2-24-19241/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-19241 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2025.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. K. hagi E. K. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuaril 2025; 19.veebruaril 2025;
3. mail 2025 Menetlusosalised Hageja: A. K. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) E. K. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja: RESOLUTSIOON
4. Rahuldada A. K. hagi E. K. vastu abielu lahutamise nõudes.
5. Lahutada A. K. ja E. K. abielu, mis on sõlmitud 30.06.2012.a. Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr 4-32-2012/
7. Jätta pärast abielu lahutamist A. K.le perekonnanimi „K.“.
8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
9. Jõustunud tegemiseks. kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele 1 perekonnaseisutoimingute EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
10. A. K. esitas 18.12.2024.a. Viru Maakohtule hagi E. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõplikult lõppenud. E. K. keeldub abielu lahutamast perekonnaseisuosakonnas. Pidevad konfliktid ei võimalda enam perekonda koos hoida. Korduvad katsed abielu säilitada ei ole tulemust andnud. Kostja tarvitab alkoholi ning muutub siis agressiivseks. Seda kõike on pidanud pealt nägema poolte ühine laps.
11. Kohtuistungil 27.01.2025.a. jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et pärast lapse sündi hakkas ta juba mõtlema, et E. K. agressiivne käitumine ei peaks last mõjutama. Abikaasa muutub agressiivseks siis kui alkoholi tarvitab ja seda teeb ta suhteliselt tihti (kord nädalas kindlasti). Abielusuhted lõppesid 4 kuud tagasi. Hageja on veendunud, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning võimalusi abielusuhete taastamiseks ei näe. Järeldusele, et abielu on pöördumatult lõppenud, jõudis hageja umbes aasta tagasi. Sinnamaani arvas, et võib veel midagi muutuda. Kui lapsega lahkus eraldi elama, oli otsus lõplik. Hagejal on uus sõber. KOSTJA SEISUKOHT
12. E. K. kohtuistungile 17.01.2025 ei ilmunud. 19.02.2025.a. kohtuistungile ilmumiseks rakendas kohus kostja suhtes sundtoomist, kuid politseil ei õnnestunud kohtumäärust täita.
13. 22.05.2025.a kohtuistungil nõustus E. K. abielu lahutamise nõudega. Kostja kinnitas, et poolte abielusuhted lõppesid oktoobris 2024.a. Kostja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine võimatu, hageja poolt 100%-liselt. Abielu lahutamise põhjuseks on hagejal teine mees. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
15. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
16. A. K. kinnitas, et tema otsus on põhjalikult kaalutletud ja kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. Abielu on püütud säilitada, kuid tulemusteta. E. K. on nõus abielu lahutamisega. 2
17. Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike, kuid kohtuistungil ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi mõelnud, otsuse teinud ning oma otsuses kindel. Abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus kumbki pool abielusuhteid taastada ei soovi, ei ole leppimisaja andmine mõistlik ega otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.
18. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on hagiavalduses avaldanud soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „K.“.
19. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
20. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3