← Eesti

2-24-2414/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Kaija Koik Määruse kuupäev 07.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2414 Tsiviilasi K.S-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja varasemalt kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks U.C avaldus varasemalt kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.11.2024 määrus Kaebuse esitaja ja liik U.C ja K.S-i määruskaebused Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja / puudutatud isik (isa) K.S, lepinguline esindaja Katrin Kiisk Avaldaja / puudutatud isik (ema) U.C, lepinguline esindaja Andreas Lunden Puudutatud isikud (lapsed) J.N ja K.U, ühine esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Marina Keizo Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada K.S-i 16.12.2024 ja 07.04.2025 ning U.C 28.03.2025 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.
  2. Harju Maakohtu 21.11.2024 määrus jätta muutmata.
  3. Määruskaebused jätta rahuldamata.
  4. Jätta määruskaebustega seonduvad menetluskulud iga menetlusosalise kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
  5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
  6. K.S-i (isa) ja U.C (ema) abielust sündis XX.XX.XXXX J.N (vanem laps) ja XX.XX.XXXX K.U (noorem laps). Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Harju Maakohtu (maakohus) 30.03.2023 kompromissimääruse (varasem määrus) kohaselt tsiviilasjas nr 2-22-11020 elavad lapsed kummagi vanemaga ühenädalaste ajavahemike kaupa. Lisaks reguleeriti kokkuleppega tähtpäevade, koolivaheaegade, pühade ja puhkuste veetmist ning kummagi vanema õigust lastega reisimiseks.
  7. Isa esitas 13.02.2024 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isale laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning varasemalt määratud suhtluskorra muutmiseks. Avalduse kohaselt rikub ema varasema määrusega määratud suhtluskorda ja teeb isale takistusi noorema lapsega suhtlemisel. 2.
  8. Isa tõi esile, et ema ei võimaldanud nooremal lapsel reisida isaga
  9. – 17.01.2024 Taisse, kuigi reisis oli vanemate vahel varasemalt kokku lepitud. Ema rikkus kokkulepitud suhtluskorda ja isal ei õnnestunud suhelda ega näha nooremat last 21.12.2023 – 04.02.
  10. Ema kahjustab sihilikult isa suhet lastega ja laste omavahelist suhet. 2.
  11. Isa lootis, et varasema määrusega vanemate vaidlused lõpevad ja nad suudavad teha koostööd. Ema käitumise tõttu ei ole võrdne vanemlus laste ajakavas enam laste huvides, sest ema ei huvita koostöö isaga. Ema näitab oma käitumisega väga selgelt huvi eeskätt noorema poja suhtes, jättes suhtlemise vanema pojaga pigem tahaplaanile. Ühtlasi on ema eraldanud lapsi teineteisest, ehkki vennad on üksteisele väga olulised. Laste huvides on alaliselt elamine isaga ja emaga suhtlemine vastavalt suhtluskorrale. Ühtlasi tähendab viibimiskoha määramise üleandmine isale seda, et ta saab lastega reisida ilma, et vajaks nõusolekut teiselt vanemalt. 2.
  12. Avalduse esitamise tingis vajadus korraldada laste elu viisil, mis toetab kõige paremini nende eakohast arengut, tagab heaolu ja võimaldab säilitada lähedased isiklikud suhted mõlema vanemaga. Laste elukorraldus tuleb muuta tagasi selliseks, nagu see oli lahkumineku ajal, st lapsed elavad alaliselt isaga oma sünnikodus ja suhtlevad emaga regulaarselt. Isa pakkus välja, et emal on õigus suhelda lastega üle nädala neljapäevast pühapäevani, tulles neljapäeval hiljemalt kell 18 järgi isa elukohta ning sama nädala pühapäeval hiljemalt kell 18 toob isa lapsed tagasi ema elukohast, kusjuures lapsed liiguvad vanemate elukohtade vahel koos. Samuti palus isa piirata ema õigust lastega reisida nii, et see vajab isa nõusolekut. Isaga koos reisimise ei vaja ema nõusolekut.
  13. Ema avaldusega ei nõustunud. Varasema määruse järgne suhtluskord on laste huvides. Lapsed on harjunud rutiiniga, et elavad mõlema vanema juures. Isa on rikkunud suhted noorema lapsega. Lapsel on raske toime tulla sellega, et isa loob emast negatiivse kuvandi. Seoses sellega on nooremal lapsel tekkinud tervislikud ja emotsionaalsed raskused, tal on pidevad allergiahood ning laps on emotsionaalselt ebastabiilne. Vanemate vaidlused on tingitud küsimusest, kas ema võib mõjuval põhjusel keelduda reisimise nõusolekust. Ema selgitas isale, et ta ei lubanud nooremal lapsele reisile minna lapse terviseprobleemide tõttu ja isa ei suuda last puhkuse ajal piisavalt jälgida. Vanemad ei leidnud üksmeelt ja isa keeldus lapse meditsiinilisest kontrollist enne reisi. Seetõttu ei lubanud ema nooremal lapsel isaga reisile minna. 2

(11)
  1. Ema esitas 11.03.2024 omapoolse avalduse noorema lapsega suhtluskorra määramiseks. Ema taotleb noorema lapsega suhtlemist nii, et laps viibib isa juures igal paaris nädalavahetusel reedest (pärast kooli) pühapäeval kella 17.30-ni. 4.
  2. Noorema lapse huvides ei ole varasema suhtluskorra jätkamine. Isa suhe pojaga on muutunud, laps kardab isa, ei soovi temaga elada ja keeldub suhtlemisest. Lapsel on kaebused isa suhtumise ja toidu, aga ka vennaga suhtlemise osas. Noorema lapse sõnul on tal raske elada isa ja vennaga, sest nende vaated ja arusaamad on erinevad ning neil polnud kunagi usalduslikke ja sooje suhteid. Vennaga on pidevad kaklused. Isa ei kaitse nooremat last ega takista vanemal lapsel nooremat kiusata. Nooremale lapsele ei meeldi isa pidev alkoholi tarbimine ja isa käitumine pärast seda. Vanematel on erinevad vaated lapse kasvatamisele. 4.
  3. Ema soovib lapse vaimset arengut, isa eeldab, et last peab kasvatama kõva käega. Ema on üritanud isaga arutada võimalust muuta noorema lapse elu mugavamaks, parandada lapse ja isa suhted ning taastada lapse ja isa vaheline kontakt. Ema on korduvalt palunud isal pöörduda spetsialistide poole, kes aitaksid taastada lapse ja isa suhted. Nooremal lapsel on probleeme õppimisega ajal, mil ta viibib isa juures. Isa ei pühendu lapse haridusele piisavalt. Laps soovib veeta rohkem aega emaga, et ema toetaks ja aitaks teda õppimises. Ema juures on nooremal lapsel oma õppekoht ning ta ei pea jagama oma tuba ja lauda vennaga.
  4. Isa vaidles ema avaldusele vastu ja märkis, et ema ei täida kokkulepitud suhtluskorda ning mõjutab nooremat last andma valeütlusi, otsima konflikte vennaga ja avaldama valeväited isa kohta kolmandatele isikutele. Noorem laps väga igatseb isa, tal on silmnähtavalt alati hea meel isa näha, kallistab teda ja otsib lähedust. Ema intensiivse mõjutuse tõttu ei saa laps enam enda mõtteid ja tundeelu vabalt väljendada. Olukorrast on traumeeritud mõlemad lapsed, kes on üksteisest eraldatud ema tegevuse tõttu. Ema on ise nooremat last eelistades kahjustanud suhet vanema lapsega, kes tunneb end ema kodus külalisena, kellega otsitakse sihilikult konflikte.
  5. Isa taotles lisaks otsustusõigust lastele isikut tõendavate dokumentide, sh reisidokumentide, taotlemiseks. Samuti on laste huvides tarvilik teha emale ettekirjutus, et ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel isaga, ei sekku ema isa ja laste vahelisse suhtlusesse, ei ilmu samaaegselt isa ja laste viibimiskohta (sh isa lähisugulaste juurde), laste haridusasutusse õppetöö ajal (sh treeningutele) ega sega isa ja laste vahelist suhtlemist muul viisil. Reguleerimist vajab noorema lapse telefoni kasutamine ja selle kaudu temaga ühenduse võtmine.
  6. Tallinna linna (eestkosteasutus) esindaja suhtles 29.02.2024 mõlema lapsega. 7.
  7. Jutuajamises selgus, et nooremal lapsel puudub objektiivne põhjus isaga mitte suhelda, vaid ema on teda mõjutatud ja ta väljendab pigem ema narratiive. Noorem laps rääkis, et tunneb end emaga mugavalt ja soovib veeta rohkem aega ema juures. Nooremale lapsele ei meeldi, et kui vend teda solvab, siis sõitleb isa mõlemat last võrdselt. Vanem laps soovib veeta rohkem aega isa ja vennaga, talle sobib praegune suhtluskord. Vanema lapse jaoks on oluline, et vend oleks koos temaga isa juures ja ta arvab, et ema peaks lubama vennal isa juurde minna. 7.
  8. Vanemate erimeelsuste ja ema käitumise tõttu on mõistlik ja põhjendatud anda isale ainuhooldusõigus laste igakordse viibimiskoha määramisel reisimise osas. Isa avalduse rahuldamine selles osas vastab laste huvidele, tagab stabiilsuse otsuste tegemisel ja elluviimisel. 7.
  9. Ema avaldus ei ole põhjendatud ega kooskõlas noorema lapse õiguste ja huvidega. Ema soov vähendada oluliselt isa ja lapse suhtlust ning muuta noorema laose elukorraldust ei vasta lapse huvidele. Ema avalduse rahuldamine riivab vendade õigust omavahel suhelda, samuti isa õigust lapse kasvatamisest osa võtta ja temaga suhelda. Mõlema lapse heaolu saab parimal moel kindlustada pigem isa, kes väljendab stabiilsust ega tee takistusi emal lastega 3
(11)suhtlemisel. Lapsed peaks olema ja kasvama koos, kusjuures vanemate osalus nende elus peaks olema võrdne. Ema käitumine on suunatud noorema lapse isast võõrandamisele ja see traumeerib last emotsionaalselt. Ema koostöö puudumine isaga ei ole laste heaolu toetav.
  1. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (laste esindaja) kuulas mõlemad lapsed ja vanemad ära 19.02.2024 advokaadibüroos. Lapsed nimetasid vanemate suhteid halvaks. Suhted halvenesid veelgi, kui isa ja vanem laps sõitsid planeeritud reisile Taisse ilma noorema lapseta, kuigi alguses pidi viimane kaasa minema. 8.
  2. Vanemale lapsele sobib varasema määruse järgne kord. Ta soovib elada vanemate juures kordamööda, saab mõlema vanemaga hästi läbi, isaga paremini kui emaga. Päris alaliselt ühe vanema juures ei tahaks olla. Suvel tahab elada vanemate juures kordamööda kahe nädala kaupa, koolivaheajad veeta vanemate juures kordamööda, talvisel vaheajal olla nädal ühe vanemaga ja nädal teise vanemaga. Eraldi pole mingeid päevi vaja reguleerida, asjad muutuvad ja kumbki vanem ei keela tal minna teise vanema juurde või teise vanemaga suhelda. Laps tahab reisida nii ema kui isaga. Mõlema vanemaga võiks reisida aastas ühe pikema reisi (kaks nädalat) ja ühe lühema reisi (üks nädal). 8.
  3. Noorem laps eelistab elada emaga, aga isaga tahab suhelda. Võiks olla nädala sees emaga ja igal teisel nädalavahetustel isaga, näiteks reedel peale kooli minna isa juurde ja jääda kuni pühapäeva õhtuni. Noorem laps soovib sarnaselt vennaga olla suvel mõlema vanema juures kordamööda kahe nädala kaupa. Lühemate koolivaheaegade kohta arvas, et neid pole vaja jagada, võiks jääda kaks nädalavahetust kuus nagu kooliajal. Noorem laps oli vennaga nõus, et mõlema vanemaga võiks teha aastas ühe pikema ja ühe lühema reisi, vend võiks kaasas olla. Noorem laps saab emaga paremini läbi, isa on vahel karm ja riidleb. 8.
  4. Laste esindaja leidis, et lapsed peaksid liikuma vanemate vahel koos, sest pikemas perspektiivis, elu jooksul on toetav usalduslik suhe vendade vahel olulisem, kui suhe vanematega. Laste huvidest ei lähtu noorema lapse soov elada põhiliselt emaga ja igal teisel nädalavahetusel suhelda isaga. Laste teineteisest eraldamine ja eraldi kasvamine on halb valik. Varasem ja käesolev menetlus on näidanud, et laste huvidele vastav ühise hooldusõiguse teostamine ei ole võimalik. Isale võib anda ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramise ja isikut tõendavate dokumentide, sh reisidokumentide, taotlemise osas. Mõlemal vanemal võiks olla õigus teha lastega üks välisreis aastas kestusega kuni 20 päeva. Lastega suhtlemise võib reguleerida viisil, et lapsed viibivad emaga vähemalt igal teisel nädalavahetusel ja suvel kahe nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanemaga.
  5. Maakohus kuulas 10.09.2024 ära mõlemad lapsed. 9.
  6. Noorem laps avaldas, et sooviks pigem elada emaga, aga isa külastada, näiteks reedest pühapäevani. Isa juures võiks olla koos vennaga ja ka eraldi, sest suhted vennaga on halvad. Emaga on suhted head, ema mõistab teda ja aitab kooliasjades (juhtub ka, et ema teeb noorema lapse eest ülesanded ära). Isa nõuab rohkem. Ema juures on paremad tingimused. Kui laps on haige, siis ravib ema teda efektiivsemalt, isa suhtub rahulikumalt. Kui vennaga on tüli, siis isa karistab mõlemat. Eelistaks olla isa ja ema juures ilma vennata, niimoodi on rahulikum ja meeldivam. Isa võib nimetada ema halbade sõnadega. 9.
  7. Vanem laps ei leidnud, et isa on range. Vendade tülide puhul isa karistab harva, aga mõlemat. Vennaga on pingelised suhted, tülitsevad sageli. Noorem laps võib hakata ilma põhjuseta sõimama, ka solvab ja nokib. Vanem laps eelistab olla nii isa kui ka ema juures koos vennaga. Ta soovib elada võrdse aja kummagi vanema juures, see on tema esimene eelistus. Ta ei eelista kumbagi neist. Emaga on normaalsed suhted, isaga on ka head suhted. Isa juures magavad lapsed isaga samas voodis, kõigil on oma tekid. Lastel on oma voodid, aga neile sobib praegune korraldus. Kumbki vanem peaks otsustama ise, kus ta lastega reisib, pikema reisi saab kokku leppida. 4
(11)MAAKOHTU MÄÄRUS
  1. Maakohus rahuldas 21.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja andis isale ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise, samuti isikut tõendavate dokumentide taotlemise osas. Maakohus rahuldas osaliselt ka isa avalduse suhtluskorra muutmiseks ja muutis 30.03.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11020 kehtestatud suhtluskorda järgmiselt: - - - - - - - lapsed viibivad emaga igal paaris nädala nädalavahetusel neljapäevast esmaspäevani. Laste üleandmine toimub selliselt, et isa annab lapsed neljapäeval üle emale hiljemalt 18.00 ema elukohas ning ema tagab laste koolijõudmise esmaspäeva hommikul. Kui esmaspäeval ei ole lapsel või lastel koolipäeva, siis viib ema lapse või lapsed esmaspäeva hommikul isa elukohta. Kui lastele selliselt sobib, siis võivad nad ka iseseisvalt liikuda ühe vanema juurest teise juurde; iga paaritu kalendriaasta sügisese koolivaheaja (õppeaasta I koolivaheaeg) veedavad lapsed isaga ja paaris kalendriaasta I koolivaheaja emaga; iga paaritu kalendriaasta talvise koolivaheaja (õppeaasta II koolivaheaeg ehk jõuluvaheaeg) veedavad lapsed emaga esimese poole koolivaheajast ning isaga teise poole koolivaheajast. Igal paaris aastal on kord vastupidine, esimese poole koolivaheajast veedavad lapsed isaga ja teise poole emaga; iga paaris kalendriaasta veebruari/märtsi koolivaheaja (õppeaasta III koolivaheaeg) veedavad lapsed emaga ja paaritul aastal isaga; iga paaris kalendriaasta kevadise koolivaheaja (õppeaasta IV koolivaheaeg) veedavad lapsed isaga ja paaritul aastal emaga; suvevaheaja veedavad lapsed võrdselt kummagi vanemaga. Täpses suhtlemisgraafikus kohustuvad vanemad leppima kokku hiljemalt iga aasta
  2. maiks. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibivad lapsed kummagi vanemaga kahe nädala kaupa vaheldumisi, alustades vanemast, kes ei viibinud lastega koos sama aasta kevadisel koolivaheajal. Suvevaheaeg algab selle suhtluskorra tähenduses iga aasta juunikuu teise nädala reedest; emadepäeva veedavad lapsed alati emaga, isadepäeva alati isaga; vanemal on õigus lapse sünnipäeval lapsega kohtuda lapse õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks; perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate ja vanavanemate sünnipäevad) võib laps veeta selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; mõlemad vanemad kohustavad võimaldama lastel võimalike olemasolevate plaanide ja kohustuste täitmist (s.o sünnipäevad, hobid, trennid jms), olenemata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale vastav sündmus satub; laste haigestumisel jätkub tavapärane suhtluskord. Üksnes juhul, kui laps haigestub kõrgesse palavikku ning tema liikumine vanemate kodude vahel pole sel ajal mõistlik, ravib lapse terveks see vanem, kelle juures laps haigestus; mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda sidevahendite kaudu igapäevaselt, arvestades laste koolikohustuse täitmist ja magamaminekuaegu. Lastel on õigus helistada mõlemale vanemale igal ajal; ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel isaga, ei sekku ema isa ja laste vahelisse suhtlusesse, ei ilmu samaaegselt isa ja laste viibimiskohta (sh isa lähisugulaste juurde), laste haridusasutusse õppetöö ajal (sh treeningutele) ega sega isa ja laste vahelist suhtlemist mistahes muul viisil; 5
(11)- - - - kui vanematel ilmneb suhtlemiskorra täitmisel takistusi, kohustuvad nad teineteist sellest teavitama vähemalt 3 päeva ette ning saavutama vastava kokkuleppe. Lapsi puudutavaid teateid edastatavad vanemad teineteisele e-posti vahendusel; vanematel on õigus kokku leppida vanemate ja lapse teistsuguses, selle suhtluskorraga sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult nõustunud. Muudatustes tuleb vanematel leppida kokku omavahel, lubatud ei ole kasutada suhtlemises vahenduseks lapsi. Lastele võib rääkida muudatustest alles siis, kui vanemate omavaheline kokkulepe on saavutatud; kumbki vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat halvustada ning eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust tekitada. Lastega suhtlemise korra täitmisel seavad vanemad esikohale üksnes ja ainult laste huvid. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja laste vahelisi suhteid; suhtluskorraga reguleerimata jäänud suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve. Ühtlasi märkis maakohus, et määrus kuulub täitmisele viivitamata, st lapsed tuleb anda emale esmakordselt üle 28.11.2024 õhtul. Määruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Vanemate menetluskulud jäid nende endi kanda, laste esindamise kulud riigi kanda. 10.
  1. Maakohus kohaldas PKS § 123 lg 1 ning § 137 lg-d 1 ja 3, mille põhjal leidis, et praegusel juhul esineb vajadus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, sest vanemate vahel on olnud vaidlused seonduvalt laste viibimiskoha määramisega. 10.1.
  2. Vanemate kirjavahetusest nähtub, et isa teavitas ema enam kui viis päeva enne reisi, et kavatseb reisida mõlema lapsega
  3. – 17.01.2024 Taisse. Ema vastas 08.12.2023, et ei luba lastel reisida väljapoole Euroopat. Isa juhtis seepeale ema tähelepanu kokkuleppest tulenevale kohustusele ja asjaolule, et ema oli varasemalt laste reisiga nõus ja lennupiletid on juba ostetud. Ema vastas, et ei kavatse seda teemat enam arutada ega luba isal lastega reisida väljapoole Euroopat. Samuti nähtub ema esindaja seisukohast, et kuna vanematel on ühine hooldusõigus, siis võib ema keelata isal lastega reisimise. 10.1.
  4. Varasema määruse p 1.10 ei saa tõlgendada nii, et emal on õigus keelata lastel isaga reisida, kui reisi sihtkohast ja kestusest on õigeaegselt teatatud. Varasem määrus nägi ette lastega reisimise piiranguteta (eristades vaid Eesti naaber- ja muid riike). Seega rikkus ema hooldusõigusest tulenevat õigust määrata lapse viibimiskohta, samuti suhtluskorra kokkulepet. Puudub alus arvata, et taoline rikkumine oli ühekordne. Samal ajal, kui ema keeldus nooremat last isaga reisile lubamast, ei teavitanud ta isa omapoolsest reisimise kavatsusest. Noorema lapsega Kanaaridele reisides rikkus ema suhtluskorda, sest tegi seda isa nõusolekuta. Samuti ei andnud ema nooremat last õigeaegselt isale üle ja seda korduvalt. Seetõttu saab järeldada, et vanemate vahel on laste viibimiskohta puudutav vaidlus, mis tingib vajaduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, hoidmaks ära laste huvide riivet selle läbi, et ema kohustusi rikub. 10.1.
  5. Ema õigustas noorema lapse Tai reisiks loa andmata jätmist ohuga lapse tervisele, aga see on tõendamata. Noorema lapse ambulatoorsest epikriisist nähtub, et ema pöördus 28.12.2023 arsti poole; tõsiseid ja kohest sekkumist vajavaid terviseprobleeme ei tuvastatud, samuti ei nähtu 28.12.2023 anamneesist viiteid sekkumist vajavale allergiale. Allergoloogi poole pöördumist ei pidanud vajalikuks mitte arst, vaid ema. Ema ei soovinud pöörduda tasulise allergoloogi poole (kus saaks kiiresti aja), vaid tasuta vastuvõtule. Samast epikriisist nähtub, et 29.12.2023 telefonivisiidil avaldatu kohaselt ei andnud ema lapsele käsimüügi 6
(11)ravimeid, vaid soovis allergia vastu ravimit just süstina. Ka nähtub sellest tõendist, et lapsel on avaldunud probleemid allergiaga juba ammu (esimene tõsisem reaktsioon kaks aastat tagasi Hispaanias). 10.1.
  1. Noorema lapse huvides ei ole hoida teda kuu aega isast eemal. Küüniline (nii lapse kui ka isa suhtes) on õigustada käitumist väitega, et laps ei viibinud isaga reisil ja peaks seetõttu saama võimaluse reisida. Ema vastas isa palvele lubada lapsed Taisse sõnumivahetuses laulu „Kättemaks“ saatmisega. See viitab, et takistus ei olnud mure laste pärast. 10.1.
  2. Ema tekitas olukorra, kus noorem laps viibib valdavalt tema juures ja on isaga harva. Nii käitus ema nagu ainuhooldusõigusega vanem, otsustades valdava osa ajast ise selle üle, kus ja kellega laps viibib. Samuti on ema varem teinud noorema lapse hariduse kohta üksi otsuseid, arvestamata lapse või isa huve. Ema ei käitu õiguskuulekalt: kirjavahetusest nähtub, et ema ei kavatse täita esialgse õiguskaitse kohtumäärust, viidates sealjuures ekslikult selle täidetavusele alles määruskaebe menetluse lõppemisel. Vestluses lapse heaolu töötajaga leidis ema, et määrusega reguleeritud suhtluskord ei sobi nooremale lapsele. Teatavaid minetusi on olnud ka isa käitumises. Kokkuvõttes ei ole kummagi vanema käitumine jäänud alati mõistlikkuse piiridesse. Samas on ema eiranud laste huve, aga isa puhul seda maakohus ei tuvastanud. 10.1.
  3. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas ja anda selles osas ainuhooldusõiguse isale. Isa suudab tagada laste huve ja hoiduda nende kahjustamisest. Taoline hooldusõiguse jaotus laste huve ei ohusta. Nimelt ei nähtu esitatud tõenditest, et isa oleks takistanud lastel emaga reisimist. Pigem on ema eelistanud minna reisima vaid ühe lapsega. Viibimiskoha määramise õiguse isale andmisel saab isa üksi otsustada lastega reisimise üle ja ema peab saama lastega reisimiseks isalt loa. Seega on põhjendatud rahuldada ka nõue anda isale ainuhooldusõigus lastele isikut tõendavate dokumentide taotlemisel. Kui reisidokumendid on püsivalt isa käes, kuid uute taotlemise piirang puudub, on emal alati võimalik taotleda uut dokumenti ja viia noorem laps reisile isa loata. Taolise olukorra vältimiseks on kindlam, et dokumentide taotlemise õigus on vaid isal. 10.1.
  4. Põhjendatud on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ka vanema lapse osas. Sellisel juhul ei ole emal võimalust kasutada oma eesmärkide saavutamiseks hooldusõigusest tulenevaid hoobasid seonduvalt vanema lapsega (annab vanema lapsega reisimiseks nõusoleku vaid siis, kui saab ise reisida noorema lapsega vms). Arvestades ema senist käitumist, ei saa taoliste manipulatsiooni ohtu välistada. Kirjeldatud ulatuses mõlema lapse hooldusõiguse isale andmine tagab lastele võrdse kohtlemise ja maksimaalselt koos viibimise võimaluse. 10.1.
  5. Ema viitas sellele, et isa soovis passide andmise eest tagatisraha. Arvestades ema käitumist ja isale laste dokumentide üleandmisest keeldumist, ei ole taoline tingimus laste reisidokumentide üleandmise eeldusena (olukorras, kus vanematel on ühine hooldusõigus) välistatud. Võib eeldada, et passide tagastamata jätmisel võib kiireloomuliselt selguda vajadus uute passide taotlemiseks, millega kaasnevad kulud. 10.
  6. Varasema määrusega kindlaksmääratud suhtluskord ei ole enam laste huvides ja seda tuleb TsMS § 480 lg 1 ls 2 järgi muuta. 10.2.
  7. Ema on näidanud üles suuremat huvi vaid noorema lapsega suhtlemiseks, aga selline vahetegemine ei mõju hästi laste suhetele. Vahelduval vanemlusel põhineva suhtluskorra puhul viibib noorem laps jätkuvalt suure osa ajast ema mõjuväljas, mille tulemusel kahjustub püsivalt lapse ja isa suhe, samuti väheneb laste koosveedetud aeg ja halveneb nende suhe. Ainsa võimalusena noorema lapse ja isa suhte säilitamiseks ja toetamiseks on määrata uus suhtluskord, mis näeb ette varasemast oluliselt väiksemas määras ema mõjuväljas viibimise. 7
(11)10.2.
  1. Suhtluskorra määramisel ei saa võtta aluseks ainult laste soove. Vanem laps avaldas arvamust, et säilida võiks varasem suhtluskord. Kindlaksmääratav kord ei järgi seda soovi, kuid tal on võimalik emaga olla varasemas ulatuses suvevaheajal ja reisidel, kui isa annab nõusoleku. Noorem laps soovis viibida enamuse ajast ema juures, kuna ema mõistab teda paremini ja aitab rohkem koolitöödes. Samas nähtub kohtule esitatud teabest, et noorema lapse arvamus ei kujunenud vabalt, ema mõjutamiseta. Laps on vanemate tüli tõttu suure pinge all ja tunneb, et ta peab nende vahel valima. Soov viibida koos emaga võis tuleneda lapse arusaamast, et taolise elukorraldusega on ema rohkem rahul. Ema mõjuväljast eemal on isa ja noorema lapse suhe loomulik ja lähedane, laps naudib viibimist isaga. Emaga viibimise ajal tehtud noorema lapse avaldused aga pigem kinnitavad ema olulist mõjutust. Ema manipuleeriv käitumine ja noorema lapse arvamuse mõjutamine nähtub ilmekalt nende sõnumivahetusest. 10.2.
  2. Ema väidete usaldusväärsust vähendab 12.–19.02.2024 toimunu. Epikriisi kohaselt oli ema sel ajal hoolduslehel noorema lapse haigestumise tõttu, kuid e-kooli nädalaraporti järgi oli laps 12.-15.02.2024 koolis. Ema ei esitanud usutavat selgitust taolise vastuolu kohta. 10.2.
  3. Kooli iseloomustusest nähtub, et kooliga teevad koostööd mõlemad vanemad, samuti tagavad mõlemad vanemad nooremale lapsele vajaliku toe õppetegevuses. Kool ei ole toonud välja tähelepanekuid kummagi vanema puuduliku toe kohta. Seega ei tähenda laste elukorralduse mõningane muutumine tagasilööki hariduse omandamisel. 10.2.
  4. Uue suhtluskorraga järgi viibivad lapsed ema juures igal teisel nädalal neljapäevast esmaspäeva hommikuni. Võrreldes varasemaga muutuvad suhtluse põhitingimused iganädalase ajaveetmise ja reisimises osas. Laste viibimiskoha määramise õigus on isal, seega on tal ainuõigus lubada lastel reisida emaga. Esitatud teabe kohaselt ei ole ta seni emale lastega reisimiseks takistusi teinud, seega ei ole alust arvata, et seda ka tulevikus juhtub. Ülejäänud ulatuses jääb varasem suhtluskord muutmata, mõnes tingimuses on vaid muudetud täidetavuse huvides sõnastust, ära on jäänud kohustus korraldada sünnipäeva ühiselt (sedavõrd konfliktsete suhete puhul ei ole see ilmselt mõistlik nõue) ja täpsustatud suvevaheaja alguse aega. 10.2.
  5. Laste huvides on, et vanemad omavahel kokku ei puutuks, seega toimub laste üleandmine emalt isale enamasti laste kooli viimisega. Lapsed on juba suured ja võivad soovi korral ise vanemate vahet liikuda. Ema juurde on vaja võtta kaasa vaid reedese ja esmaspäevase koolipäeva asjad, seega ei ole kaasavõetavate esemete hulk ülemäära suur. 10.2.
  6. Määruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. 10.2.
  7. Kohtulahend on tehtud laste huvides, kuid menetluskulude laste kanda jätmine ei ole õiglane. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning laste esindamise kulud riigi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  8. Ema esitas 06.12.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega: - taastada vanematel ühine hooldusõigus kõikides küsimustes mõlema lapse suhtes; muuta kindlaksmääratud suhtluskorra p-de 5.1 ja 5.13 järgmiselt: o lapsed suhtlevad vanematega võrdse vanemluse põhimõttel ühenädalaste intervallidega vaheldumisi. Laste üleandmine toimub sellisel viisil, et vanem kelle juures lapsed viibivad tagab laste koolijõudmise esmaspäeva hommikul. Kui 8
(11)esmaspäeval ei ole lastel koolipäeva, siis viib vanem lapsed esmaspäeva hommikul teise elukohta. Lapsed võivad ka iseseisvalt liikuda ühe vanema juurest teise juurde. Lapsed liiguvad ühe vanema juurest teise juurde koos; o ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel ühe vanemaga, ei sekku teine vanem vanema ja laste vahelisse suhtlusesse, ei ilmu samaaegselt vanema ja laste viibimiskohta, laste haridusasutusse õppetöö ajal (sh treeningutele), välja arvatud juhul, kui koolis, trennides või muus huviringides toimuvad üritused ning mõlemad vanemad omavad õigust vaatlejana osaleda laste üritustel; - täiendada suhtluskorda reisimise kohta järgmiselt: o vanemal on õigus reisida lastega oma suhtlemiskorra ajal teise vanema nõusolekul välisriiki kuni 15 päeva, kohustudes teavitama teist vanemat reisi sihtkohast ja kestusest; o reisid jagunevad lühiajalisteks (kuni 2 päeva) ja pikaajalisteks (kuni 15 päeva); o lühiajalise reisi puhul teavitamiskohustus ja nõusoleku andmise kohustus puudub, juhul, kui külastatakse Eesti naaberriike; o vanemad lepivad iga kvartali viimasel nädalal kokku järgneva kvatali reisiplaani (sihtkoht, ajavahemik ning tagasi tuleku päev). Reisiplaan võib sisaldada lühiajalisi ja pikkajalisi reise. Vanemad on kohustatud reisiplaani kinnitama oma allkirjaga. Suvised reisid on võimalik leppida kokku
  1. jaanuarist; o kui reis ületab 15 päeva, siis peavad vanemad andma nõusoleku tähtaja ületamise kohta. Kokkuleppe on ühekordne ning kehtib vaid kindlaks määratut reisi suhtes; o plaanivälised reisid on lubatud vaid mõlema vanema kirjalikul nõusolekul; o kokkulepitud reisi tagasi tuleku päeva rikkumine on põhjendatud vaid transporditeenust osutava ettevõtte rikkumise tõttu (lennuaja muutmine, lennuki hilinemine, transpordi rike ning muu takistus, mida vanem ei saa mõjutada ega ette näha); o nõusolekust keeldumise alused ja kord:  reisimiseks nõusoleku andmisest keeldumist tuleb kirjalikult põhistada faktiliste asjaolude ja tõenditega. Vanem on kohustatud selgel ja veenvalt põhistama, miks reis ei ole laste huvides ning miks laste heaolu ei ole tagatud reisi ajal;  vanem ei saa keelduda reisimiseks nõusoleku ega dokumentide andmisest juhul, kui ta on reisiplaani koostamisel andnud oma nõusoleku reisimiseks ning heaks kiitnud sihtkoha ja marsruudi; o kohtumääruse rikkumisel võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse ning pooltel on võrdne koormus tõendada kas rikkumine oli või mitte; o kokkulepitud reisiplaani rikkumise korral on trahv 1000 €. Kokkuvõtvalt leidis ema, et ebaproportsionaalne on anda isale ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas, kui vanematel oli erimeelsus vaid Tai reisi suhtes. Laste huvides ei ole, et nad saavad reisida vaid isaga ja neil puudub võimalus minna emaga Kanaaridele. Suhtluskorra muutmine ei ole samuti laste huvides, sest vanem laps oli nõus varem kokkulepitud korraga (võrdne aeg mõlema vanema juures) ning nooremal lapsel on lähedasem suhe emaga ja ta avaldas soovi olla rohkem koos emaga.
  2. Isa esitas samuti 06.12.2024 määruskaebuse, millega vaidlustab menetluskulude jaotuse. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus peavad jääma ema kanda. Ema käitumine põhjustas isa avalduse esitamise. Ema keeldus koostööst ka menetluse vältel, esitas kohtule valeandmeid, millega venitas menetlust ja paisutas isa kulusid. Maakohus on asjas tuvastatud 9
(11)asjaolude põhjal isa nõuded sisuliselt rahuldanud, seega on põhjendatud ja õiglane tagada isale, et tema põhjendatud ja vajalikud kulud hüvitatakse.
  1. Vanemad vaidlesid teineteise kaebustele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Vanemad ja eeskosteasutus kannavad ise oma menetluskulud ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.
  3. Esmalt lahendab ringkonnakohus vanemate taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Isa esitas 16.12.2024 koos vastusega ema määruskaebusele ja 07.04.2025 koos seisukohtadega tõendid (väljavõtted noorema lapse terviseportaalist, vanemate sõnumivahetus, fotod puhkusest). Ema esitas 28.03.2025 koos esialgse õiguskaitse taotlusega tõendid (väljavõtted mõlema lapse terviseportaalist, vanemate sõnumivahetus). TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus esitatud dokumendid vastu.
  4. Ema kaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohus nõustub vaidluse sisulise lahendamise osas maakohtu põhjendustega. Vastuseks ema kaebusele saab märkida järgmist. 16.
  5. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (v nt RKTKm 01.06.2011, 3-2-1-17-11, p 11; perekonnasja kohta RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). 16.
  6. Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleva vaidluse lahendamisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus kohaldas asjakohaseid PKS-i sätteid. 16.
  7. Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise otsustas maakohus õigesti. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vanematel on erimeelsusi, mis ei võimalda neil teha üksmeelseid otsuseid laste (eriti noorema lapse) viibimiskoha küsimuses. Nii ei ole ema kinni pidanud vanemate vahel kokkulepitud ja varasema kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrast ega ole võimaldanud nooremal lapsel ettenähtud ulatuses viibida isaga. Ema on ainuisikuliselt otsustanud noorema lapse viibimiskoha üle, takistades sellega lapse suhtlust isa ja vennaga. Ühe vanema omavoli ei ole laste ega ka teise vanema huvides. Lastega seotud vaidluse lahendamise lõppeastmena kohtu pädevusse andmine tähendab mh seda, et vanem ei või oma rolli kuritarvitada, et saavutada kas kokkuleppest või kohtulahendist erinev tulemus. Nii sedastas maakohus põhjendatult, et käesoleval juhul vastab laste huvidele anda isale ainuõigus otsustada laste viibimiskoha (sh elukoha) üle. Isale laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse andmine ei tähenda, et emal oleks takistusi lastega suhelda. 16.
  8. Ekslik on ema kaebuse väide nagu põhineks hooldusõiguse muudatus ainult Tai reisiga seonduvatel asjaoludel. Maakohus hindas õigesti kõiki kohtu ette toodud asjaolusid, sh et ema ei teavitanud isa omapoolsest reisimise kavatsusest noorema lapsega, ema reisis noorema lapsega Kanaaridele ilma isa nõusolekuta, ei andnud nooremat last õigeaegselt isale üle ning muud ema hilisemat käitumist noorema lapse mõjutamisel. 16.
  9. Ühtlasi põhjendas maakohus õigesti, et suhtluskorda ei saa määrata ainult laste soovide järgi. Määratud suhtluskord muudab eeldatavasti laste (eriti noorema) elu stabiilsemaks ja aitab vähendada vanemate tülisid. Maakohus märkis asjakohaselt, et laste huvides on igapäevase elu korraldamine. Vaidlustatud määrusega määratud suhtluskorras ei ole alust teha ema kaebusega taotletud muudatusi ega täpsustusi. Arvestades, et kohus määras isale 10
(11)ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise, samuti isikut tõendavate dokumentide taotlemise osas, on suhtluskorras reisimisega seonduv reguleeritud piisavas ulatuses.
  1. Isa kaebus jääb samuti rahuldamata. Hagita asja menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus (vt nt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179/81, p 13.1). Sarnaselt eespool p-s 16.2 märgituga, ei ole ringkonnakohtul esimese astme kohtule etteheiteid ka selles osas kaalutlusõiguse teostamisel. Maakohus põhjendas, et vaidlustatud määrus on eelkõige laste huvides, aga kulude laste kanda jätmine ei oleks õiglane. Kuigi sama lahend on osaliselt vanemate huvides, ei tähenda see, et kulud tuleks jätta varasemat suhtluskorda rikkunud ema kanda. Vähemalt osaliselt põhjustasid uue vaidluse vanemate erimeelsused, millest tingitud menetluslikke riske (sh kulusid) ei ole õiglane panna vaid ühe vanema kanda ka juhul, kui ta ei nõustunud varasema kohtulahendiga. Ema avaldused kohtumenetluses ei olnud sedavõrd eksitavad, et see peaks mõjutama menetluskulude jaotust.
  2. Mõlema vanema kaebuse rahuldamata jätmise tõttu ja eelmise p 17 kaalutlustel jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a laste riigi õigusabi korras esindamise kulu, mis jääb riigi kanda. Laste esindaja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajal täiendavat riigi õigusabi tasu ja kulude taotlust, seni viimase taotluse lahendas maakohus 17.12.2024 määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.