← Eesti

2-24-12405/20

Obsah (7)§ 150§ 158§ 162§ 28§ 65§ 165§ 163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised Viru Maakohus Nele Teelahk 29. mai 2025, Jõhvi 2-24-12405 L Y pankrotimenetlus ja

) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 150lg 5).

Määruse peale osas, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (FIMS § 49 lg 13). ASJAOLUD

  1. Viru Maakohus kuulutas
  2. oktoobri 2024 kohtumäärusega välja L Y (võlgnik) pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalause ning avaldas teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
  3. oktoobril
  4. Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas
  5. jaanuari 2025 määrusega võlausaldajate nimekirja.
  6. Pankrotihaldur esitas
  7. aprillil 2025 teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku pankrotivara pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Koos teatega esitas pankrotihaldur aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse; vabastada pankrotihaldur oma kohustustest, jätkata kohustustest vabastamise menetlust ning määrata usaldusisikuks Svetlana Sorokina. Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks. Aruande kohaselt pankrotimenetluses puudus pankrotivarasse arvatav vara ja võlgniku sissetulekuks on vaid ühel kuul olnud töötasu 776,30 eurot. Ülejäänud perioodi vältel puudus võlgnikul igasugune sissetulek. Pankrotivara
  8. märtsi 2025 seisuga puudus. Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks ja väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate rahuldamata nõuded teises rahuldamisjärgus on järgmised: Aktsiaselts P C 6494,51 eurot, A F G OÜ 2496,29 eurot, G C OÜ 6287,14 eurot. Võlausaldaja rahuldamata nõue kolmandas rahuldamisjärgus on H OÜ 828,52 eurot. Pandieset käesolevas menetluses ei olnud. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Haldur ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad. Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjus on suutmatus oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
  10. Haldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 4.1.

§ 158

lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast

§ 158

lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule

§ 158

lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 4.

  1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluses puudub piisav vara, kuid haldur taotleb tasu 880 eurot, millele lisandub käibemaks 193,60 eurot. Kohus avaldas
  2. aprillil 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot 15 päeva jooksul määruse kätte toimetatuks lugemisest arvates. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud. 4.
  3. Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab

§ 162lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

4.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus

§ 158

lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid nõude kolm võlausaldajat, kelle nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades: Aktsiaselts P C 6494,51 eurot, A F G OÜ 2496,29 eurot, G C OÜ 6287,14 eurot ning kolmanda järgu nõudena H OÜ 828,52 eurot. Nõudeid ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 4.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (

§ 28), vaid muu asjaolu (suutmatus oma kohustusi täita).

5. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 880 eurot, millele lisandub käibemaks 193,60 eurot. Halduril kulus ülesannete täitmisele 13 tundi 20 minutit pooltunnitasuga 33 eurot. Samuti taotleb pankrotihaldur menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. 5.1.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 11 3 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid ja aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasuks 880 eurot (käibemaksuta). Tasule lisandub käibemaks 22% (193,60 eurot). Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le CiviLex (

§ 65lg 1).

5.2. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole piisavalt vara halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Seega tuleb võlgnikule anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 880 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 193,60 eurot. Nimetatud summa kuulub kandmisele OÜ CiviLex arvelduskontole nr XXX.

  1. Maakohus algatas
  2. oktoobri 2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
  3. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnik täitnud peamist kohustust kohustustest vabastamise menetluses, st teenida tulu ega ole vastanud halduri päringutele. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes taotles
  4. mail 2025 kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist (FIMS § 49 lg 8). Halduri tuvastatu kohaselt ei ole võlgnik tulu teeninud alates
  5. a detsembrist kuni käesoleva ajani. Kohtul ei õnnestunud võlgnikuga kontakti saada, võlgniku maksejõuetusavalduses märgitud telefoni numbrilt XXX ei olnud võlgnikku võimalik kätte saada (number ei ole enam kasutuses). Võlgnik ei reageerinud ka kohtu e-kirjale (dtl 167) ega kohtukutsele. Võlgnik ei ilmunud tema ärakuulamiseks toimunud istungile
  6. mail
  7. Võlgnik on selliselt rikkunud enda FIMS § 47 lg-tes 1 ja 2 ja § 49 lg-s 7 sätestatud kohustusi. Võlgnik on olnud kohustuse rikkumisel vähemalt raskelt hooletu. Võlgniku kohustuste rikkumine on kaasa toonud ja tooks ilmselt ka edaspidises menetluses kaasa võlausaldajate kohustuste rikkumise. Võlgnik ei ole menetluse vastu huvi üles näidanud ning kohtul puudub alus arvata, et ta teeks seda edaspidi. Seega esineb FIMS § 49 lg-tes 8 ja 11 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks ja menetluse lõpetamiseks.
  8. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest.

§ 165

lg 3 ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel tuleb Tiia Kalaus vabastada pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustusest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus ei jätku, ei nimeta kohus uut usaldusisikut. 9. Teade pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7 ja FIMS § 49 lg 14).

(allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.