lg 1 p 1,3 sätestavad, et makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada või kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 ütleb, et kohus menetleb kompromisslepingut
Käesolevas asjas on kohtul esitatud kompromissleng enne seda, kui kohus on asjas alustanud hagimenetlust. Seega käsitleb kohus esitatud kompromisslepingut kompromisslepinguna
5.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 6. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. 7. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 2 8.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulud jaotanud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 9. Pooled on
lg 4 alusel kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. 10.
lg 2 p 1 ütleb, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 3 täpsustab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 11. Avaldaja palub, et kohus tagastaks talle pool riigilõivust, mis on tasutud hagi esitamisel. Kohus kontrollis, et Arvila OÜ on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 66,41 eurot ja 15.04.2025 täiendavalt 283,59 eurot. Kohus on seisukohal, et
lg 2 p 1 ja lg 3 tulenevalt tuleb avaldajale tagastada pool 15.04.2025 tasutud riigilõivust ehk 141,79 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada taotluses näidatud arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.