Obsah (6)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16. aprill 2025.a, Tallinnas Tsiviilasi N. T., A. T., D. T. hagi N. T. v

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Hagejad esitasid 13.04.2023.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palusid kostjalt välja mõista elatise igakuiselt 780 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 22.05.2023.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
2. Hagejad esitasid 12.06.2023.a kohtule hagi kostja vastu elatise nõuetes. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad alates 02.12.2022.a emaga. Lapsed veedavad kostjaga aega kuus keskmiselt 6 ööpäeva. Kostja otsustas iseseisvalt, et laste elatis saab olema kokku 300 eurot kuus. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas kuni hagejate täisealiseks saamiseni, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt kehtivale PKS §-le
3. Hagejad paluvad kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada elatise summasid. Alates 2022.a novembrist maksab kostja hagejatele elatist kokku 300 eurot kuus. Hagi on esitatud pahatahtlikult, sest kostjal oli mais pöialuumurd, mille tõttu viibisid hagejad maikuus kostja juures mõjuva põhjuse tõttu ajaliselt vähem päevi. Igakuiselt viibivad hagejad kostja juures tegelikult keskmiselt 8 ööpäeva kuus, vahel vähem ja vahel rohkem. Kostja annab ülalpidamist vahetult ning tasus 27.05.2023.a ka hagejate linnalaagri eest 150 eurot. Kostja leiab, et hagejate kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate või poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hagejate seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud 2 asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. 10.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 13.04.2023.a miinimummääras, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 63-64). Kostja vaidleb igakuisele elatisele vastu, kuivõrd ta on tasunud hagejatele 300 eurot kuus. Kostja leiab, et hagejad ei ole enda kulusid tõendanud. Alternatiivselt palub kostja vähendada elatist koos viibitud päevade võrra ning välja mõista õiguslikult põhjendatud ja tõendatud elatis (dtl 80-81). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

1. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 13.04.2023.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
2. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
4. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas 3 nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).
12. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vaata Riigikohtu
13. veebruari
14. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10;
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15). Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Kostja väidab, et viibib hagejatega koos 8 ööpäeva kuus ning üksnes mais, kui kostjal oli pöialuumurd, viibisid hagejad kostjaga vähem päevi koos (dtl 80, 106). Hagejad vaidlevad sellele vastu (dtl 126). Hagejad väitsid kohtuistungil, et viibivad kostja juures mitte rohkem kui 6 korda kuus (dtl 135). Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus andis peale kohtuistungit pooltele veelkord võimaluse esitada oma lõplikud seisukohad. Kostja seisukohta kohtule ei esitanud ning hagejate väiteid ümber ei lükanud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole oma väite kinnitamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit ning hagejad vaidlevad kostjale vastu, siis puudub alus elatise vähendamiseks koos veedetud aja võrra. Kostja on märkinud, et annab hagejatele ülalpidamist ka vahetult. Kostja esiatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud trennikulud N. T. eest jaanuar, veebruar, märts 2023.a ning A. T. eest jaanuar 2023.a (dtl 87, 90). Rohkem tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd hagi esitati kohtule juunis 2023.a ning elatist nõutakse alates 13.04.2023.a, siis leiab kohus, et pole tõendatud, et peale hagi esitamist kostja hagejate trennikulusid on tasunud. Sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti ei saa arvestada elatise summast maha kostja poolt tasutud linnalaagri raha 150 eurot, kuivõrd poolte kirjavahetusest nähtub, et hagejate ema tasus samuti 150 eurot, s.o pool summast. Seega tasusid vanemad võrdselt linnalaagri eest (dtl 81, 84, 95). Asja kohtulikul arutamisel pole kostja tõendanud, et ta on hagetava perioodi ajal andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb välja mõista alates 13.04.2023.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu
17. kuupäevaks. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 23.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4933,26 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 24. 25.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et 4 kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5