← Eesti

3-25-1563/2

Obsah (8)§ 173§ 49§ 157§ 166§ 167§ 181§ 171§ 185

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-1563 Eesti Kaitseväe mereväe rannikukaitse divisjoni ülema taotlus

§ 173

lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. 1

(3)

§ 173

lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega (p 1), kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus (p 2), kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda (p 3) ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama (p 4). Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli puhul tegemist üksnes formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Halduskohtu eelkontroll piirdub küsimusega, kas teo kirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt sellise karistuse määrata, kontrollimata siiski seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani. Kui puudutatud isik leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik käskkiri halduskohtus vaidlustada. 4. Kohus leiab, et puudutatud isikule etteheidetav tegu on distsiplinaarkorras karistatav.

§ 49

lg 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte.

§ 49

lg 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi tarbimine, omamine ja edasiandmine. Kaitseväes kehtivaks õigusaktiks on ka Kaitseväe sisemäärustik1. Sisemäärustiku ptk 2 p 16 sätestab, et kaitseväelase käitumine peab olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras ning ta peab meeles pidama, et tema ülalpidamise järgi otsustatakse Kaitseväe selle struktuuriüksuse üle, mille vormiriietust ja sümboolikat ta kannab. Sisemäärustiku ptk 2 p 20 sätestab, et kandes Kaitseväe vormiriietust on keelatud alkohoolsete jookide ilma arsti ettekirjutuseta tarbimine, samuti joobes eelnimetatud kohtades viibimine. Sellekohaste nõuete rikkumise tuvastamisel algatatakse distsiplinaarmenetlus.

§ 157

kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

§ 166

lg 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Lähtuvalt

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Kohus nõustub käskkirjas tooduga, et puudutatud isikule ette heidetavad teod – avalikus kohas alkoholi tarbimine, kandes samal ajal Kaitseväe välivormi, lisaks korrapidaja korraldustele mitte allumine – on ajateenistuses

§ 166

lg 1 tähenduses distsiplinaarsüüteod.

§ 181

lg 1 kohaselt vastutab kaitseväelane distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Kohus nõustub käskkirjas tooduga, et puudutatud isik võttis teadlikult vastu otsuse osta 1 Kättesaadav: https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevaeteenistuse-alused/uldised-eeskirjad-jamaarustikud/ 2

(3)alkoholi ja tarbida seda välivormis olles. Sealjuures jätkas ta vormis avalikus kohas alkoholi tarbimist ka siis, kui talle anti võimalus oma käitumist parandada. Määratud karistus ei ole silmnähtavalt ebaproportsionaalne, arvestades raskendavate asjaoludena lubamatu tegevuse jätkamist, hoolimata teiste isikute nõudmisest see lõpetada, ning teo toimepanemist ühiselt mitme kaitseväelase poolt.

§ 171lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks.

Käskkirjaga määratud karistuse määr 7 päeva jääb selle piiresse. 5. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt viis Kaitsevägi enne distsiplinaararesti määramist läbi distsiplinaarjuurdluse, mille raames koostati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte (dtl 13). Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitati 16.05.2025 ja seda tutvustati puudutatud isikule 19.05.2025 (dtl 23-27).

teeb vahet distsiplinaarmenetlusel ja distsiplinaarjuurdlusel ning vastavalt sellele on

§ 185

lg-s 1 sätestatud tähtaeg, mille jooksul distsiplinaarkaristuse saab määrata.

§ 185

lg 1 teise lause kohaselt saab distsiplinaarjuurdluse korral määrata distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei määrata karistust, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Seega on karistus määratud tähtaegselt. 6. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule tema õigused teatavaks tehtud ning ta on saanud anda distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta selgitusi (menetlusaluse isiku seletuskiri dtl 3-5). Samuti on enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmist isikule võimaldatud esitada distsiplinaarmenetluse asjaolude kohta oma seisukoht (dtl 23-27). Kohus kontrollis telefoni teel taotluse koostajalt (dtl 29), et puudutatud isik ei esitanud ärakuulamisel seisukohta (HKMS § 264 lg 4, § 135 lg 3 ja § 134 lg 2 p 4). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjal on märgitud korrektne vaidlustamisviide (dtl 11) ning käskkirjaga on võimaldatud tutvuda (dtl 22). 7.

§ 171

lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kaitseväelasele on distsiplinaararesti määranud Eesti Kaitseväe mereväe rannikukaitse divisjoni ülema abi ülema ülesannetes vanemleitnant Tauno Kuusik. Seega on aresti määranud

§ 171lg 3 kohaselt pädev isik.

8. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et puudutatud isikule distsiplinaararesti määramine on toimunud seaduslikult (

§ 173lg 3 tähenduses).

Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel puudutatud isiku nime ja isikukoodi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.