal ilmselgelt alus hinnanguks, et kaebaja ohustab kinnipeetav Y tervist ja elu. Kaebaja väide, et kinnipeetav Y ei osutanud füüsilisele konfliktile (dtl 119), ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest vastustaja tuvastas füüsilise kontakti videosalvestise põhjal. 23.
  17. Samuti võis vangla lisaks kaebaja käitumisele intsidendi ajal võtta arvesse ka tema vangistuseelset käitumist ja tema kriminogeenseid riske. Kaebaja polegi seda kahtluse alla seadnud. Küll aga leiab kaebaja, et tema kuritegudele omistati liiga suur kaal, sest viimasest kuriteost on möödunud ligi kaheksa aastat. Kaebaja individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on kaebaja kõrgohtlik, ta kannab karistust mõrva eest, tema karistusaeg on 20 aastat ning oluline osa karistusajast on veel kandmata (dtl 68). Nimetatud asjaolud osutavad kahtlusteta, et viimase kuriteo toimepanemisest tingitud ohtlikkus on säilinud ning kaebaja on võimeline toime panema äärmiselt raskeid kuritegusid. 23.
  18. Seega kokkuvõtlikult on vastustaja asunud vaidlustatud käskkirjas põhjendatult seisukohale, et kaebaja ohustas
  19. augusti
  20. a intsidendi tõttu kaaskinnipeetavate elu ja tervist – sai pidada tõenäoliseks, et täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldamata kasutaks ta konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. 23.
  21. Vastustaja on esitanud kohtumenetluse käigus valvuri
  22. juuni
  23. a ettekande, millega soovib tõendada, et kaebaja on ka varem provotseerivalt käitunud. Tegemist on küll tõendiga, mis iseloomustab kaebaja varasemat käitumist ning võib osutada käitumismustrile. Kuna vaidlustatud käskkirjas ei ole kaebaja varasematele korrarikkumistele vanglas tuginetud ning vastustaja ei ole väitnud, et
  24. juuni
  25. a ettekannet võeti käskkirja andmisel arvesse, jätab kohus nimetatud tõendi asja lahendamisel arvestamata (

§ 62lg 6). 8

(10)3-23-2178 24. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja konkreetse abinõu valiku üle otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel. Seepärast kontrollib kohus käskkirja õiguspärasust hinnates kaalutlusreeglite järgimist, kuid mitte täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (

§ 158lg 3; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-1017, p 16).

24.

  1. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlusaluste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kaalutlusvigu teinud. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. 24.
  2. Kaebaja väitel ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine eesmärgipärane ega proportsionaalne, sest pärast intsidenti käitus kaebaja kinnipeetav Yst möödudes nii
  3. kui ka
  4. augustil 2023 rahumeelselt, ning soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks piisanud kaebaja paigutamisest teise sektorisse. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk kaitsta üksnes kinnipeetav Y elu ja tervist, vaid kõigi kaebajaga avatud osakonnas kokkupuutuvate kaaskinnipeetavate õigusi. Sellele osutavad näiteks laused „[kaebaja] seadis enda käitumisega ohtu kaaskinnipeetavad“; „[…] on oluline tagada olukord, kus agressiivselt käituv kinnipeetav oleks eraldatud teistest isikutest ning minimaliseeritud oleks oht füüsiliseks ründeks ja tervisekahjustuse tekitamiseks. Võttes arvesse, et [kaebaja] ägestus ja tõukas rinnaga kaaskinnipeetavat, siis peab olema tema üle kehtestatud süsteemne järelevalve, takistamaks kontakte kaaskinnipeetavatega“, „täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata jätmisega seaks vangla ohtu teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise“ jne. Käskkirja põhjal on arusaadav, et vangla hinnangul võisid kaebajal impulsiivse käitumise ja nõrga probleemide lahendamise oskuse tõttu tekkida olmeküsimustes füüsilise ründeni viivad konfliktid kõigi avatud osakonnas paiknevate kaaskinnipeetavatega. Seega ei oleks kaebaja teise sektorisse paigutamine temast lähtuvat ohtu vähendanud ega olematuks teinud. Samuti ei omanud ohu sisustamisel tähtsust, kuidas käitus kaebaja kaaskinnipeetav Yga pärast vaidlusalust intsidenti. Vastustaja andis ohuhinnangu köögis toimunud konflikti alusel. Asjaolul, kuidas kaebaja pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist käitus, saaks praeguse vaidluse piires olla tähtsust üksnes juhul, kui hilisemad asjaolud osutaksid, et ohtu ei saanud esineda ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oleva intsidendi tõttu. Kaebaja väide, et ohu puudumisele käskkirja andmise ajal osutab asjaolu, et ta jäeti pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist kaaskinnipeetav Yga samasse sektorisse, on ekslik. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse nende kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel ning ka siis ei pruugi olla oht kadunud, kuid see pole enam ülekaalukas. Eespool esitatud põhjendustest nähtuvalt esines praeguses asjas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigustav oht käskkirja andmise ajal (vt otsuse p-d 23–23.9).
  5. Kaebaja väited uurimiskohustuse ja muude menetlusnormide rikkumise kohta ei ole veenvad. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub väga piiratud aja tingimustes, millest tulenevalt ei ole võimalik kõiki asjaolusid üksikasjalikult välja selgitada. Nagu kohus eespool märkis, anti vaidlusalune haldusakt
  6. augustil 2023 (vt otsuse p 18). Sellele osutab käskkirja resolutsioon, mille kohaselt otsustati täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada alates
  7. augustist
  8. Samuti on käskkirjas märgitud, et üksuse juht vestles 9

(10)3-23-2178 pärast intsidenti kaebajaga ning teavitas teda lukustatud kambrisse paigutamisest. Seega ei mõjutanud vestluse käigus öeldu vaidlusaluse haldusakti andmist. Kaebaja ärakuulamine
  1. augustil 2023 toimus enne käskkirja andmist. Ohuhinnanguid ja muid prognoose sisaldavate otsuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusorganile otsuse tegemise ajal teada olnud asjaoludest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-1891/46, p 19). Sellest tulenevalt said kaebaja ärakuulamise käigus esitatud väited mõjutada üksnes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist või lõpetamist, mitte aga
  2. augustil 2023 antud haldusakti õiguspärasust. Selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt ei oleks vastustaja tohtinud
  3. augustil 2023 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada, asja materjalidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei oma kaebaja väited vestluse protokollimise kohta asja lahendamisel tähtsust.
  4. Kohus ei pea vaidlustatud käskkirja ka muudel põhjustel õigusvastaseks. Käskkirja on andnud pädev organ (VangS § 69 lg 4 ning justiitsministri
  5. novembri
  6. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 1). Käskkiri ei ole õigusvastane ka põhjusel, et selles ei olnud märgitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kuupäeva. Käskkirja kohaselt tuli täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kuni asjaolude äralangemiseni. Nimetatud tingimus on kooskõlas VangS § 69 lg-ga 3, mis nõuab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse äralangemisel toimingute lõpetamist. Selline erisus võrreldes näiteks distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega on tingitud asjaolust, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestus sõltub ohu jätkuvast esinemisest ning käskkirja andmise ajal ei ole üldjuhul võimalik julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kuupäeva kindlaks määrata.
  7. Kokkuvõttes leiab kohus, et Tartu Vangla
  8. augusti
  9. a käskkiri nr 2-23/1-2/341 on õiguspärane ning kaebaja väiteid ei anna alust selle tühistamiseks. 28.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

29. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb menetlusabina riigi kanda (

§ 118lg 3).

30. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nimi ning otsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas nimetatud muude isikute nimed tähemärkidega (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.