Obsah (5)

§ 75§ 371§ 168§ 150§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tartu Maakohus Hele Kaldma 27. mai 2025, Tartu 2-25-8107 O.U. hagi T.U. vastu abielu lahutamiseks Menetlus

) § 371 lg 1 p 2 alusel. 3.

§ 75

lg 1 alusel kohus kontrollib, kas esitatud avaldus allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 371

lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Seejuures omavad välislepingud, mille Eesti on sõlminud mitte Euroopa Liidu liikmesriikidega (nt Ukrainaga) enne Euroopa Liiduga liitumist, prioriteeti riigisisese õiguse ning Euroopa Liidu õigusaktide ees (RKTKm 21.03.2018, 2-16-19080, p 8).

1. Kuna nii hageja kui kostja on rahvastikuregistri andmetel Ukraina kodanikud, tuleb kohtualluvust hinnata Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades (õigusabileping) alusel. Õigusabilepingu art 27 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.
2. Hageja on oma elukohaks märkinud XXX ja kostja elukoht on hagiavalduse järgi aadressil XXX ,xxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX , Ukraina. Eesti kohus saaks õigusabilepingu artikli 27 lg 1 teise lause järgi menetleda abielu lahutamise hagi üksnes juhul, kui mõlemad Ukraina kodanikest abikaasad elaksid hagi esitamise ajal Eesti territooriumil. Kuna praegusel juhul on mõlemad abikaasad Ukraina kodanikud, kuid üks neist elab Eestis ja teine Ukrainas, on kohtualluvuse hindamisel määrav poolte kodakondsus. Kuna pooled on Ukraina kodanikud, on abieluasja pädev lahendama Ukraina kohus. Eesti kohtu alluvust ei saa õigusabilepingu järgi tuletada üksnes sellest, et hageja elab Eestis. Hagejal on võimalik pöörduda abielu lahutamise nõudega Ukraina pädevasse kohtusse. 6.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 7. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (

§ 150lg 1 p 2).

Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada kirjalik taotlus (

§ 150lg 4).

Taotlusesse tuleb märkida kellele ja millisele arvelduskontole tagastatav riigilõiv kanda. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõppemisest, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2