← Eesti

3-25-1705/2

Obsah (5)§ 4§ 121§ 43§ 249§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1705 Haldusasi Nunne 18 OÜ kaebus Tallinna linna kohustamiseks Men

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Nunne 18 OÜ (kaebaja) esitas 02.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks sõlmida kaebajaga Nunne tn 18//Suur-Kloostri tn 22 keldrikorrusel asuvate äriruumide nr 1-13, 15-29 (inv pl) üürileping. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse EÕK korras üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks. 1.
  2. Kaebuse kohaselt sõlmisid kaebaja ning Tallinna linn 27.07.2020 äriruumi üürilepingu. Tallinna linn ütles üürilepingu 31.03.2023 erakorraliselt üles. 1.
  3. Kaebaja väitel kohustas Tallinna linn kaebajat andma valdus üle hiljemalt 15.05.2025, kuid pole seda siiani, s.o rohkem kui 2 nädala jooksul, nõudnud. Seega tuleks üürileping lugeda kehtivaks. 1.
  4. Kaebaja hinnangul on tal tekkinud õigustatud ootus, et Tallinna linn sõlmiks temaga vähemalt viieks aastaksüürilepingu. 1

(3)1.4. EÕK kohaldamine on vajalik, kuna vastasel korral võivad Tallinna linna poolt ette võetavad sammud omada kaebaja jaoks „fataalseid“ tagajärgi. Kaebuse tagastamine 2.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohustus.

  1. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks jätkata Nunne tn 18//Suur-Kloostri tn 22 keldrikorrusel asuvate äriruumide üürimist vähemalt järgneval viiel aastal. Kohtule esitatud dokumentidest järeldub, et Tallinna linn ei pidanud üürilepingu pikendamist kaebajapoolsete kohustuste rikkumiste tõttu võimalikuks.
  2. Vaatamata sellele, et kaebaja kasutuses olevate äriruumide omanikuks on Tallinna linn, on linna ning kaebaja vahel sõlmitud üürileping ning ka sellest võrsunud vaidlus eraõiguslik. Seega on kaebaja ja Tallinna vahel tekkinud eraõiguslik lepinguline suhe, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid. Ka lepingu muutmisel, pikendamata jätmisel ega ülesütlemisel ei teki avalik õiguslikku suhet. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et linna vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-2163, p 9). Riigikohus on korduvalt sedastanud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus nr 3-3-4-1-15, p 9; 20.12.2001 otsus nr 3-3-115-01, p-d 13-16).
  3. Eeltoodut ning kaebuse eesmärki arvestades leiab kohus, et käesoleva vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses (vt TsMS § 1 lg 1 ning § 11 lg 1). Kuivõrd kaebus ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb see

§ 121lg 1 p-i 1 alusel tagastada.

Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õiguste kaitseks pöörduda Harju Maakohtusse. 6. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. EÕK vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustumises kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 22.09.2014 määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 12). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15). 2

(3)Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Riigilõivu tagastamine 8. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud kokku 40 eurot (s.o 20 eurot kaebuse ning 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest) riigilõivu. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 punkti 1 alusel, tuleb tasutud riigilõiv kooskõlas

§ 104lg 5 p-ga 2 kaebajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.