← Eesti

2-21-18545/53

Obsah (13)§ 391§ 195§ 663§ 657§ 664§ 660§ 173§ 198§ 701§ 475§ 731§ 689§ 194

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-18545 Määruse kuupäev Tartu, 25. juuni 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, VahurPeeter Liin, Kale

§ 391lg 2 tähenduses ei ole kostja selle aja jooksul esitanud.

Tagatise andja peab kandma üksnes riski, et alusetu hagi tagamise tõttu tekib kostjale kahju. Sellist riski ei ole aga realiseerunud.

  1. Kostja vaidles avaldusele vastu, leides, et hageja taotlust ei ole võimalik rahuldada ning järgima peaks täituri korraldust.
  2. Puudutatud isiku hinnangul tuli kohtutäituri taotlus rahuldada, kuna tagatise tasumise kohustus oli hagejal. Advokaadibüroo täitis tagatise ülekandmisel hageja kohustuse ja kasutas selleks hageja raha.
  3. Maakohus jättis
  4. augusti
  5. a määrusega rahuldamata avalduse kanda tagatis 32 000 eurot kohtutäituri arvelduskontole ning rahuldas hageja taotluse tagastada hageja eest tasutud tagatis 32 000 eurot advokaadibüroo arvelduskontole. Maakohtu hinnangul oli tagatise andmise alus ära langenud, kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse hagi tagamise kohta ning kostja ei esitanud tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks hagi. Seega ei olnud alust jätta tagatis

§ 391lg 2 järgi tagastamata.

Advokaadibüroo tasus hagi tagamise avalduse esitamisel hageja eest tagatisena 32 000 eurot ning teda tuleb pidada tagatise andjaks, kellel on

§ 195lg 1 alusel õigus nõuda tagatise tagastamist.

Advokaadibüroo kinnitas

  1. augustil
  2. a kohtule, et tagatis tasuti büroo vara arvel ning hageja on tagatise büroole hüvitanud. Seega sai tagatise tagastamise nõuet maakohtu arvates pidada advokaadibüroo varaks. Kohtutäituri akt, millega arestiti hageja nõudeõigus hagi tagamise tagatisena tasutud 32 000 euro tagastamiseks, ei olnud advokaadibüroole siduv ega 2

(8)2-21-18545 välistanud büroo tagatise tagastamise taotluse rahuldamist. Hagejal oli küll õigus esitada tagatise tagastamise taotlus, kuid tagatis tuli tagastada advokaadibüroole kui tagatise andjale.
  1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta hageja taotlus rahuldamata, jätta tagatis advokaadibüroole tagastamata ning kanda tagatis kohtutäituri arvelduskontole. Advokaadibüroole ei saa kuuluda hageja arvel ja eest tasutud tagatise tagastamise nõudeõigust. Kolmandal isikul on tagastamise nõudeõigus üksnes siis, kui kolmas isik on seda teinud enda vara, mitte menetlusosalise vara arvel. Advokaadibüroo tasus tagatise hageja arvel, mitte enda vara arvel. Tagatise tagastamise taotluse esitas hageja, mis muu hulgas kinnitab, et nõudeõigus kuulub hagejale. Hageja vastav nõudeõigus arestiti. Nõude arestimine tähendab, et võlgnikul on keelatud nõuet käsutada, ja seega ei ole hagejal õigust tagatise tagastamise nõudeõigust käsutada.
  2. Puudutatud isik esitas samuti määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata hageja taotlus tagastada tagatis advokaadibüroo arvelduskontole ja rahuldada avaldus kanda tagatis kohtutäituri arvelduskontole. Kohus kaasas puudutatud isiku tagatise tagastamise taotluse lahendamisse ning puudutatud isikul on kaebeõigus, kuna vaidlustatud lahend kitsendab oluliselt puudutatud isiku õigusi. Vahekohtu otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja vahekohtumenetluse kulud 248 567 eurot koos intressiga, kostja loovutas kulude hüvitamise nõude puudutatud isikule. Tagatis oleks tulnud kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Tagatist ei saa tagastada advokaadibüroole, kuna tegemist ei olnud advokaadibüroo varaga ning tagatise tagastamist nõudis hageja, mitte advokaadibüroo. Menetlusosaline võib anda kohtule korralduse tagastada tagatis teisele isikule, kuid see ei muuda nõuet teise isiku varaks. Lisaks ei ole hagejal õigust anda selliseid korraldusi, sest hageja nõudeõigus tagatis tagastada on arestitud.
  3. Hageja vaidles määruskaebustele vastu. Hageja palus jätta kostja kaebuse rahuldamata ning puudutatud isiku kaebuse jätta kas läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Puudutatud isikul ei ole kaebeõigust. Tagatis tuleb tagastada advokaadibüroole ja selle saab tagastada hageja taotluse alusel. Advokaadibüroo pangakontolt pärinev 32 000 eurot ega ka sama suur nõudeõigus ei ole hageja vara ega varaline õigus, millele kohtutäitur saaks hageja kui võlgniku vastu algatatud täitemenetluses sissenõuet pöörata. Tagatist ei ole võimalik kohtutäituri kontole kanda ka täitemenetluse peatumise tõttu.
  4. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

Maakohus leidis, et puudutatud isikul oli õigus kaebus esitada, kuna ta oli põhistanud, et vaidlustatud maakohtu määrus kitsendas tema õigusi. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 15. Ringkonnakohus jättis 3. aprilli 2024. a määrusega maakohtu määruse

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis

§ 664

lg 2 alusel puudutatud isiku määruskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Tuginedes Riigikohtu praktikale (RKTKm 06.04.2020, 2-18-3761/70 p-d 11 ja 12), nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et põhjendatud oli tagastada hagi tagamise tagatis 32 000 eurot advokaadibüroole.

§ 195

lg 1 esimene lause sätestab, et tagatise andmise põhjuse äralangemise korral tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel.

§ 391

lg 1 sätestab, millisel juhul peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, ja lg 2 vastava kahju hüvitamise hagi esitamise tähtaja. Tagatise andmise põhjus oli

§ 195lg 1 järgi ära langenud, kuna hagi tagamine 3

(8)2-21-18545 tühistati ringkonnakohtu
  1. märtsi
  2. a määrusega ja kostja ei esitanud

§ 391lg 2 järgset hagi talle hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Hagi tagamise tagatise 32 000 eurot tasus advokaadibüroo, kes põhjendas, et ta oli tagatise andja ja et ta tasus tagatise advokaadibüroo vara arvel. Kostja ei põhistanud vastupidist. Kuna advokaadibüroo suhtes ei olnud arestimisakti ega täiteasja, siis ei tulnud maakohtul arestimisakti täita. Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtule, et hagejal oli õigus esitada tagatise tagastamise taotlus, kuid tagatis tuli tagastada advokaadibüroole kui tagatise andjale. Ringkonnakohus märkis, et

§ 660

lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Hagi tagamise tagatise tagastamise määrus ei ole menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause tähenduses.

Ehkki maakohus sai lugeda Brave Capital Group OÜ

§ 198

lg 3 alusel puudutatud isikuks, puudus viimasel

§ 660

lg-st 3 ja

§ 195lg-st 3 tulenevalt kaebeõigus.

Tagatis anti kohtumenetluses kostjale, mitte puudutatud isikule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse täielikult ning ringkonnakohtu määruse osaliselt. Kostja palub jätta rahuldamata hageja taotluse tagastada tagatisena tasutud 32 000 eurot advokaadibüroole ning rahuldada avaldus kanda tagatis kohtutäituri arvelduskontole. Tagatise tagastamise nõudeõigus kuulub hagejale ning tagatise tagastamise taotluse esitas hageja, mitte advokaadibüroo. Hageja lepinguline esindaja kinnitas
  2. augustil
  3. a kohtule, et kuigi advokaadibüroo tasus tagatise enda kontolt, on hageja selle advokaadibüroole hüvitanud.
  4. Puudutatud isik esitas samuti määruskaebuse. Puudutatud isik palub madalama astme kohtute määrused tühistada ning teha uus määrus, millega vaadata puudutatud isiku määruskaebus maakohtu määruse peale läbi, jätta rahuldamata hageja taotlus tagastada tagatis advokaadibüroole ning kanda tagatis kohtutäituri arvelduskontole. Ringkonnakohus eksis, kui leidis, et puudutatud isikul ei olnud kaebeõigust. Kohtud leidsid valesti, et kuna hageja nõudis tagatise tagastamist advokaadibüroole, siis ei saanud raha tagastamise nõuet arestida, sest see ei olnud hageja vara. Täituri korraldused ja teistes kohtuasjades tehtud hagi tagamise määrused on kohtule täitmiseks kohustuslikud. Alternatiivselt tuleks asi tagasi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  5. Hageja vaidleb kostja ja puudutatud isiku määruskaebustele vastu. Oma vastuses määruskaebustele palub hageja peatada käesolev menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-23-8717 menetlust lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni. Täiteasjas nr 027/2023/2136 on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning hagi tagamise korras on sundtäitmine tsiviilasjas nr 2-23-8717 Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a määrusega peatatud, mistõttu peatus hageja hinnangul TMS § 47 lg 12 teise lause alusel ka arestimisakti alusel nõude täitmine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse

§ 701

lg 3 teise lause, § 691 p 2, § 692 lg 1 p 2 ja § 695 järgi osas, milles ringkonnakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse läbi vaatamata. Määruskaebus saadetakse ringkonnakohtule lahendamiseks. Kostja määruskaebus jääb rahuldamata.

  1. Ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja määruskaebuse Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. a määruse peale, millega maakohus määras, et vaidlusalune hagi tagamise tagatis 32 000 eurot tuleb 4

(8)2-21-18545 tagastada hageja taotluse alusel advokaadibüroo arvelduskontole, mitte aga Tallinna kohtutäituri R. Sepa ametialasele arvelduskontole. 21. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse peale esitatud kostja määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 195

lg 3 teise lause alusel on menetluses kostjana osalenud isikul, kelle kasuks tagatis anti, õigus esitada määruskaebus kohtumääruse peale, millega kohus tagatise tagastas. Seejuures on kostjal võimalik tugineda asjaoludele, mille kohaselt tagatise andmise põhjus ei ole tema hinnangul ära langenud (

§ 195lg 1).

Hagi tagamise tagatise eesmärk on hüvitada kostjale tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju (

§ 391

). Kostjal ei ole alust vaidlustada tagatise tagastamist muudel kaalutlustel kui niisuguse kahju hüvitamine. Seega, kui kostja ei ole esitanud hageja vastu õigustamatu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise hagi kahe kuu jooksul alates selle kohtulahendi jõustumisest, millega jäeti tagatud hagi rahuldamata, on hagejal üldjuhul õigus tagatis tagasi saada ning kostjal ei ole enam seadusest tulenevat alust sellele vastuväiteid esitada. Muuhulgas ei anna kostjale selleks alust see, kui hagejal on kas kostja või kellegi teise vastu muu rahaline kohustus kui õigustamatu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Käesoleval juhul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mille kohaselt oleks tal hageja vastu

§ 391

lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise nõue ning ta oleks selle nõude õigel ajal maksma pannud. Seega ei ole kostjal õiguskaitsevajadust, mis annaks talle alust rääkida kaasa küsimuses, kellele tagastatakse lõppenud vahekohtumenetluses hagi tagamiseks tasutud tagatis. 22. Ringkonnakohus lähtus puudutatud isiku määruskaebust läbi vaatamata jättes arusaamast, et kuna

§ 475

lg 1 p 141 järgi tehakse vahekohtumenetlusega seotud kohtu toimingud hagita menetluses, siis on puudutatud isiku kaebeõigus piiratud

§ 660lg-s 3 sätestatuga.

Nimetatud sätte järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust määrusega kitsendatakse, esitada määruskaebuse menetlust lõpetava määruse peale. Harju Maakohtu

  1. augusti
  2. a määrus, millega kohus lahendas hagi tagamise tagatise tagastamise taotlused, ei ole käsitatav menetlust lõpetava määrusena

§ 660lg 3 tähenduses.

23. Kolleegium märgib esmalt, et asjakohane ei ole seostada puudutatud isiku kaebeõigust hagita menetluse sätetega. Kuigi

§ 475

lg 1 p 141 kohaselt lahendab kohus vahekohtumenetlusega seotud asju hagita menetluses, ei saa vahekohtus lahendatava hagi tagamisega seotud vaidluses menetlusosaliste ring ega ka sellest johtuv kaebeõigus olla laiem, kui see oleks hagimenetluses hagi tagamisega seotud kohtu toimingute puhul.

§ 731

lg 2 neljanda lause järgi antakse vahekohtumenetluses kohtule esitatud hagi tagamise avalduselt tagatis samamoodi nagu hagimenetluse puhul. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi võib kohus avalduse alusel tühistada hagi tagamise või muuta seda samal alusel ja korras kui kohtumenetluses oleva hagi tagamise puhul. Nimetatud sätetest tuleneb, et ka juhul, kui kohus menetleb vahekohtumenetluses esitatud hagi tagamist, saab menetlusosalisteks lugeda üksnes vahekohtumenetluse pooled (hageja ja kostja). 24. Lisaks saab kohus tagatise tagastamise üle otsustades

§ 195

järgi arvestada üksnes selle menetlusosalise seisukohta, kes tagatise andis, ja teiseks selle menetlusosalise seisukohta, kelle kasuks tagatis anti.

ei näe aga ette sellise isiku seisukohaga arvestamist, kellel on menetlusosalise vastu tekkinud nõudeõigus – seda ka siis, kui nõude kohta on olemas jõustunud kohtulahend.

§ 195

lg-s 2 sätestatud õigust esitada vastuväiteid hagi tagamise tagatise tagastamise kohta ei teki isikul, kes pärast (vahekohtu)menetluse lõppu omandas kostjalt menetluskulude hüvitamise nõude hageja vastu. 25. Küll aga saavad puudutatud isikule tuleneda menetluslikud õigused tema positsioonist käimasolevas täitemenetluses, kus ta osaleb sissenõudjana, kelle kasuks on kohtutäitur arestinud käesolevas menetluses vaidluse all oleva tagatise tagastamise nõudeõiguse 32 000 euro ulatuses. 5

(8)2-21-18545 26. Olukorras, kus sissenõudja on omandanud nõude varasema menetluse osalise (hageja ehk võlgniku) vastu ning täitemenetluses on sissenõudja kasuks arestitud võlgniku vara hulka kuuluv tagatise tagastamise nõudeõigus, on sissenõudjal võimalik TMS § 118 lg 1 alusel esitada kohtule

§ 195lg-st 1 tulenev taotlus tagastada tagatis enda kasuks kohtutäiturile.

Sel juhul teostab sissenõudja sisuliselt võlgnikule kuuluvat õigust ning talle kuuluvad TMS § 118 järgi ka asjaomased õiguskaitsevahendid. TMS § 54 lg 1 ja § 111 teise lause järgi on võlgnikul endal samal ajal keelatud nõuet käsutada, sealhulgas eelkõige nõuet sisse nõuda. See tähendab ühtlasi, et kui tagatise tagastamise nõudeõigus on arestitud, ei ole võlgnikul õigust taotleda tagatise endale tagastamist. Kui sissenõudja on esitanud kohtumenetluses hagejana osalenud võlgniku asemel TMS § 118 lg 1 alusel taotluse tagastada tagatis enda kasuks kohtutäiturile, paneb ta maksma hageja kui tagatise andja

§ 195lg-s 1 sätestatud õigust.

Seega kuulub sissenõudjale kirjeldatud olukorras ka

§ 195

lg 3 esimesest lausest tulenev õigus esitada määruskaebus, kui kohus jätab tagatise tagastamata (sh kui kohtumäärusega tagastatakse tagatis muule isikule, mitte sissenõudja taotluse kohaselt kohtutäituri arvelduskontole).

  1. TMS § 118 lg-s 1 sätestatud taotluse esitamise õigus on sissenõudjal täitemenetluse kestel. Kuigi praegusel juhul esitas
  2. mail
  3. a Harju Maakohtule taotluse vaidlusaluse tagatise väljamaksmiseks kohtutäituri arvelduskontole esmalt kohtutäitur R. Sepp, saab seda vaidluse asjaolusid arvestades pidada sissenõudja taotluseks TMS § 118 lg 1 mõttes. Taotlusest nähtub, et see esitati puudutatud isiku pöördumise alusel, et asuda täitma Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu
  4. novembri
  5. a otsust nr V 2021/151 koostoimes Pärnu Maakohtu
  6. mail
  7. a tsiviilasjas nr 2-22-19007 tehtud määrusega, millega kohus tunnustas ja tunnistas täidetavaks vahekohtu eelnimetatud otsuse. Maakohtu määruse peale
  8. septembril
  9. a esitatud määruskaebuses on puudutatud isik ka ise selgelt taotlenud vaidlusaluse tagatise 32 000 euro kandmist kohtutäituri arvelduskontole.
  10. Kohtud on jätnud puudutatud isiku kui sissenõudja TMS § 118 lg-le 1 vastava taotluse sisuliselt lahendamata. Maakohus, käsitades taotlust kohtutäituri taotlusena, jättis selle rahuldamata ja määras hageja avalduse alusel tagastada tagatis advokaadibüroo arvelduskontole. Ehkki puudutatud isiku
  11. septembri
  12. a määruskaebusest nähtus selge taotlus tagastada tagatis puudutatud isiku (sissenõudja) kasuks kohtutäiturile, ei ole ringkonnakohus taotlust sisuliselt läbi vaadanud, s.o ei ole taotlust käsitanud TMS § 118 lg 1 alusel esitatud taotlusena. Sellega on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Eeltoodust lähtuvalt on sissenõudjal TMS § 118 lg 1 ja

§ 195

lg 3 esimese lause koostoimest tulenev õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus. Riigikohtul ei ole võimalik esimese kohtuastmena lahendada taotlust, mida varasemad kohtuastmed ei ole sisuliselt läbi vaadanud (TMS § 118 lg 1 alusel esitatud taotlus tagastada hagi tagamise tagatis hagejast võlgniku asemel sissenõudjale), ega määruskaebust, mille ringkonnakohus jättis läbi vaatamata. Seetõttu saadab kolleegium asja ringkonnakohtule lahendamiseks.

  1. TMS § 118 lg 1 alusel esitatud taotlust on võimalik rahuldada üksnes senikaua, kuni kestab täitemenetlus, kus taotluse esitaja osaleb sissenõudjana. Hageja on esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-23-8717 on ta esitanud sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2023/
  2. Kõnealuses tsiviilasjas on Harju Maakohus
  3. juuni
  4. a määrusega täitemenetluse hagi tagamise korras peatanud.
  5. Kolleegium on seisukohal, et täitemenetluse peatamine ei takista iseenesest määruskaebuse lahendamist, kuid ajal, mil täitemenetlus on peatatud, ei saa kohtutäitur teha sundtäitmise tulemusel laekunud rahast sissenõudjale väljamakseid. TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse, kuid TMS § 47 lg 12 teise lause järgi peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine. Seega ei lange täitemenetluse peatamisega ära 6

(8)2-21-18545 nõude arestimise tagajärjed, s.o eeskätt TMS §-s 54 sätestatu, mille kohaselt võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. TMS § 111 teise lause järgi sisaldab nõude arestimisest tulenev käsutamiskeeld ka keeldu võlgnikul endal nõuet sisse nõuda. Küll aga ei tee kohtutäitur täitemenetluse peatamise kestel täitetoiminguid, sh väljamakseid kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt (TMS § 43). 31. Küsimuse kohta, missugusele isikule tuleks vaidluse korral tagastada hageja eest tasutud hagi tagamise tagatis, märgib kolleegium järgmist.

§ 195

lg 1 näeb ette, et tagatise andmise põhjuse äralangemisel tagastatakse tagatis

§ 195

lg 21 alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule. Riigikohus on varem seda sätet tõlgendades asunud seisukohale, et tagatise tagastamise avalduse võib esitada hageja kui menetlusosaline, kelle eest advokaadibüroo tagatise andis, kuid tagatis tuleb sellisel juhul siiski tagastada advokaadibüroole kui tagatise andjale (RKTKm 06.04.2020, 2-18-3761/70, p 11.2 teine lõik). Viidatud kohtuasjas oli tagatise andmise põhjus hagi tagamata jätmise tõttu ära langenud (

§ 689

lg 5 ja § 695) ning tagatise tagastamise nõuet ei loetud selles kohtuasjas hageja varaks, sest tagatise tasus advokaadibüroo ning ei olnud tõendatud, et selleks kasutati hageja vara (samas, p 12). 32. Kolleegium muudab

§ 195

lg-le 21 varasemas praktikas antud tõlgendust (RKTKm 06.04.2020, 2-18-3761/70, p 11.2 teine lõik). Viidatud sätet tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada lähtudes arusaamast, et kui pool soovib menetluses saavutada tagajärge, mille eeldus on tagatise andmine (

§ 194

), siis loetakse rahalise tagatise tasumine taotletava toimingu tegemisest huvitatud menetlusosalise kohustuseks. 33. Ehkki menetlusosalisel on võimalik leppida kolmanda isikuga kokku, et kolmas isik abistab menetlusosalist menetlustagatiste (

§-d 194–197) tasumisel, nt tasudes need menetlusosalise eest või andes menetlusosalisele selleks laenu, ei muutu menetlusosalist sel viisil abistanud kolmas isik selle tagajärjel ei tagatist andma kohustatud isikuks ega ka õigustatud isikuks, kes võib vastavate asjaolude esinemise korral tasutud rahasumma tagasi nõuda. See on menetlusosalise ja kolmanda isiku vahelise sisesuhte küsimus, millele kohus ei saa anda hinnangut selles kohtumenetluses, kus asjaomane tagatis kohtu korraldusel menetlustoimingu tegemise eeldusena tasuti. Sarnane on õiguslik olukord ka muude võlaõiguslike suhete puhul, kus võlgniku eest kohustuse täitnud kolmas isik ei muutu ise võlasuhte pooleks ning võib VÕS § 78 lg 4 kohaselt esitada võlgniku vastu tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest (mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest). Seega, kui menetlusosalisel on menetluses kohustus tasuda tagatis, tuleb sellekohase soorituse tegijaks ja ühtlasi tagatise andjaks lugeda see menetlusosaline, mitte soorituse (rahaülekande) menetlusosalise eest teinud isik. 34. Eeltoodust lähtudes kuulub kohtumenetluses rahasumma hoiustamisena tasutud tagatise tagastamise nõudeõigus

§ 195järgi menetlusosalisele ning tuleb lugeda selle menetlusosalise vara hulka.

Juhul kui tekib alus tasutu tagasinõudmiseks, kuulub sellekohane õigus menetlusosalisele, mitte aga muule isikule, kelle kaudu menetlusosaline soorituse tegi. Eelöeldu ei välista seda, et menetlusosalise ja tagatise tasunud isiku vahelises sisesuhtes on tagatise tasujal õigus nõuda tasutud rahasummat menetlusosaliselt tagasi, kuid sellekohaseid võimalikke vaidlusi ei lahenda kohus tagatise tagastamise taotluse üle otsustades. 35. Kui menetlusosalise suhtes on algatatud täitemenetlus, milles on arestitud tagatise tagastamise nõudeõigus, ei saa menetlusosaline enam tagatise tagastamise nõuet käsutada (TMS § 54 lg 1). 7

(8)2-21-18545 Seetõttu ei saanud hageja pärast seda, kui kohtutäitur oli tagatise tagastamise nõude arestinud, anda kehtivat korraldust tagastada tagatis advokaadibüroole. 36. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi ringkonnakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.