Obsah (4)

§ 121§ 133§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-1 4. juuni 2025 Karin Jõks GS

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja on esitanud järgmised nõuded: - kohustada vastustajat tagastama kaebajale tulumaks, mis peeti kinni tema

1. aasta oktoobrikuu (väljamakse toimus novembris 2024) ja novembrikuu (väljamakse toimus detsembris 2024) töötasust, summa suurus on 24-25 eurot; 2 - hüvitada kaebajale mittevaraline kahju, mis kaebajal tekkis seetõttu, et vastustaja ei täitnud kaebaja juhiseid seoses tulumaksu kinnipidamisega tema töötasust. Taotletava hüvitise summana on kaebuse alguses märgitud 48 eurot ja kaebuse lõpus 75 eurot.
2. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja on palgast maha arvatud tulumaksu suuruseks märkinud 24-25 eurot. See tähendab, et tegemist on väheintensiivse riivega

1. Kohtu hinnangul puudub oktoobrikuu töötasu puhul vastustaja õigusvastane tegevus. Tööle määramise käskkirjal oli kaebajal võimalus taotleda, et tema töötasust arvatakse tulumaksu kinnipidamisel maha maksuvaba tulu. Kaebaja vastas sellele „ei soovi“. Vastustajal puudus võimalus arvesse võtta, et kaebaja töötasu on väiksem kui TuMS § 23 lg 1 sätestatud maksuvaba tulu. Kui kaebaja ei taotlenud maksuvaba tulu arvesse võtmist, siis tuli tema töötasust tulumaks kinni pidada (TuMS § 40 lg 2, § 41 p 1, § 42 lg 1). On võimalik, et kaebaja mõistis käskkirja valesti. Kuid see ei muuda asjaolu, et kaebaja ei olnud esitanud avaldust arvestada talle töötasu väljamaksmisel maksuvaba tulu. Seda on selgitanud ka RTK (määruse punkt 2.3).
2. Kaebaja esitas 14.11.2024 (elektrooniliselt) ja 19.11.2024 (paberil) avalduse arvestada talle töötasu maksmisel maksuvaba tulu (määruse punkt 2.3 ja 2.4). Kaebaja väitel peeti sellele vaatamata ka novembri töötasust kinni tulumaks. Vastustaja väitel sisestati kaebaja avaldus 10.12.2024, s.o samal kuupäeval, kui maksti välja novembrikuu palk. Kohtule ei ole esitatud kaebaja novembrikuu töötasu arvestust ning puudub võimalus kindlaks teha, kas novembrikuu töötasust peeti kinni tulumaks või mitte. Kui tulumaks peeti kinni, siis rikkus vastustaja TuMS § 42 lõiget 1, mille järgi väljamaksetest arvatakse maksumaksja (s.o kaebaja) kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha maksuvabale tulule vastav arvestuslik summa. See aga ei tähenda, et vastustajat saab kohustada novembri töötasust kinni peetud tulumaksu kaebajale tagastama.
3. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama. Kinnipeetud tulumaks ei jää vastustajale, vaid see kantakse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole (TuMS § 40 lg 4). Kui kaebajale töötasu maksmisel ei võetud arvesse maksuvaba tulu, siis on kaebajal
4. aastal tekkinud tulumaksu enammakse. Enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsiooni alusel (TuMS § 46 lg 6). Kui vastustajal ei ole tulumaksu tagastamise kohustust, siis ei ole kohustamisnõude rahuldamise eeldused täidetud. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
5. Kaebaja selgituste põhjal ei esitanud ta tuludeklaratsiooni selleks ette nähtud tähtajal ehk hiljemalt 30.04.
6. Kohtu teada on MTA avalikkusele selgitanud, et tuludeklaratsiooni on võimalik esitada ka hiljem. Kaebajal tuleb seda teha. Kui selgub, et kaebaja on kaotanud võimaluse saada enam tasutud tulumaks tagasi ning kaebaja hinnangul on selle põhjuseks vastustaja õigusvastane tegevus, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale kahju hüvitamise nõue (vt määruse punkti 10). 3
7. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole vastustajale kahju hüvitamise taotlust esitanud.

1. Kaebaja saab esitada hüvitamiskaebuse uuesti pärast seda, kui ta on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla on selle õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus rõhutab, et kaebaja saab kohtule esitatavas kaebuses tugineda samale vangla tegevusele või tegevusetusele, millele kaebaja tugines kohtueelses menetluses (vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses).
2. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4