KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-1421 Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2025, Pärnu Tsiviilasi M. M.-i hagi P. M.-i vastu elatise väljamõistmiseks Menet

§ 661

lg 4 alusel saab määruse peale edasi kaevata 2 kalendripäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Alaealise M. M.-i seadusliku esindaja O. M. esitas
2. jaanuaril 2025 Pärnu Maakohtule hagi P. M.-i vastu elatise väljamõistmiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tes 3 – 5 alusel arvutatavas summas, s.o baassumma (alates 01.04.2024 on baassumma 272,76 eurot), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest. Igakuise miinimummääras elatise suuruseks alates
3. aprillist 2024 ning hagi esitamise ajal on 287,72 eurot. Igakuise miinimumelatise summa muutub iga aasta
4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et tema sissetulek ei ole nõutava elatise tasumiseks piisav. Kostja on hagejale tasunud elatist 100 eurot kuus. Kostjal on veel kaks alaealist last, kes elavad kostjast eraldi ning kelle ülalpidamiseks kostja maksab kokku 110 eurot kuus.
6. juunil 2025 kohtuistungil kostja nõustus, et hageja näidatud kulude summa 697,45 eurot on põhjendatud.
8. juunil 2025 kohtuistungil jõudsid pooled elatise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: alates

1. veebruarist 2025 tasub kostja hagejale elatist 225 eurot kuus. Arvestades, et kostja on hagejale maksnud sellel perioodil 100 eurot kuus, sh 2025.a juunikuu eest, on kompromissi sõlmimise seisuga kogunenud viie kuu eest elatise võlga kokku summas 625 eurot, mille kostja tasub hagejale kahe nädalal jooksul,
2. juuniks
3. Alates
4. juulist 2025 maksab kostja 225 eurot kuus iga kuu
5. kuupäevaks M. M.-i kontole, mis on kostjale teada. Kui kostja põhjendamatult viivitab alates
6. juulist 2025 tasumisele kuuluva elatise kuumakse tasumisega kauem kui selle kuu, mille eest elatist makstakse,
7. kuupäevani (s.o 10 päeva), siis suureneb kokkulepitud kuumakse seaduses sätestatud minimaalse elatise suuruseni, mis arvutatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel: baassumma + 3% eelneva aasta vabariigi keskmisest kuupalgast, millest on lahutatud pool lapsele makstavast peretoetusest, seaduse alusel arvutatav elatise kuumakse muutub iga aasta
8. aprillil, mil indekseeritakse baassummat ja arvutatakse eelneva aasta keskmisest brutokuupalgast 3%.
9. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde ning kokkuleppel lühendasid kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 kalendripäevani.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. Seaduses sätestatud minimaalse elatise suurust saab arvutada elatiskalkulaatori abil: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 2

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel (

§ 180

lg 4 alusel kehtib see ka riigi õigusabi kohta), mõistab kohus temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 võimaldab isiku vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, menetlus lõpeb kompromissiga ning hagejale anti riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, jäävad M. M.-ile osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. 9. Advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrab kohus eraldi määrusega. 10.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise tähtaega lühendada. Seega saab selles asjas kompromissi määruse peale määruskaebust esitada lühendatud tähtaja, 2 kalendripäeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3