Obsah (8)

§ 182§ 116§ 37§ 165§ 158§ 108§ 118§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-24-470 Otsuse kuupäev 20. juuni 2024 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks asendada televiisor Menetlusosalised Kaeba

) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-24-470 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 1-4; tõlge dtl 8-9). Kaebuse kohaselt kahjustas vangla kaebaja telerit ja pulti. Kaebaja on korduvalt pöördunud nii suuliselt kui ka kirjalikult vanglaametnike poole palvega hüvitada kaebajale teleri rikkumisega tekkinud kahju, kuid vanglaametnikud ei ole kaebajale vastust andnud. Kaebaja soovib, et rikutud televiisor asendataks vangla poes müüdava televiisoriga „Philips“ ning vangla vabandaks kaebaja ees. Kui vangla ei ole nõus eelmainitut tegema, siis palub kaebaja asendada rikutud televiisor „E-StAR“ LED TV 24 D5T2 analoogilisega ja hüvitada moraalne kahju, mis tekkis seoses asjaoluga, et Tartu Vangla on venitanud kahju hüvitamisega, kaebaja peab tundma kohtus stressi ja negatiivseid tundeid ning raiskama oma tervist ja aega. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Tartu Halduskohus tagastas
4. märtsi
5. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist ja Tartu Vangla kohustamist vabandada kaebaja ees (resolutsiooni p 1) (dtl 51-53). Sama määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis menetlusse kaebaja heastamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Kohus tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale määruskaebuse (dtl 71; tõlge dtl 75), mille Tartu Ringkonnakohus tagastas
8. mai
9. a määrusega kaebajale läbivaatamatult (dtl 143-146).
10. Tartu Halduskohtusse saabusid
11. aprillil 2024 kaebaja täiendavad selgitused ja taotlus riigi õigusabi saamiseks (dtl 65-66; tõlge dtl 70).
12. Tartu Vangla esitas
13. aprillil 2024 vastuse kaebusele (dtl 89-90).
14. Tartu Halduskohus jättis
15. aprilli
16. a määrusega kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (dtl 96-98). Kohus otsustas sama määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks.
17. Tartu Halduskohtusse saabusid
18. mail 2024 kaebaja täiendavad selgitused, milles kaebaja palus endale muuhulgas määrata riigi õigusabi, et ta saaks olla efektiivselt kaitstud ja esindatud (dtl 104-105; tõlge dtl 110). Lisaks märkis kaebaja, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, mitte kirjalikult, sest kaebajal on keeruline kirjutada.
19. Tartu Halduskohus jättis
20. mai
21. a määrusega rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu määruse peale, millega kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses (dtl 112-113). Samas määruses jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
22. Vastustaja esitas
23. mail 2024 täiendava seisukoha (dtl 119). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
24. Kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist asendada televiisor, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 2 3-24-470
25. Viibides Tartu vanglas, nii väljastamisel ja äravõtmisel, kui ka vanglasse vastuvõtmisel vigastati kaebaja telerit ja pulti Tartu Vangla poolt.
26. Kaebaja jaoks on televiisor väga kallis, sest laekuvatest vahenditest arvestatakse maha 70% ja kui televiisor maksab ligi 200 eurot, siis on vaja ligi 700 eurot (kanda arvele) selleks, et osta televiisor. Samuti saaks kaebaja pärast vabanemist selle televiisori maha müüa või seda ka ise edasi kasutada. Vähe sellest, et vangla rikkus kaebaja asja ja ignoreerib kaebajat, keegi ei ole kaebaja ees isegi vabandanud, nagu kaebaja ei olekski inimene ja temaga ja tema asjadega võib teha mida iganes.
27. Vanglapoes on televiisor „Philips“ ja vangla võib asendada rikutud televiisori sellega, millega hüvitab hea tahte žestiga kaebajale moraalsed kannatused peaaegu aasta tagasi neile esitatud kahju hüvitamise taotluse pärast, mis sundis kaebajat läbi elama negatiivseid emotsioone. Kõik nimetatu on aktuaalne kohese kompromissi ja täitmise korral ilma edasise venitamiseta.
28. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja kokkuvõttes järgmist.
29. Tänaseks on olukord muutunud, sest Tartu Vangla struktuuris enam kauplust ei ole ja Viru Vangla haldusosakond, kes kaupluseteenust korraldas, seda enam ei tee. Seega vangla poes müüdava teleriga asendamine ei oleks praktiliselt võimalik, isegi kui kaebus oleks põhjendatud.
30. Seetõttu saab kaebust hinnata kui kas heastamiskaebust (

§ 37lg 2 p 5) või üldisemalt varalise kahju hüvitamise nõuet, sest riigivastutuse seaduse (RVast

S) §-s 11 kirjeldatud tagajärgede kõrvaldamise nõue on sisult varalise kahju hüvitamise (§ 8) erijuht. Selle eest, et kahjunõue jäi tähtaegselt lahendamata, palub vangla kaebajalt vabandust sõltumata nõude menetlusse mittevõtmisest.

1. Vastustaja peab nõuet mittetõendatuks. RVastS § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 kohaldamine eeldab, et asutuse tegevus on olnud õigusvastane, toimunud on kahjujuhtum ning õigusvastase teo ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Käesoleval juhul seda, et kaebaja teleril on füüsilised mõjutused, eitada ei saa (lisatud fotod). Siiski ei saa millegagi jaatada, et need tekkisid vangla tegevuse, saati õigusvastase tegevuse tulemusena. Asjade liikumise logi kohaselt sai kaebaja teleri
2. märtsil 2023, kahjustusest teavitas ta
3. märtsi 2023 kahjunõudes. Vigastuste iseloomu kohaselt pidid need kohe näha olema ning ei ole mingit mõistlikku seletust, miks oleks ta pidanud vigastusega teleri kambrisse andmisest teavitama viivitusega.
4. Vanglale ei ole teada ka, et vigastus telerile oleks tekkinud kinnipeetavate isiklike asjade laos (KIAL). Pastakakriimule sarnaneva kriimustuse tekkimine ekraanil, nagu seda kirjeldas foto tegija fotode kaaskirjas, ei oleks KIAL-s tähelepanuta jäänud ning teenistujatel ei ole mingit põhjust sellist vigastust vangi asjadele tekitada. Kuna laost väljaandmisel ei olnud vead nähtavad ning kaebaja teavitas neist kaks päeva hiljem, ei ole vigastusi tõsikindlalt võimalik seostada vangla tegevusega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohtu menetluses on kaebaja nõue asendada rikutud televiisor samaväärsega (heastamiskaebus).
6. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Seejuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega ega pea

§ 165lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja seisukohti üle korrata.

3 3-24-470

1. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 11 lg-le 1 võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Nendest sätetest tulenevalt saab kohus rahuldada isiku esitatud varalise kahju hüvitamise või õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ehk heastamise nõude üksnes juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud õigusvastaselt; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus nõuete rahuldamiseks.
2. Menetlusosaliste poolt kohtule esitatud selgituste ja tõendite pinnalt ei ole kohtu hinnangul tuvastatav Tartu Vangla õigusvastane tegevus kaebajale kuulunud teleri kahjustamisel. Kaebaja on küll kohtule väitnud, et Tartu Vangla vigastas tema telerit ja pulti, kuid ei ole seejuures viidanud ühelegi täpsemale asjaolule, mis annaks veenvat alust arvata, et selline kahjustusjuhtum võis aset leida. Kaebaja on vaid üldsõnaliselt märkinud, et viibides Tartu Vanglas, nii väljastamisel ja äravõtmisel, kui ka vanglasse vastuvõtmisel, vigastati kaebaja telerit ja pulti. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on kaebaja põhjalikumalt selgitanud, et kui talle toodi
3. märtsil 2023 laost televiisor, siis see oli suures sinises IKEA kotis lahtisel kujul, kokkupanduna alusel, sinna olid visatud ka toitejuhe, antennikaabel ja telekapult (dtl 25).
4. Asja materjalidest nähtub, et Viru Vangla Haldusteenistuse spetsialist Ranne Tokko on kaebajale
5. märtsil 2023 laost väljastanud televiisori E-STAR, toitejuhtme, puldi ja antennikaabli (dtl 39-40). Kohtule on edastatud ka R. Tokko
6. mai
7. a e-kiri (dtl 31), mille kohaselt on Tartu Vanglas televiisorite kandmiseks eraldi suured kotid (ka suured sinised IKEA). Selles on alati üks televiisor ja eraldi pakitud ning kilekotti pandud toitejuhe, antennikaabel, pult patareidega, mis on asetatud televiisori tagumise külje poole. Enne kambrisse andmist võtab spetsialist kilekoti ära (mida kinnipeetav ei pane vahel tähelegi). Metallist osad ei saa vastu ekraani puutuda, sest need on eraldi kotis ja TV tagumisel küljel. Kinnipeetav on tulnud teisest vanglast ja ladu ei kontrolli, mitu kriimu televiisoril enne oli. Suurematest vigastustest annab teada tehnik, kes paigaldab kleebised, ja nende kirjeldus kantakse avaldusele, millega televiisor kambrisse väljastatakse. Praegusel juhul seda ei olnud – seega kõik oli korras.
8. Vastustaja on
9. märtsi
10. a vastuses kohtunõudele leidnud, et tegemist on tavapäraste kulumisjälgedega teleri korpusel ja puldil, arvestades mh seda, et asjade logi kohaselt on teler mitmeid kordi liikunud mh kambri ja lao vahel. Teleri ekraanil olev kriips sarnaneb pastakakriimule (dtl 49). Kohtule esitatud fotod televiisori ja puldi kahjustustest on tehtud
11. mail 2023 (dtl 80-88). Seega ei ole tõendeid, milline televiisor ja pult
12. märtsil 2023 välja nägid. Aga tõepoolest, kohtule esitatud fotodel olev kriips sarnaneb väga pastakakriimule (dtl 80-82). Puldil ja teleka korpusel olevad kriimud tunduvad aga olevat tavapärased kulumisjäljed (dtl 83-88).
13. Asjas tuvastatud asjaolud ei välista seda, et kaebaja teler võis saada kahjustada ajal, mil see oli kaebajal endal kambris. Nimelt on Tartu Vangla asjakohaselt juhtinud tähelepanu sellele, et asjade liikumise logi kohaselt sai kaebaja teleri
14. märtsil 2023, kahjustusest teavitas ta
15. märtsi 2023 kahjunõudes. Vigastuste iseloomu kohaselt pidid need kohe näha 4 3-24-470 olema ning ei ole mingit mõistlikku seletust, miks oleks kaebaja pidanud vigastusega teleri kambrisse andmisest teavitama viivitusega.
16. Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjakohased kaebaja väited
17. juulil
18. a läbiotsimisel televiisori vigastamise kohta (dtl 92) ning etapeerimisel Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse mittenõuetekohase televiisori vedamise kohta (dtl 110). Nagu vastustaja õigesti märgib, on kaebus seotud konkreetse ajaliselt piiritletud sündmusega (
19. märts 2023), mistõttu ei ole kaebaja kirjeldatud hilisemad sündmused käesoleva kaebuse kontekstis asjakohased.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ei ole tuvastatud, et kaebaja teleri kahjustamise oleks põhjustanud vastustaja õigusvastane tegevus, ei ole täidetud vähemalt üks heastamisnõude rahuldamise eeldustest. Kaebus ei ole seetõttu põhjendatud ning jääb rahuldamata. 20.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg 3 esimene lause näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.

1. Tartu Halduskohus vabastas
2. märtsi
3. a määrusega kaebaja riigilõivu 20 euro tasumisest. Need menetluskulud jäävad

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5