TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-25-415 Otsuse kuupäev 19. mai 2025 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X-i kaebus Kambja valla 16. jaanuari 2025. a o

) § 10 lg-t 1 ega Kambja Vallavalitsuse

1. novembri
2. a määruse nr 3 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 3) tingimusi.

§ 10

lg 1 kohaselt arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

§ 27

lg 1 järgi on põhikool kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Kambja Vallavalitsus ei määranud kaebajale elukohajärgset kooli ning lähtus ekslikult asjaolust, et tema hinnangul on kõik valla koolid elukohajärgsed koolid ning koolidesse kandideerimine toimub avalduse esitamise kiiruse alusel. Selliselt rikub Kambja vald

§ 10lg 1 ja § 27 lg 1 alusel temale pandud seadusest tulenevaid kohustusi.

Haridusja Teadusministeerium on 23. jaanuaril 2025 Kambja vallale adresseeritud pöördumises asunud samale seisukohale, kuid vald oma seisukohta muutnud ei ole. Kambja valla praktika, mille kohaselt lastele elukohajärgset kooli ei määrata ning vallas tegutsevad koolid võtavad avaldusi vastu üksnes kiiruse alusel on vastuolus

§ 10lg-s 2 sätestatud omavalitsuse kohustusega.

Vallal tuleb täita

-st tulenev kohustus määrata kindlaks kaebaja elukohajärgne kool. 9.

1. Vastustaja on sisuliselt möönnud, et kaebaja elukohajärgseks kooliks peab olema Tõrvandi Kool, kuid omavalitsus täitis koolikohad avalduse esitamise kiiruse alusel ning seejärel muutus omavalitsuse hinnangul kaebaja elukohajärgseks kooliks Ülenurme Gümnaasium. Omavalitsuse esindaja selgituste kohaselt võeti Tõrvandi Kooli vastu lapsed, kelle seaduslik esindaja esitas vastava taotluse kõige kiiremini ning kaebuse esitaja taotluse esitamise ajaks olid sellisel meetodil kohad koolis täidetud, mistõttu lõpetati avalduse sisuline läbivaatamine. Kaebajale ei võimaldatud menetluses oma seisukohti ja tõendeid esitada, sisulist kaalumist koolikoha andmiseks ei tehtud. Kuna elukohajärgne kool ei olnud määratud ning Tõrvandi Kool on kaebaja elukohale kõige lähem kool, siis ei tugine
2. jaanuari
3. a otsus asjakohastele asjaoludele ning otsuse tegemisel ei ole

norme järgitud. 9.

1. Vastustaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, millistel alustel määrati 2025/
2. õppeaastal
3. klassis alustavatele lastele elukohajärgseks kooliks Tõrvandi Kool. Vastustaja on
4. mai
5. a määruse nr 29 „ Kooli, koolieelse lasteasutuse ja huvikooli pidaja pädevuse delegeerimine“ § 3 lg-s 2 delegeerinud kooli direktorile

§ 27lg-s 5 sätestatud kooli vastuvõtu tingimuste ja korra kehtestamise õiguse.

Selline delegeerimine ei ole

-ga kooskõlas. Tõrvandi Kooli 2025/

1. õppeaastal alustava
2. klassi õppekohad täideti avalduste esitamise järjekorra alusel seadusest tulenevaid hindamise aluseid arvestamata, mistõttu on alus selle otsuse tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Samuti on ebaselge, kas ja kui palju võeti Tõrvandi Kooli 2025/
3. õppeaastal
4. klassi vastu teistes omavalitsustes elavaid õpilasi. Arvestades, et Tõrvandi 3 3-25-415 alevikus elab alla 2000 elaniku, ei ole eluliselt usutav, et

§ 10

lg-s 1 sätestatud elukohajärgse kooli määramise tingimusi järgides on üldse võimalik täita kõik Tõrvandi Kooli

1. klassi õppekohad Tõrvandi alevikus elavate lastega (
2. a avati
3. klassi astujatele 5 paralleelklassi). Vastustaja hinnangul ei oma üldse tähtsust asjaolu, kui paljud Tõrvandi Kooli 2025/
4. õppeaastal
5. klassi vastuvõetud õpilastest elavad Tõrvandi alevikus. 9.
6. Määruse nr 3 uus redaktsioon, mis kehtib alates
7. veebruarist 2025 ei ole kohaldatav vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel, sest see ei kehtinud vaidlustatud otsuse ja asjakohaste toimingute tegemise ajal. Kaheldav on, kas ka uuendatud määrus on igakülgselt kooskõlas

-st tulenevate kohustustega.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 10.
2. Kõikidele Kambja valla lastele tagatakse munitsipaalkoolis õppekoht ning selleks tuleb vanemal esitada taotlus, millest nähtub vanema soov. Kohalik omavalitsus on taganud koolikoha ning vanem avaldab enda soovi taotluse kaudu. Elukohajärgse kooli määramisel lähtub vald

§ 10lg-s 1 sätestatud tingimustest.

Seetõttu on ebaõige kaebaja seisukoht, et lähtutakse avalduse esitamise kiirusest ning olemasolevad kohad täidetakse ka teistes omavalitsustes elavate õpilastega. 10.

1. Kaebaja elukohajärgne munitsipaalkool oli pärast Tõrvandi Kooli esimeste klasside kohtade täitumist Kambja vallas Ülenurme Gümnaasium. Kaebajal on võimalik asuda õppima elukohajärgsesse kooli, milleks on Ülenurme Gümnaasium, mistõttu ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. 10.
2. Tõrvandi Kooli 2025/
3. õppeaastal alustava
4. klassi õppekohtade taotlused menetleti (mitte ei täidetud) taotluste esitamise järjekorra alusel koos

§ 10lg-s 1 nimetatud alustega.

Tõrvandi Kool alustas senises asukohas õppetööd

1. septembril 2024, kuni selle ajani õppisid Tõrvandi alevikus elavad lapsed Ülenurme Gümnaasiumis. Tõrvandi Kooli 2022/
2. õppeaasta õppetöö toimus samuti Ülenurme Gümnaasiumi ruumides. Kahe kooli omavaheline kaugus ja valgustatud kergliiklustee ei ole sellised, et kaebaja lapsel oleks raske iseseisvalt kooliteed läbida. Kaebaja koolitee pikkus ei ole kodust Ülenurme Gümnaasiumisse ka jalgsi läbides rohkem kui 60 minutit pikk (vt

§ 7lg 3).

10.

1. Veebruarist 2025 kehtib vallas uus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord. KOHTU SEISUKOHT
2. Vaidluse all on Kambja valla tegevuse õiguspärasus kaebajale elukohajärgse kooli määramise kohustuse täitmisel ning Tõrvandi Kooli vastuvõtmise avalduse lahendamisel. Kambja valla
3. jaanuari
4. a otsus, millega kaebaja avaldus 2025/
5. õppeaastast Tõrvandi Kooli
6. klassi vastuvõtmiseks haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO tagasi lükati, on kohtu hinnangul haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses. Kaebaja taotluse tagasilükkamine on sisuline otsus, millega jäeti kaebaja Tõrvandi Kooli vastu võtmata. Sellele viitab ka Kambja valla
7. jaanuari
8. a vastus nr 8-5/165-1, mille kohaselt haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO esitatud avaldus kas rahuldatakse või lükatakse tagasi. Lisaks on vaidluse all, kas vastustaja on järginud elukohajärgse kooli määramise kohustust. Kaebaja hinnangul on vastustaja tegevus

normidega vastuolus, mistõttu tuleks

1. jaanuari
2. a otsus tühistada ning kohustada valda määrama kindlaks kaebaja elukohajärgne kool ning uuesti lahendama Tõrvandi Kooli vastuvõtmise avaldus. Vastustaja hinnangul ei ole ta õigusvastaselt tegutsenud ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 4 3-25-415
3. Kohtu hinnangul ei vastanud Kambja valla tegevus elukohajärgse kooli määramisel ja kooli vastuvõtmise avalduse lahendamisel õigusnormidele ning kaebus tuleb rahuldada. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt. 13.

§ 10

lg 1 järgi peab vald või linn tagama koolikohustuslikule lapsele, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus ning selleks peab valla- või linnavalitsus määrama igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli. Valla- või linnavalitsus arvestab kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase lähedust koolile ning seda, kas mõni selle pere laps õpib veel samas koolis. Peale selle võetakse võimaluse korral arvesse ka vanemate soove. Elukohajärgne kool määratakse haldusmenetluse käigus ja otsus, millega lapsele elukohajärgne kool määratakse, on haldusakt. Kui laps soovib asuda õppima talle määratud elukohajärgsesse kooli, peab kool lapse vastu võtma (

§ 27lg 1).

Kohalikul omavalitsusel tuleb määrata lapsele elukohajärgne kool igal juhul, kui vanem esitab selle kohta taotluse, ning sealjuures tuleb elukohajärgse kooli määramisel lähtuda õigusaktides kehtestatud korrast. Vanem peab saama kohalikult omavalitsuselt selge vastuse, mis koolis on tema lapsele koht olemas (õiguskantsleri

1. jaanuari
2. a seisukoht nr 7-5/250042/2500478, p-d 3-5, 8 ja 13; Tallinna Halduskohtu
3. juuli
4. a otsus asjas nr 3-23-1142, p-d 4 ja 13;
5. augusti
6. a määrus asjas nr 3-23-1894, p 9;
7. augusti
8. a otsus asjas nr 3-24-2109, p-d 12-13). Seega on

järgi üldjuhul jagatud koolikohustuse täitmise saavutamine kahte etappi. Esmalt määrab kohalik omavalitsus kindlaks elukohajärgse kooli, mis on siduv ka koolile, ning teiseks otsustatakse koolikoha saamine konkreetsesse kooli. 14. Kambja vald on

§ 10

lg-s 1 sätestatud kohustuse ehk elukohajärgse kooli määramise jätnud sisuliselt täitmata, sest pole kaebaja lapsele elukohajärgset kooli määranud, vaid on lähtunud üksnes määruse nr 3 § 2 lg-s 3 sätestatust, et kool, kus Kambja vallas elav õpilane õpib või asub õppima, on selle õpilase elukohajärgne kool. Sisuliselt on vald pööranud

§ 10

lg-s 1 sätestatu tagurpidi ehk seadnud elukohajärgse kooli määramise sõltuvusse koolikoha saamisest konkreetses koolis ning

§ 10

lg-s 1 sätestatud tingimusi mittejärgivalt lugenud sellega enda kohustuse elukohajärgse kooli määramisel täidetuks. Kooli direktor ei saa teha

§10

lg-s 1 nimetatud otsustust, elukohajärgse kooli määramine ei ole kooli direktori pädevuses, vaid kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega ei saa elukohajärgse kooli määramine sõltuda täies ulatuses isiku konkreetsesse kooli vastuvõtmise tingimusest. Seetõttu ei ole

§ 10

lg 1 tingimustega ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega määruse nr 3 § 2 lg 3 lai tõlgendus kooskõlas, sest see jätaks nn esimese etapi (kohaliku omavalitsuse kohustuse) sisuliselt vahele ning seaks elukohajärgse kooli määramise sõltuvusse üksnes sellest, millisesse kooli õpilane lõpuks koha saab.

§ 10

lg 1 mõtte ja sõnastusega ei ole selline tõlgendus kooskõlas, sest elukohajärgse kooli määramise eesmärgiks on kindlaks määrata kool, kuhu õpilasel peab olema igal juhul koht tagatud olema olenemata õppekohtade arvust või muudest tingimustest (avalduse esitamise aeg jms) (

§ 27lg 1).

Seega peab üldjuhul elukohajärgse kooli määramine toimuma enne konkreetsesse kooli vastuvõtmiseks avalduse esitamist. Kui määruse nr 3 § 2 lg 3 tõlgendada laiemalt, et see reguleerib ammendavalt elukohajärgse kooli määramise kohustuse täitmise tingimusi Kambja vallas, siis oleks see norm vastuolus volitusnormiga (

§ 10

lg 1) ja seaduslikkuse põhimõttega PS § 3 lg 1 mõttes, sest ei võimalda arvestada volitusnormis sätestatud tingimustega (õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine samas koolis, võimaluse korral vanemate soovidega arvestamine). PS § 3 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus juhul, kui see on antud põhiseadusvastase volitusnormi alusel, ilma volitusnormita või ei ole volitusnormiga 5 3-25-415 kooskõlas (vt nt Riigikohtu üldkogu 15. märtsi 2022. a otsus asjas nr 5-19-29, p 57). Sellisel juhul tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus Riigikohtus ja tunnistada norm põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata, sest määruse nr 3 § 2 lg 3 piirab

§ 10lg 1 tingimusi ülemääraselt.

Kohtu hinnangul saab PS § 3 lg 1 seaduslikkuse põhimõtet ning põhiseaduskonformset tõlgendamismeetodit kasutades tõlgendada määruse nr 3 § 2 lg-t 3 kitsalt nii, et see reguleerib üksnes juhtumit, kus õpilasele on koolikoht juba määratud ning see ei reguleeri elukohajärgse kooli määramise kohustust laiemalt ehk juhul, kui õpilane ei ole koolikohta veel saanud ehk õppima asunud või asumas konkreetses kohas. Muudel juhtudel, nagu ka praegu, kus kaebaja ei ole saavutanud õppekohta soovitud koolis, mida ta peab elukohajärgseks kooliks, tuleb elukohajärgse kooli määramist puudutavas osas lähtuda

§ 10lg-s 1 sätestatud tingimustest.

15. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja sisuliselt kaebajale elukohajärgset kooli määranud ning on jätnud seega

§ 10lg-s 1 sätestatud kohustuse õigusvastaselt täitmata.

Vallas ei olnud ainult üks munitsipaalkool, mistõttu lasus vallal kohustus määrata kaebajale elukohajärgne kool kindlaks. Kuna vastustaja ei ole kaebajale elukohajärgset kooli määranud, siis ei saa olla kindel, et Tõrvandi Kool selleks ei osutu. Kui

§ 10

lg-s 1 sätestatud tingimusi arvestades osutub kaebaja elukohajärgseks kooliks Tõrvandi Kool, siis ei ole asjaolud, et Tõrvandi koolis ei olnud avalduse lahendamise ajaks enam vabu kohti ning et kaebaja esindaja ei esitanud avaldust koha saamiseks piisavalt kiiresti asjakohased, sest

§ 27

lg-st 1 lähtuvalt on põhikool kohustatud võtma õpilaseks vastu selleks soovi avaldanud koolikohustatud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kuna kaebaja puhul ei olnud vald elukohajärgset kooli õigusvastaselt kindlaks määranud, siis on õigusvastane ka Kambja valla

1. jaanuari
2. a otsus, millega jäeti kaebaja taotlus 2025/
3. õppeaastast Tõrvandi Kooli
4. klassi vastuvõtmiseks rahuldamata.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse. Kohus tühistab Kambja valla
6. jaanuari
7. a otsuse ning kohustab valda määrama kindlaks kaebaja elukohajärgse kooli ning vaatama uuesti läbi kaebaja taotluse 2025/
8. õppeaastast Tõrvandi Kooli
9. klassi vastuvõtmiseks. Vallal tuleb esmalt määrata kindlaks kaebaja elukohajärgne kool arvestades

§ 10

lg-s 1 sätestatud tingimusi ja seejärel lahendada uuesti konkreetsesse kooli vastuvõtmise avaldus.

1. Kohus on teadlik, et Kambja vallas kehtib
2. veebruarist 2025 alates uus määrus nr 3 redaktsioon, millega reguleeritakse elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimusi ja korda varasemast erinevalt. Uus määrus on eelnevast oluliselt detailsem ning see võib mõjutada kaebaja elukohajärgse kooli määramist kui ka Tõrvandi Kooli vastuvõtmise võimalusi. Kohus ei saa määruse nr 3 uuest redaktsioonist praeguse asja lahendamisel siiski lähtuda, sest vald ei tuginenud vaidlustatud otsuseid tehes sellele redaktsioonile. Määruse nr 3 uue redaktsiooni sätted ei välista samas imperatiivselt kaebaja võimalust saada Tõrvandi Kooli koht, mistõttu ei mõjuta see ka selles asjas kohustamiskaebuste rahuldamist. Kohus ei pea vajalikuks anda eelhinnangut uue määruse kooskõla kohta põhiseadusele ja

-le, kuid peab vajalikuks märkida, et vallal oleks mõistlik tutvuda Haridus-ja Teadusministeeriumi

1. märtsi
2. a vastuses Kambja vallale esitatud murekohtade ja tõlgendustega ning kaaluda, kas uus kehtestatud kord vastab

mõttele ja eesmärgile täielikult.

1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vallalt välja mõista kohtumenetlusega seoses kantud õigusabikulud koos käibemaksuga ning tasutud riigilõivu kogusummas 1825 eurot 60 senti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude põhjendatuse 6 3-25-415 hindamisel tuleb arvesse võtta nii õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust. Kohtu hinnangul vastab taotletav õigusabikulude maht asja keerukusele ning tehtud menetlustoimingutele, samuti on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga, sest kaebaja on füüsiline isik, kellel ei ole võimalik käibemaksu tagasi nõuda.
2. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 7