Obsah (6)

§ 152§ 124§ 47§ 71§ 43§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1799 Määruse kuupäev 13. september 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 6-2/51 tühistamis

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

8.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

1. Arvestades, et kaebaja vaidlustab praeguses asjas Tartu Vangla
2. jaanuari
3. a käskkirja nr 6-2/51, mille peale esitas kaebaja vaide, on kohtueelset menetlust lõpetav lahend Tartu Vangla
4. mai
5. a vaideotsus nr 1-11/29-
6. Et Tartu Vangla
7. augusti
8. a vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Vangla
9. mai
10. a vaideotsuse nr 1-11/29-4 kätte
11. mail 2023, tuli kaebajal esitada halduskohtule kaebus hiljemalt
12. juunil
13. Seega esitades kaebuse
14. augustil 2023, ületas kaebaja 30-päevase kohtusse pöördumise tähtaja. 10.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. 11. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes 2 kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19;
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
10. Kaebaja esitas
11. augustil 2023 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas, et temale ei ole keegi kirjalikult ega suuliselt vaideotsust ega muid dokumente tõlkinud ja ebapiisava keeleoskuse tõttu ei saanud ta vaideotsusest aru.
12. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kohus nendib, et kaebuse esitamine võis kaebajale olla küll ebamugav, kuna tal ei olnud vaideotsuse ametlikku tõlget talle arusaadavasse vene keelde, kuid siiski oli kohtu hinnangul kaebuse esitamine halduskohtule võimalik. Nagu Tartu Vangla selgitas
13. septembri
14. a vastuses, oli kaebajal võimalik vastavaid selgitusi ja abi küsida oma inspektor-kontaktisikult, kes on varasemalt olnud kaebajale tõlgiks, või vene keelt valdavatelt kaaskinnipeetavatelt. Seega ei saanud kaebaja eesti keele oskuse puudumine olla takistuseks, et esitada halduskohtule 30-päevase kaebetähtaja jooksul kaebus Tartu Vangla
15. jaanuari
16. a käskkirja nr 6-2/51 tühistamiseks. Kui kaebaja mõistis oma inspektor-kontaktisikult küsida vaidlustatud käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli sisu kohta, mille järgselt tõlgiti mainitud dokumendi kaebajale vene keelde, pidi kaebaja aru saama, et oma õiguste kaitseks peab ta sarnaselt toimima vaideotsuse saamise järgselt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole olnud vangla käskkirja vaidlustamisel piisavalt hoolikas.
17. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.
18. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 16.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§-s 108 ei sätestata teisiti. Et Tartu Vangla ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

1. Kaebaja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse sisust lähtuvalt mõistab kohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 3
3. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega on kaebaja iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist.
4. Kohus nendib, et kohtumenetluses osalemisega kaasneb teatav ajakulu ning see võib tekitada muret ja stressi, kuid nimetatud asjaolud ei saa olla põhjuseks, miks anda kaebajale riigi õigusabi. Ka esindajaga suhtlemine eeldab kohtuasja arutamist, mis nõuab samamoodi aega ja millega võib kaasneda stress, mistõttu ei ole sellest aspektist lähtuvalt esindaja kaudu ja isiklikult kohtuasja menetluses osalemisel vahet. Eestikeelsetest kohtumäärustest jm kohtu poolt koostatavatest dokumentidest arusaamiseks saab kohus kaebajale osutada menetlusabi, mida kohus on praeguses asjas kaebajale ka võimaldanud.
5. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus menetluse lõpetamiseks. Seega on menetluse lõpetamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4