Obsah (5)

§ 525§ 663§ 659§ 172§ 532

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-18240 Kohtuasi L.D a

) § 525 lg-t 2), mis on kaasa toonud ebaõige määruse. Avaldaja on puudutatud isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, laps. Maakohus ei küsinud enne määruse koostamist avaldajalt arvamust ega põhjendanud menetlust lõpetavas määruses puudutatud isiku lähedase arvamuse küsimisest loobumist. Samuti ei ole maakohus määruses põhjendanud, miks ei võetud arvesse ekspertiisis toodud arvamust, puudutatud isiku esindaja 3 2-23-18240 arvamust ega kohaliku omavalitsuse arvamust, kes on asunud seisukohale, et puudutatud isik vajab eestkostet. Maakohus ei ole eksperdiarvamuse tulemusi arutanud puudutatud isikuga, mis on

§ 525lg 1 alusel üheks kohustuseks.

Menetlusosaliste seisukohad

1. Puudutatud isiku esindaja seisukoha järgi suhtles esindaja aprillis
2. a Elora Keila Haiglaga, kuhu puudutatud isik paigutati hooldusele Järve Haigla hooldusravi lõppedes. Esindaja sai info, et puudutatud isik on jätkuvalt voodikeskne, pretensioonikas ja nõudlik, esineb probleeme lühimäluga. Haiguskriitika puudub ja jätkuvalt avaldab soovi minna koju või järgmisesse hooldusasutusse. Oma seisundit ja terviseprobleeme adub puudutatud isik vaid osaliselt. Puudutatud isik vajab eestkostet. Avaldaja on puudutatud isiku pojana usaldusväärne isik ja eestkoste seadmisel sobiv isik eestkostja kohustusi täitma. Esindaja toetab määruskaebuse rahuldamist.
3. Eestkosteasutus jääb varem esitatud seisukoha juurde ning leiab, et puudutatud isiku õiguste ja huvide kaitseks on eestkoste seadmine vajalik ning puudutatud isik ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama. TsÜS § 8 lg 2 kirjeldatud eelduste kahtlust puudutatud isiku osas kinnitavad avalduses kirjeldatud asjaolud, arvamused ja eksperdi järeldused. Puudub vaidlus selle üle, kas puudutatud isik on abivajav isik ja kas täidetud on eestkoste seadmise eeldused. Tähtis on pöörata tähelepanu sellele, et eestkosteasutus ja ekspert hindasid eestkostetava abivajadust ning sotsiaalteenuste osutamise võimalusi ja järeldasid, et teised sotsiaalteenused ei taga eestkostetavale tema õiguste ja huvide kaitsmist. Üldvolituse andmine, mis peab olema notariaalses vormis, ei ole võimalik tulenevalt isiku tervisest ja puudulikust arusaamisvõimest. Kohtusüsteem riigi osana peab hoolitsema selle eest, et sotsiaalkaitsesüsteem toimiks. Seega puudutatud isik vajab eestkoste seadmist, muude abimeetmete rakendamine puudutatud isiku suhtes pole osutunud küllaldaseks ning nende kasutamine ei ole võimalik. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus kuulas 27.01.2025 telefonitsi ära avaldaja. L.D avaldas, et ema on endiselt Keilas hooldusel. Elab kaheses toas, toanaabriga saab kenasti läbi. Poeg külastab ema 1–2 korda nädalas, tavaliselt esmaspäeviti. Ema on liikumatu voodihaige. Iseseisvalt ei istu, ei liigu, ratastooli tõstmisel palub juba vähe aja pärast end tagasi voodisse tõsta. Arsti sõnul tekkis ajukahjustus piirkonnas, mis kontrollib tasakaalu. Olmeasjades on adekvaatne, saab kõigest aru. Teisalt ei mõista selgelt oma tervislikku seisundit – paar korda kuus teatab, et nüüd läheb koju, võtab takso, helistab kellelgi jne. Firma endine õigusnõustaja käib emal hooldekodus külas. Ema ütles, et ei ole volikirju andnud. Maksed hooldekodu teenuse ja ema korteri eest teeb ema kontolt Smart-IDga. Ema küsib, kas maksud makstud. Kontrollime koos, et kontojääk klapib. Rahaasju korraldab avaldaja, praegu ema sissetulek piisav kulude katmiseks – ema saab lisaks pensionile ka üüritulu. Eestkoste annaks kindluse, et ema asjad saavad aetud ka juhul, kui nt Smart-ID-ga midagi juhtub, volikirja ei ole ema pojale andnud. Ema palub endale aeg-ajalt kohvi tuua ja käib ka maniküürija – nende eest peaks ema saama maksta.
2. Ringkonnakohus kuulas 07.03.2025 ära puudutatud isiku tema viibimiskohas Elora Keila Haigla AS-i hooldekodus, et arutada temaga eksperdiarvamuse tulemusi (

§ 525lg 1).

4 2-23-18240 Q.X möönab, et ei saa liikuda, kuid ei nõustu, et ajus toimunud muutused on mõjutanud ta arusaamisvõimet – viitab sellele, et pärast kukkumist kutsus endale kohe kiirabi, st reageeris adekvaatselt. Eestkostet ei vaja, eestkostjat ei soovi. Ei soovi arutada teemat seoses volikirja võimaliku andmisega. Seni, kuni asjadest aru saab, ei soovi volikirja anda. Viitab oma firma endisele õigusnõustajale, kellele olevat andnud vajaduse tekkimisel juhiseid. Igapäevaelu hooldekodus möödub voodis, vaatavad telesaateid (tihti prantsuse keelset kanalit). Aeg-ajalt sõidutatakse ratastoolis. 2 korda kuus käib füsioterapeut, kuid puudutatud isik saab aru, et see ei ole liikumisvõime taastamiseks piisav. Soovib minna Haapsallu, et füsioteraapia abil liikumisvõimet parandada. Nädal tagasi käis dr M juures – sai hooldekodust transpordi ja käis. Kuna on olemas rahalised vahendid, saab neid oma toimetulekuks kasutada. Igapäevaste asjaajamiste kohta ütleb, et pangaülekandeid teevad koos pojaga – Smart-ID on kõik korras. Poeg võttis pangakaardi enda kätte. Lasi endale seepeale uue kaardi teha, ei meeldi kui selja taga nii toimetatakse. Viitab, et selline toimimisviis pole vajalik, niikuinii jääb kõik pojale.

1. 28.03.2025 ajavahemikus 13:05-14:10 kuulas ringkonnakohus avaldaja veelkord ära kohtumajas, kes kinnitas eeskostet vajava isiku avaldatut. Avaldaja selgitas, et tema mureks on, et ema dementsus on arenev. Kui kaugele see on jõudnud, oskavad öelda psühhiaatrid. Möönab, et ema on tegelikult väga normaalne, aga iga paari nädala tagant tuleb selgitada, miks ta kodus ise hakkama ei saa. Enesehinnang on ebaadekvaatne, sellest tulenevad soovid, mida peab alla suruma. Räägib intsidendist telefoniga, mis ema arvates varastati, tutvusringkond oli ärevile aetud. Ema väitel räägivad tema tuttavad, et keegi elab tema korteris ja lapselaps sõidab tema autoga ringi. Midagi sellist ei ole, korter on tühi, auto on garaažis – aeg-ajalt käivitan seda aku pärast. Seletan emale kõike, siis teinekord nõustub, kuid teinekord ei sobi. PERH-i arst ütles, et on aju atroofia – kustutas ära võime kõndida. Akuutne olukord läks ära maiks ja praegu teine olukord. Ema käis dr M juures kalleid süste saamas, mis suurt tulemust ei andnud. Nüüd käisime ka dr M juures, anti saatekiri Haapsallu. Tegin taotluse - ootame vastust, kas saab. Järgmisel nädalal lähme hambaarsti juurde. Rääkisime emaga firma asjadest – ema praegu ei olnud nõus oma osalust mulle üle andma. Ütles, et nii tunneb ennast inimesena. Ema on P osanik 50%. Enne kodus kukkumist oli emal maania kõik maha müüa – nt müüs maha kunstikogu, tal peab olema rahavaru. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

§ 659

ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 19. Määruskaebuses on avaldaja maakohtule ette heitnud menetlusõiguslikke rikkumisi, s.o

§ 525

lg 1 kohaselt eksperdiarvamuse tulemuste arutamata jätmist puudutatud isikuga ja

§ 525

lg 2 järgi enne määruse koostamist avaldaja arvamuse ärakuulamata jätmist ning puudutatud isiku lähedase arvamuse küsimisest loobumise põhjendamata jätmist. Ringkonnakohus on mõlemad menetlusõiguslikud rikkumised määruskaebemenetluses kõrvaldanud. Ringkonnakohus kuulas avaldaja ära 27.01.2025 telefonitsi ja lisaks 28.03.2025 Tallinna Ringkonnakohtus (vt p 15 ja 17). Samuti kuulas ringkonnakohus ära 07.03.2025 puudutatud isiku tema viibimiskohas Elora Keila Haigla AS-i hooldekodus, et arutada temaga eksperdiarvamuse tulemusi (vt p 16).

1. Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma 5 2-23-18240 tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause mõttes. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21). 20.
2. Määruskaebuse etteheite kohaselt ei põhjendanud maakohus, miks ei võetud arvesse ekspertiisis toodud arvamust, puudutatud isiku esindaja arvamust ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud arvesse nii ekspertiisiaktis toodut kui ka puudutatud isiku esindaja ja eestkosteasutuse arvamust, sh puudutatud isiku vahetul ärakuulamisel välja selgitatut piisavalt.
3. Iseenesest ei tähenda vaimuhaigus (psüühikahäire) alati seda, et isik vajab eestkostet. Olukorras, kus sellise diagnoosiga isik suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida, ei ole isik piiratud teovõimega ega vaja eestkostet. Siinses asjas ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et maakohus eksis, kui leidis, et eestkostetav suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida ulatuses ja viisil, mis välistab hetkel eestkostevajaduse. Maakohus märkis ka õigesti, et puudutatud isiku elu on võimalik korraldada abiliste kaudu.
4. Ringkonnakohus, arvestades nii avaldaja kui ka 07.03.2025 puudutatud isiku ärakuulamistel avaldatud, nõustub maakohtuga, et puudutatud isikul esinev psüühikahäire ei takista tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida ulatuses ja viisil, mis annaks alust eestkoste seadmiseks. 22.
5. Kohtupsühhiaatrilisest arvamusest nähtub, et eestkostetaval esineb muu täpsustatud psüühikahäire ajukahjustusest või düsfunktioonist (F06.8), mis väljendub kognitiivsetes ja käitumuslikes muutustes ning mille tõttu ei ole ta võimeline oma elu iseseisvalt korraldama ning vajab eestkostet. Samas ei nähtu ekspertiisi läbi viinud psühhiaatri arvamusest, konkreetselt millised kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eestkostet vajaval isikul oma tegudest arusaamist ja nende juhtimist takistavad ning mil viisil see täpsemalt avaldub. Kuigi psühhiaatri järeldatud orgaanilise iseloomuga diagnoos viitab pöördumatule kahjustusele ajus, ei ole veenvalt seostatud isikul esinev psüühikahäire ning tema puudulik arusaamisvõime oma tegude juhtimisel. Ekspertiisiaktis on uurimistulemusena mh välja toodud, et puudutatud isik on nii isikus, ajas kui ka kohas orienteeritud, kuid olukorda adekvaatselt ei hinda. Seejuures ei ole taas täpsustatud, milles hinnangu ebaadekvaatsus täpsemalt väljendus (dtl 37). Aktist nähtuvalt on tuvastatud kliinilise leiu alusel eestkostet vajaval isikul dementsus ja sellele püsib ka tugev kahtlus, kuid ebapiisava jälgimisperioodi tõttu seda diagnoosida ei saanud (dtl 39). Seega ei ole esitatud tõenditest võimalik järeldada, et puudutatud isikul on diagnoositud dementsus. Kesksed viited on sellele, et eestkostet vajav ei hinda adekvaatselt oma abivajadust. Ringkonnakohtu hinnangul peegeldub ekspertiisiaktist ja nii avaldaja kui ka eestkostet vajava isiku avaldustest pigem see, et puudutatud isik vajab ulatuslikku abi oma füüsilise seisundi tõttu ning puudutatud isikul on raskusi muutustega kohanemisel (dtl 37). Ilmselt on isikul keeruline leppida oma iseseisvuse kaotuse, teistest sõltumise ja abivajadusega, mis on sundinud oma kodust lahkuma ning mõjutab paratamatult eneseväärikust ja kontrolli oma elu 6 2-23-18240 üle. See nõuab ümbritsejailt ja lähedastelt kannatlikkust ja toetust, et piiratud tingimustes paremini toime tulla. Vastuseks tema tervises toimunud muudatusi puudutavale küsimusele selgitas puudutatud isik, et on helistanud iseseisvalt kiirabisse ning avaldanud, et enam üksinda toime ei saa (dtl 39). Kolleegiumi hinnangul viitab asjaolu, et puudutatud isik möönab kõrvalabi vajadust tema võimele hinnata oma abivajadust piisava adekvaatsusega. 22.
6. Riigikohus on leidnud, et isegi siis, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik vaatamata sellele eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd puudutatud isiku elu on võimalik korraldada abiliste kaudu (eelkõige abistab teda poeg L.D), ei kahjusta puudutatud isikule eestkostja määramata jätmine tema õigusi ega igapäevast toimetulekut. Õige on, et Q.X vajab oma füüsilise seisundi tõttu ööpäevaringset hooldust, mis on talle seni tagatud Keila Haiglas. Vaidlustatud ei ole ka maakohtu tuvastatut, et Q.X-i ravi korraldamisel ning asjaajamistel abistab teda poeg L.D. Q.X-il on vahendid tema hooldamise ja raviga seotud kulude katmiseks, poeg aitab vajalikud maksed teha ning koos hoitakse rahaasjadel silma peal. Tuvastatud on, et puudutatud isikul on muu vara hulgas ka osalus äriühingus, kuid avaldaja ei ole viidanud, et sellega seonduvalt oleks eestkoste kaudu vaja puudutatud isiku huve kaitsta. Ka ringkonnakohtule ei jäänud Q.X-i vahetu ärakuulamise käigus muljet, et puudutatud isiku huvid jääksid eestkostja määramata jätmisel kaitseta. Arvestades, et asjas kogutud tõendid ei anna alust järeldada, et puudutatud isiku psüühikahäire takistaks tal oma käitumist juhtida ning avaldaja aitab puudutatud isikul igapäevaelus toime tulla, puudub vajadus täiendavate, tegutsemisvõimet piiravate meetmete kohaldamiseks. Ringkonnakohus kordab siiski maakohtu selgitust, et kui avalduse aluseks olevad asjaolud peaksid muutuma, siis on avaldajal võimalik kohtule esitada uus avaldus.
7. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning eksperditasu, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 ls 2 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Puudutatud isikule määratud esindaja tasu suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega. 24.

§ 532lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 7