RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-8876 Määruse kuupäev Tartu, 26. juuni 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare Kohtuasi M.K. hagi K

) § 24 lg 1 järgi alati kogu ulatuses oma käega kirjutada. Kuna pärandaja ei kirjutanud

1. oktoobri
2. a testamenti samal kuupäeval algusest lõpuni oma käega, on see vorminõude rikkumise tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine. Seadusandja sätestatud vorminõuete eesmärk on tagada, et testamendi on teinud testaator ja viimane on testamendi tegemise ajal teo- ja otsusevõimeline. Isikul, kes on suuteline oma tahet selgelt ja kirjalikult avaldama, ei ole üldjuhul vaimse tervise häiret, mis mõjutab tema teo- või otsusevõimet.
3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul tuvastas maakohus vääralt, et pärandaja
4. oktoobri
5. a testament on vorminõude rikkumise tõttu tühine. Vaidlusalune testament vastab kõikidele seaduses sätestatud vorminõuetele, sh on see kirjutatud algusest lõpuni oma käega. Lisaks vastas testamendi sisu pärandaja tahtele. Maakohtu antud tõlgendus

§ 24lg-le 1 ei ole kooskõlas testeerimisvabaduse põhimõttega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega apellatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei tekkinud apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebus õiguslikult perspektiivitu, sest selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada. Maakohus ei eksinud

§ 24

lg 1 tõlgendamisel, sh leidis maakohus õigesti, et omakäeline testament ei vasta vorminõuetele juhul, kui varem koostatud testamendile lisatakse uus kuupäev ja aasta. Seejuures ei ole asja lahendamisel tähtsust, kas pärandaja tahe oli aastate möödudes jäänud samaks või muutunud. Vastuseks kaebuse väitele, et eelnev

§ 24

lg 1 tõlgendus ei ole kooskõlas testeerimisvabaduse põhimõttega, selgitas ringkonnakohus, et testeerimisvabadus nagu omandipuutumatus üldiselt ei ole piiramatu põhiõigus. Ka testeerimisvabadust on võimalik seadusega kitsendada, sh näha ette vorminõuded. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 2

§ 24lg 1 tõlgendamisel.

Testamenti on võimalik varasemale testamendile allkirja ja kuupäeva lisamisega pikendada ning seda on aktsepteerinud ka notarid. Pärandaja

1. oktoobri
2. a testament vastab kõikidele seaduses sätestatud nõuetele, sh on pärandaja selle algusest lõpuni oma käega kirjutanud. Seega on vaidlusalune testament kehtiv.
3. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Ringkonnakohus keeldus TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693/39, p 11; 28.06.2024, 2-21-2998/69, p 9).
6. Kohtud leidsid õigesti, et

§ 24

lg 1, mis sätestab omakäelise testamendi vorminõuded, on hagi lahendamisel keskse tähendusega. Kohtud tõlgendasid

§ 24

lg-t 1 selliselt, et testament vastab omakäelisele testamendile seatud vorminõuetele, kui testaator on selle ühel ja samal kuupäeval algusest lõpuni oma käega kirjutanud, sellele on märgitud testamendi tegemise kuupäev ja aasta ning testaator on sellele alla kirjutanud. Kuivõrd pooled ei vaielnud selle üle, et 31. oktoobri 2022. a testamendi sisu koostati 2. aprillil 2019 ning teist korda lisati sellele kuupäev ja allkiri 31. oktoobril 2022, ei vastanud see

§ 24lg-s 1 sätestatud vorminõuetele ja oli seepärast Ts

ÜS § 83 lg 1 alusel tühine, s.t apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades ei esinenud faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võinuks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Seega on ringkonnakohtu määruse õigsuse kontrollimisel oluline mõista

§ 24lg 1 sisu.

11. Kolleegium nõustub kohtute tõlgendusega

§ 24

lg-le 1 ja selgitab lisaks järgmist.

§ 20lg 1 järgi võivad testamendid oma vormilt olla notariaalsed või kodused.

Notariaalsed testamendid on notariaalselt tõestatud testament (

§ 21

) ja notari hoiule antud testament (

§ 22

). Kodused testamendid on tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (

§ 23

) ja omakäeliselt kirjutatud testament (

§ 24

). Testaator võib valida, missuguse testamendiga ta soovib oma viimset tahet avaldada. Seejuures tuleb testaatoril silmas pidada olulisi kitsendusi, mida seadusandja on kodustele testamentidele ette näinud põhjusel, et seadusandja on pidanud koduseid testamente notariaalsete testamentidega võrreldes vähem turvalisteks. 12. Erinevalt notariaalsetest testamentidest kaotavad kodused testamendid

§ 25

lg 1 alusel kehtivuse, kui testamendi tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Samuti on kodune testament

§ 25

lg-s 2 sätestatu järgi tühine, kui selles ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega (vt ka 3

§ 23lg 1).

Seejuures ei ole oluline, kas testamendi tekst on trükitud või käsikirjaline ja kas teksti koostas testaator ise või ta lasi teksti koostada kellelgi teisel, sh ühel tunnistajatest (RKTKo 02.12.2020, 2-17-5110/111, p 20). Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu, kuid testaator peab olema neile suuliselt, kirjalikult või teoga teada andnud, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning testament sisaldab tema viimset tahet (

§ 23lg 2) (vt ka RKTKo 02.12.2020, 2-17-5110/111, p 19).

Tunnistajate kohustus on tunnistada, et testaator kirjutas testamendile konkreetsel kuupäeval alla, ja kinnitada, et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsusevõimeline. Selle kohta annavad tunnistajad kinnituse testamendile kohe pärast testaatorit allkirja andes (

§ 23lg 3).

Samuti on neid vajaduse korral võimalik tunnistajatena kohtusse kutsuda. 12.2. Erinevalt tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendist, kus testaator võib kasutada trükitud teksti või lasta teksti koostada kellelgi teisel, on omakäelise testamendi puhul oluline, et selle on testaator algusest peale oma käega kirjutanud, kuid mitte ainult.

§ 24

lg 1 järgi tuleb omakäelisse testamenti pärast selle algusest lõpuni kirjutamist märkida testamendi tegemise kuupäev ja aasta ning see allkirjastada. Arvestades, et omakäelise testamendi tegemise juures ei pea viibima teisi isikuid (notar, tunnistajad), kes saaksid kinnitada, et testamendi koostas testaator, olles teo- ja otsusevõimeline, tuleb

§ 24

lg-t 1 mõista selliselt, et testamendi sisu, kuupäev, aasta ja allkiri tuleb kirjutada oma käega ja ajaliselt lähestikku, s.o üldjuhul samal kuupäeval. Testamendi kirjutamine mitmel järjestikusel päeval on lubatav, kui selleks esineb mõjuv põhjus (nt ei suuda testaator haiguse tõttu või testamendis nimetatavate varaesemete rohkuse tõttu testamenti ühe päevaga kirjutada). Kuid ka sellisel juhul peab testamendi koostamine olema üks tervikprotsess. Nimetatud nõue muudab testamendi võltsimise raskemaks ja annab kindlust, et testaator oli testamendi koostamise hetkel teo- ja otsusevõimeline. Seega ei vasta

§ 24

lg-s 1 kirjeldatud vorminõuetele testament, mille sisu on koostatud kolm aastat ja kuus kuud enne kuupäeva, aasta ja allkirja lisamist, ning on TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. 13. Testaatoril on võimalik vältida iga kuue kuu möödumisel koduse testamendi algusest lõpuni oma käega koostamist, kui ta esitab omakäelise testamendi notarile ja notar koostab selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti. Sellisel juhul kehtib testament

§ 24lg 2 järgi notariaalselt tõestatud testamendina.

Samuti võib testaator kohe pöörduda notari poole, et notari abiga panna kirja testaatori surmapuhused tahteavaldused (

§ 21

lg 1) või anda viimse tahte avaldus notari hoiule kinnises ümbrikus (

§ 22lg 1).

Notariaalsed testamendid kehtivad tähtajatult ja nende säilimise tagab notar. Testaatori viimse tahte muutumise korral on notariaalse testamendi tühistamine sama lihtne kui koduse testamendi tühistamine. Testaator saab testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. Seejuures võib testaator notariaalse testamendi tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Koduse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või testamendi hävitamisega või pärimislepinguga (

§ 88lg-d 1 ja 2). 14. Ülaltoodud põhjustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. 4