Obsah (10)

§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 484§ 177§ 178§ 456§ 468

2-24-139127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2025, Rapla Tsiviilasja number 2-24-139127 Tsiviilasi Aktsia

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1.

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 30.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 96,30 euro saamiseks. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati 09.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus tegi 15.01.2025 hagejale ettepaneku esitada oma nõue kostja vastu ning tasuda täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu 27.01.
2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Tele2 Eesti AS ja H.Z-i vahel 11.11.2026 sõlmitud liitumislepingust nr 301868624 tulenev võlgnevus 36,77 eurot, viivised 5,90 eurot, sissenõudekulud 15,00 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 36,77 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 28.01.
3. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 427 eurot. Hageja palub mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 2 2-24-139127 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohus võttis hagi 05.03.2025 määrusega menetlusse kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. 1.
4. Kostjale toimetati 27.01.2025 hagiavaldus koos lisadega ja 05.03.2025 kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu 20.03.
5. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt (03.04.2025) ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.
6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.1.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 2.2 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

3.1.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3.

1. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, õigusabikulud summas 427 samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. 3.
2. Riigilõivu summas 100 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3.
3. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 09.01.2025 määrusega üle kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning seega on hagejal õigus

§ 4842 kohasele menetluskulude hüvitisele 20 eurot.

3.

1. Hagiavalduse kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud summas 427 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 3,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tasumäär on põhjendatud. Kohtu hinnangul on tegemist standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja lepingulise esindaja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas ega õiguslikult keerukas. Kohus peab oluliseks välja tuua, 3 2-24-139127 et tegemist ei ole tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, seega ei ole tegemist mahuka hagiga, kus tuleb välja tuua hulgaliselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid faktilisi asjaolusid. Hageja nõue tuleneb ühest lepingust ja nõude aluseks olevate dokumentide arv on minimaalne ning hagimenetluses on hageja lepinguline esindaja koostanud ja esitanud kohtule ainult hagiavalduse, täiendavate seisukohtade esitamise jm toimingute jaoks on vajadus puudunud. Dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja lepingulisel esindajal olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks. Eeltoodut, asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. 3.
2. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 242 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 122 eurot). 3.7.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 4.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 5. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12914, p 11 kolmas lõik). 6.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4