Obsah (12)

§ 163§ 637§ 405§ 442§ 232§ 5§ 230§ 174§ 178§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-147701 Kohtuasi C.E & Co OÜ hagi

§ 163

lg 1 alusel menetluskulud 28% ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses kostja kanda tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 5.
2. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkus menetlusõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid. 5.
3. Esile toodud asjaoludel pidi maakohus tuvastama, kas pooled on suulise lepingu sõlmimisel tasu suuruses kokku leppinud. Kui kokkulepet tasu suuruses ei olnud, siis kuulus maksmisele tavaline või mõistlik tasu. Maakohus tuvastas alusetult tasu suuruse kokkuleppe olemasolu ja selle sisu. Kohus jättis ekslikult VÕS § 637 lg 1 kohaldamata. Hageja ei ole tavalise või mõistliku tasu suurust asjas esile toonud ega tõendanud. Kohus jättis tähelepanuta hageja ja kostja vande all antud selgitused ja tunnistaja ütlused. Kostja selgitas vande all, et hageja koostatud nimekirja alusel ei ole ta hagejaga kokku leppinud selle summa tasumises. 4 2-23-147701 See nimekiri koostati teise teeninduse jaoks, seda muudeti korduvalt ja oli ülepaisutatud 1200 euro võrra. 5.
4. Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus ei põhjendanud, miks 04.08.2023 sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart ei tõenda auto/mootori seisundit veebruaris
5. Esitatud tõendid kogumis (sh kostja vande all antud seletus, tehnoülevaatuse akt, hageja seadusliku esindaja antud selgitused) kinnitavad seda, et mootorist lekkis õli, et see mittevastavus avastati pärast hageja töö tegemist ja kostja teavitas hagejat sellest. Kostja on tarbija ja VÕS § 642 lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Kohus ei põhjendanud nimetatud materiaalõiguse normi kohaldamata jätmist, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 2866,15 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus 5 2-23-147701 sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13). 10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. 11. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 5

lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 230

). Kui kostja väidab, et kalkulatsioon (dtl 100–101) ei kajasta poolte vahel kokku lepitud hinda, peab kostja seda väidet ka tõendama. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et pooled olid tööde hinnas tööde kalkulatsioonist nähtuvalt kokku leppinud, ei ole tööde mõistliku tasu suuruse kindlaksmääramisel oluline, kuna VÕS § 637 lg 1 järgi tuleb maksta kokkulepitud tasu. Kostja ei ole tõendanud ega teinud usutavaks, et kuigi ta viis sõiduki mootori hageja juurde remonti, oli neil kokkulepe vaid varuosade eest tasumiseks ja tööde tegemise tasus lepiti kokku üksnes selleks, et hiljem teiselt teenusepakkujalt kahju hüvitamist nõuda. Kostja viitab kaebuses ka tööde mittevastavusele, kuid ei ole tõendanud, et ta pärast tööde vastuvõtmist oleks mootori õlilekke avastanud ja sellest hagejat teavitanud, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tagastas remonditud mootori kostjale

1. aasta jaanuaris (dtl 105). VÕS § 642 lg 2 sätestab, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Kostja soovib puuduse olemasolu tõendada 04.08.2024 tehnoülevaatuse kontrollkaardiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega sellest, et 04.08.2024 tehnoülevaatuse kontrollkaart ei tõenda puuduse olemasolu
2. aasta jaanuaris. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks väidetavast puudusest kostjat informeerinud enne kui kohtule 17.01.2024 esitatud vastusega hagile. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
3. Seega kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele ja eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 6 2-23-147701
4. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud jätta uue otsusega menetluskulud hageja kanda, st kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude osas, kuid sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses ei ole esitanud. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jaotas maakohus menetluskulud õigesti

§ 163lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.

14. Ringkonnakohtul on

§ 637

lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-2014547/20, p 13). Ka siinsel juhul ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust, vaid on piirdunud üksnes viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Seega kostja ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud

§ 174lg-s 1 sätestatut.

Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas ta peaks

§ 178

lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 15). 15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 17. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

18.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 7