← Eesti

2-25-4177/6

Obsah (7)§187§ 16§ 444§ 173§ 163§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4177 Tsiviilasi Hagihind Menet

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused 1. A. P. (hageja, töötaja) esitas 17.03.2025 Harju Maakohtule hagi OÜ Eesti Pelmeenitööstus (kostja, tööandja) vastu töövaidluses, milles palus: tuvastada, et kostja 13.02.2025 avaldus hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (koondamiseks) on tühine; lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 17.03.2025; mõista välja kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 7512 eurot (bruto); mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras kindla summana rahuldatud põhinõudelt alates käesoleva avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kostjale on hagimaterjalid ja Harju Maakohtu 14.04.2025 kohtumäärus kätte toimetatud

§ 16.04.2025.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus tuleb rahuldada. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või 2 teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluskulusid kandnud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalise suuruse saaks kohus kindlaks määrata. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.