KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2025, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 101

lg-tele 3, 4 lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Kohustada D.J.-i tasuma T.-T.J.-i, K.J.-i, D.J.-i ja D.J.-i elatis T.J.-i arveldusarvele nr EE872200221033159875 Swedbank AS-is iga jooksva kuu 10.kuupäevaks selgitusega „elatis“.
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Hagejal on kohtuotsusele õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. 2 Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Asjaolud ja menetluse käik 1.Hagejad esitas 13.01.2025 kohtule hagiavalduse oma isalt D.J.-ilt elatise saamiseks. Hagiavalduses märgitakse, et kostja ei toeta piisavalt lapsi. Hagiavalduses on märgitud iga lapse vajaduses ühe kuu kohta, need on märgitud kõigi laste kohta ühetaoliselt – 590 eurot kuus. Elatise väljamõistmist soovivad hagejad kostjalt iga lapse kohta miinimumsummas. Hagejate seadusliku esindaja varana on märgitud -oma korter. Kostja kohta- üürikorter. Hagejad soovivad tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule ei vasta. Hagiavaldusele on lisatud laste sünnitunnistused koos tõendiga nime muutmise kohta (dtl 6-11). Kohus nõudis hagejatelt puuduste kõrvaldamist hagist, elatise määramiseks vajalike andmete esitamist, hageja täiendavaid andmeid ei esitanud, kui soovis elatist nõuda tagasiulatuvalt. 19.02.2025 (dtl 48) jäi hageja siiski elatisenõude juurde alates hagiavalduse esitamisest. Menetluses on hagejaid esindanud nende seaduslik esindaja, ema T.J..
3. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 04.02.2025, väljastas kostjale ja küsis seisukoha. Kostja sai hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kätte KÄPO vahendusel 21.02.
4. Kostja kohtule ei vastanud.
5. Kohus kirjaga 17.03.2025 selgitas pooltele asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ja tõendamiskoormist. Hagejate esindaja sai kirja kätte 19.03.2025, kostja 26.03.2025, kumbki kohtule ei vastanud.
6. Kohus pidas kohtuistungi 09.04.2025, kohtuistungile tuli hagejate esindaja. Kostja teatas (dtl 65), et ta ei saa istungile tulla, on haige. Hagejate esindaja andis kohtuistungil olulist teavet: pooltel on neli ühist last, kes elavad koos hagejaga. Kaks last saavad lapsetoetust riigilt 80 eurot, kaks last 100 eurot. Lapserikka peretoetus on 450 eurot, nii lapsetoetused kui lasterikka pere toetuse saab T.J.. Poolte kooselu lõppes 4,5 aastat tagasi, lapsed elavad ema juures, isa juures ei ole üldse. Nüüd, peale hagiavalduse esitamist võttis võttis lapsed üheks päevaks enda juurde, lapsed laupäeva lõuna ajal läksid ja pühapäeval päeval tulid. Enne seda olid lapsed isa juures 2-3 aastat tagasi. Kooselu lõppedes lepiti kokku, et isa hakkab lastele elatist maksma 100 eurot igale lapsele, kuid kostja ei ole seda kokkulepet täitnud. Nii hageja kui ka kostja on täistöövõimega. Hageja kuupalk on 920 eurot, kostja töötasu hagejate esindaja praegu ei tea, arvab, et peaks olema 1500-2000 eurot kuus. Hagejate esindaja soovib iga lapse kohta elatist 250 eurot, kokku 1000 3 eurot kuus. Siis jääks ka kostjale endale pool sissetulekust. Kostja ei ole lastele mitte mingil viisil ülalpidamist andnud. Hagejate esindaja kohtuistungil jäi selle juurde, et ta soovib elatist lastele elatiskalkulaatori järgi arvutatuna ja et see muutub iga aasta aprillis. Elatist nõuab alates praegusest, mitte tagantjärele.
7. Kohus küsis kostja kohta andmeid Maksu- ja Tolliametilt, Töötukassalt. Eesti Töötukassa vastas (dtl77), et D.J. ei ole neilt väljamakseid saanud alates 01.01.2024 kuni praeguseni. Maksu- ja Tolliameti vastas (dtl 80-82) D.J.-ile tehtud väljamaksete ja deklaratsioonide alusel, millest nähtub, et D.J. töötas perioodil juuli 2024 kuni jaanuar 2025 OÜ-s Mairolgo, tema töötasu kuus oli 820 eurot. Kohus kogus kostja töötamise kohta teavet töötamise registrist (dtl 91-94). Andmetest nähtub, et kostja on üldiselt töötanud stabiilselt, kuid lühikeste ajavahemike kaupa, töökohavahetused on sagedased. Pikem töötamine aastal 2022 Starmast OÜ-s, aastal 2024 OÜ Mairolgo, alates 12.05.2025 tööandja MIHKEL X OÜ ehitus- ja remonditööline. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal on neli last, hagejad (dtl 95-96). KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus on seisukohal, et asi tuleb lahendada tagaseljaotsusega ja rahuldada. hagiavaldus tuleb Kostja on kätte saanud hagiavalduse, kohtu määruse, kuid ei ole määratud tähtajaks hagile vastanud. Kostja ei vastanud ka kohtu kirjale ega ilmunud kohtuistungile. TsMS § 407 lg.1 sätestab: Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud tõendite ja hagiavalduse alusel on kindlaks tehtav, et hagejad T.-T.J., K.J., D.J. ja D.J. on T.J.-i ja D.J.-i ühised lapsed. Hagejad elavad koos oma ema T.J.-iga Jõgeval XXX. Kostja lastega koos ei ela ja nende ülalpidamises ei osale. Hagejad ei viibi kostja juures, mistõttu puudub alus elatise kindlaksmääramisel kohaldada

§ 101lg.6.

7.

§ 96

ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagejad on kostja alaealised lapsed, hagejad elavad ema juures. Seega on hagejatel kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks.

1. Hagejad nõuavad elatist alates 13.01.
2. a seadusega kehtestatud miinimumsummas ning seda kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis. Kostja ei ole ka kohtule vastanud, nõuet vaidlustanud, mistõttu loetakse hagis esitatud väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus konstateerib hagejate seadusliku esindaja poolt kohtuistungil avaldatu ja kohtu poolt kostja kohta kogutud tõendite alusel, et mõlema vanema- nii hagejate ema kui ka hagejate isa sissetulekud on umbes ühetaolised, mistõttu elatisesumma arvutamine elatiskalkulaatoriga annab tasakaalustatud tulemuse. 4

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Alates 01.04.
2. a on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning 3% keskmisest brutokuupalgast on 54,96 eurot. Alates 01.04.
3. a on indekseeritud baassumma 282,31 eurot ning 3% keskmisest brutokuupalgast on 59,43 eurot. 9.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023. a pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus ja kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja selgitustest nähtub, et lapsetoetus laekub lastega koos elavale vanemale. Seega on

§ 101

lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool kummalegi hagejale makstavast lastetoetusest. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 järgi on lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Ka see toetus laekub lastega koos elavale emale. Lasterikka pere toetust arvestatakse pooles ulatuses, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Käesolevas asjas on igale hagejale langev lasterikka pere toetuse osa, mis võetakse arvesse elatisesumma arvutamisel, 28,12 eurot. 10.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda hagejad kostja juures aega. Lapsed on olnud nüüd kostja juures ühe päeva mitme aasta järel. Seega nähtub esitatud asjaoludest, et

§ 101lg 6 kohaldamiseks ei ole alust.

11.

§ 101

lg 7 järgi Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja T.-T.J.-i elatis on 259,59 eurot perioodi 13.01.2025-31.03.2025 eest ja 273,62 eurot perioodi 01.04.2025-22.05.2025.a eest ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi. Hagejate üks ja kaks (T.-T.J. ja K.J.) vanusevahe on vähem kui kolm aastat, seega tuleb K.J.-ile arvutatavat elatist vähendada 15% võrra võrreldes T.-T.J. elatisega. Hageja K.J. elatis on 220,65 eurot perioodi 13.01.2025-31.03.2025 eest ja 232,58 eurot perioodi 01.04.2025-22.05.2025.a eest ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi. 5 Hagejate kaks ja kolm (K.J. ja D.J.) vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, seega tuleb D.J.ile arvutatavat elatist vähendada 15% võrra võrreldes K.J. elatisega. Hageja D.J. elatis on 212,15 eurot perioodi 13.01.2025-31.03.2025 eest ja 224,08 eurot perioodi 01.04.2025-22.05.2025.a eest ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi. Hagejate kolm ja neli (D.J. ja D.J.) vanusevahe on suurem kui kolm aastat, mistõttu laps saab täismääras elatist (249,59 eurot perioodi 13.01.2025-31.03.2025 eest ja 263,62 eurot perioodi 01.04.2025-22.05.2025.a eest ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi. 13.Igale hagejatele arvutab kohus elatise perioodi eest 13.-31.01.2025 (18 päeva), ja veebruari ja märtsikuu 2025.a eest kuni 31.03.2025 kehtinud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel, alates 01.04.2025 kuni 22.05.2025 ja kohtuotsuse tegemise ajast edasi alates 01.04.2025 kehtiva baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel. Hageja T.-T.J. elatisesumma selle perioodi eest kuni kohtuotsuse tegemise ajani on 1149,14 eurot, hageja K.J. elatisesumma 976,86 eurot, hageja D.J. elatisesumma 939,98 eurot ja hageja D.J.-i elatisesumma 1105,94 eurot. Alates kohtuotsuse tegemise päevast mõistetakse elatis välja edasiulatuvalt kuni lapse täisealiseks saamiseni. 14.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Lähtuvalt hagejate nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud kandma elatise summad iga kuu 10.kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole Swedbank AS-s, märkides selgituseks „Elatis“. Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Võttes aluseks TsMS § 164 lg.1, jäävad kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 6