Obsah (8)

§ 410§ 413§ 230§ 173§ 164§ 178§ 632§ 456

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-18573 Tsiviilasi E. S. hagi M. S. vastu abielu lahutam

) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 413lg 4 kohaselt, kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas.

Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhteid puudutava hagi kohta, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

1. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest ja hageja poolt kohtuistungil avaldatust lähtudes, et hageja soovib poolte vahel XXX sõlmitud abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostjale on hagi isiklikult kätte toimetatud (sai postkontorist isiklikult kätte), kohtukutse kättesaamist samuti kinnitas. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja sõnul ca aasta tagasi mees ütles talle, et ta lahutust ei anna, et saab lahutuse siis, kui mees ära sureb. Seega on selge, et kostja mitteosalemine ja mittevastamine on tema teadlik valik. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
2. Hageja sõnul on tal uus elukaaslane, ca 2 aastat. Abielu lahutamise põhjuseks on asjaolu, et kostja kuritarvitab alkoholi ning suitsetab marihuaanat. Ta võib seda teha ka lapse juuresolekul. Peale selle on kostjal hasartmängu sõltuvus ning sellest tulenevalt ka suured võlgnevused krediidiasutuste ees. Kostja pole pea 2 aastat ka enam ühise lapsega suhelnud, viimati kohtusid 17.06.
3. Kostja ei kasvata oma tütart, ta ei tunne huvi tütre elu ja saatuse vastu. Hageja sõnul mõisteti kostjalt välja küll elatis, kuid seda ta ei tasu. Kostjaga pole enam ammu ka kontakti olnud. Kostja ema annab iga kord erinevaid selgitusi. Tööl hageja teada kostja ei käi. 10.

§ 230lg 3 kohaselt, abieluasjas võib kohus tõendeid koguda ka omal algatusel.

Hageja väidete kontrollimiseks tegi kohus päringu kostjaga seotud võlamenetluste kohta kohtu infosüsteemi ning sellest nähtub, et kostja suhtes on tehtud 2021-2024 viis maksekäsku võlanõuetega (kiirlaenud). Seega ei ole kohtul põhjust kahelda hageja väidetes, samuti ei osalenud kostja istungil ega vastanud hagile, et väiteid ümber lükata. Leppimisajal ei oleks eeltoodut arvestades perspektiivi. 2

1. Hageja poolt esitatud teabe kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad eraldi alates 2019 veebruarist. Kostja ei ole hageja väidetele vastu vaielnud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et hagejal ei ole mingit soovi või kavatsust abielu säilitada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Hageja on kinnitanud oma kindlat soovi abielu lahutada. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kohtu hinnangul on abielu lahutamisel määrava tähtsusega poolte tahe ja igaühel on õigus teha abielu suhtes oma valikud, sealjuures on oluline vähemalt ühe abikaasa soov abielu lõpetada. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.
2. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovis kohtuistungil esitatud avalduses taastada oma abielueelse perekonnanime ”T”. Kohus rahuldab hageja taotluse ja taastab hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime ”T ”. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises abieluasjas kumbki pool ise.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 14.

§ 632

lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt

§ 456lg 1 siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

15. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse abielulahutuse kande tegemiseks /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 3