KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-1977 Haldusasi B.L kaebus AS Ühisteenused viiv

§ 2p 30).

Antud parkimisalale on kolm juurdepääsuteed ehk sissesõitu: üks Toompuiestee tänavalt ja kaks Wismari tänavalt. Kõikide parklasse sissesõiduteede alguses ja ka parklas sees on olemas liiklusmärgid 575a „Parkla“, 578a „Tasuline parkimine“ koos tekstiga E-R 07.0019.00; L 08.00-15.00; 0,025e/min ja tsoonitähis KESKLINN. Eeltoodust lähtuvalt on Wismari tn 13 parklas olemas liikluskorraldusvahendid, mis annavad parkijale täieliku informatsiooni parkimiskorraldusest parklas. 5.4. Kuivõrd sõiduk oli pargitud viivistasuotsuse määramise ajal kesklinna tsoonis, tuli maksta sõiduki parkimisel iga parkimisminuti eest parkimistasu. Viivistasuotsus on määratud põhjusel, et sõiduki parkimisel kesklinna tsoonis oli parkimistasu maksmata (

§ 188lg 1 p 1).

5.

1. Vastustaja I toob välja, et kaebaja väidab oma kaebuses: „…Nimelt liikusin mina tsooni ning seal on määratud ala (paremale noolega, sooritasin vastavalt juhisele parkimise eest tasu). Tallinna Transpordiamet aga väidab et on piisav kui tsoon on märgitud ühest suunast alale liikumisel, see on aga väär….“ Seega kinnitab kaebaja, et nägi eraparkla mõjupiirkonna liiklusmärki noolega paremale. Sõidukijuht peab tundma ja teadma liiklusmärkide tähendusi ning liiklemisel juhinduma liiklusmärkide nõuetest. Kaebaja pidi üheselt aru saama, et antud eraparklat tähistavad liiklusmärgid (s.h mõjusuuna liiklusmärk noolega paremale) ei kohaldunud ega saanud kohalduda alal, kus kaebaja reaalselt oma sõiduki parkis. Vastustaja I ei saa vastutada kaebaja liiklusmärkide mittetundmise eest ega selle eest, kas kaebaja märkab liiklusmärke või mitte. Antud parkimisalal on kolm juurdepääsu: üks Toompuiestee tänavalt ja kaks Wismari tänavalt. Vastustaja I poolt lisatud fotodelt nähtub, et Tallinna linna parkimisala tähistavad liiklusmärgid on kõikide sissesõitude alguses. Kaebaja nägi ja pidi nägema parklasse sisenedes vastavaid liiklusmärke ning nende tähendusest aru saama. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et Tallinna linna tasulist parkimise ala tähistavad märgid on näha ainult Wismari tänava suunast. Asjaolu, et sõidukijuht parklasse sõites ei märka liikluskorraldusvahendit ei muuda selle mõju. Kui sõidukijuht sõidab tasulise parkimise alale või tasulisse parklasse, peab ta välja selgitama parkimistingimused, tsoonitähised, tasu suurused jm olulised asjaolud ning olema hoolas ja tähelepanelik omapoolsete kohustuste täitmisel, kuna eelkõige vastutab parkija parkimistsooni andmetega eksimise eest. 5.
2. AS Ühisteenused parkimiskorraldaja 04.06.2024 viivistasu otsus nr 0275004378 on õiguspärane ja kaebuse väited (liiklusmärkide mittenägemine, ebaõige tõlgendamine, inimlik 3 eksimus jms) ei anna alust selle tühistamiseks. Viivistasu määrati põhjusel, et kõnealuse mootorsõiduk oli pargitud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal ja parkimistasu oli maksmata (mittevaieldavad asjaolud). Viivistasu otsuse tegemine ei ole kaalutlusotsus, millisel juhul saaks kaaluda näiteks õigluse argumenti ning proportsionaalsuse ja kohasuse põhimõtteid. Vastustaja I on seisukohal, et Tallinna avalikku tasulist parklat (Wismari 13) tähistavad liiklusmärgid on sõidukijuhtidele nähtavad, selged ja paigaldatud nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt on viivistasu otsus nr 0275004378 väljastatud õiguspäraselt, seadusega kooskõlas ning alus selle tühistamiseks puudub.
3. Vastustaja II palub jätta kaebuse tervikuna rahuldamata. 6.
4. Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal paiknevad lisaks tasulistele parklatele/parkimiskohtadele ka eraparklad/parkimiskohad, mida opereerivad parklaomanikud või operaatorid. Avalikud tasulised parklad/parkimiskohad peavad olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega, nagu ka eraparklad. Parklas aadressil Wismari 13 on avalikud tasulised parkimiskohad ning ka Europark Eesti OÜ (Europark) opereerimisel olevad tasulised parkimiskohad. Europarkla parkimiskohad on piiratud piirdega, piirdele paigaldatud liikluskorraldusvahend, liikluskorraldusvahendil osutusmärgid 575a“Parka“, 578a „Tasuline parkimine“, parkla tähis EP202, tekst „EUROPARK“ ja 831 „Mõjusuund“. Liikluskorraldusvahend annab parkijale selge juhendi Europarkla parkimiskorraldusest paigaldatud piirdest paremale. Sõiduk ei asunud VTO koostamise ajal Europark opereerimisel olevas parklas/parkimiskohtadel (foto 1, dtl 55). Parklas Wismari 13 asub ka Tallinna linna avalikud tasulised parkimiskohad, kus parkimise korral tuleb tasuda parkimistasu Tallinna linnale linna õigusaktidega sätestatud määras. Parklasse on paigaldatud liikluskorraldusvahend, millel osutusmärgid 575a „Parkla“, 578a „Tasuline parkimine“ koos tekstiga E-R 07.00-19.00; L 08.00-15.00; 0,025e/min ja tsoon KESKLINN. VTO koostamise ajal tehtud fotolt (vt dtl 67) on näha, et sõiduk asub liikluskorraldusvahendi juures, mis annab parkijale üheselt mõistetava informatsiooni, et sõiduk on pargitud Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal kesklinna tsoonis ja parkimistasu tuleb tasuda Tallinna linnale. Arvestades eeltoodut on parklas Wismari 13 paigaldatud liikluskorraldusvahendid, mis annavad parkijale täieliku informatsiooni parkimiskorraldusest parklas. Parkijal on hoolsuskohustus käituda parkimisel vastavalt parkimiskorraldusele parklas ning ka tasuda parkimise eest. 6.
5. Vastustaja II on kokkuvõtvalt seisukohal - tõendatud on, et kaebaja parkis sõiduki Tallinna avalikus tasulises parklas Wismari tn 13, aga parkimistasu maksis eraõiguslikule parkimisoperaatorile Europark parkimise eest tsoonis EP
6. Parkimistasu maksmine parkimise eest tsoonis EP202 on tõendatud kaebusele lisatud ekraanikuva tõmmisega. Kõikki tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et kaebaja ei ole sõiduki parkimise eest avalikus tasulise parklas Wismari tn 13 Tallinna linnale parkimistasu maksnud ning VTO koostamine parkimistasu maksmata jätmise eest on põhjendatud ja õiguspärane. 6.
7. Vastustaja II seisukoht vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Vastustaja II on seisukohal, et puuduvad alused seadusliku ja põhjendatud vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning vaide läbi vaatamisel ei ole rikutud seadust. Vaide menetleja on käsitlenud vaideotsuses kõiki vaide aluseks olevaid 4 asjaolusid, neid analüüsinud ning jõudnud järelduseni, mille kohaselt puudub alus vaide rahuldamiseks. Kuivõrd VTO on määratud õiguslikul alusel, siis on ka vaideotsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Kohus leiab, et vaidlustatud AS Ühisteenused viivistasu otsus nr 0275004378 vastab eeltoodud nõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud viivistasu otsuses (dtl 67-68) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 5-7), kui ka nende vastustajate vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat.
9. Liiklusseaduse (

) § 187 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. Tallinna linn on vastava korra kehtestanud Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30).

§ 187

lg 4 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

§ 187

lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

§ 188

lg 1 kohaselt parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole

§ 187lõikes 5 sätestatu kohaselt.

Viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega. Tegemist on kohaliku maksu (parkimistasu) maksmata jätmise eest kindlas summas määratud viivisega, mille puhul kohus kontrollib vaid seda, kas viivistasu määramiseks esines õigusaktist tulenev alus. Sellest tulenevalt ei saa kohus hinnata ka kaebaja süü küsimust ega seda, et tegemist ei olnud tahtliku tegevusega. Inimlikult saab kohus kaebaja eksimusest aru, kuid seadusest 5 tulenevalt ei ole võimalik kohtul antud vaidluse lahendamisel nende asjaoludega arvestada ega sellest tulenevalt viivistasu otsust tühistada.

1. Vaidlust ei ole antud juhul selles, et kaebaja parkis viivistasu otsuses näidatud kohas so Tallinna avalikus tasulises parklas Wismari tn 13 vastas (dtl 67), aga parkimistasu maksis eraõiguslikule parkimisoperaatorile Europark parkimise eest tsoonis EP202 (dtl 4). Kohus märgib siinkohas, et põhimõtteliselt on kaekaebajal võimalik tulenevalt sellest asjaolust esitada tsiviilnõue maakohtusse eksimuse tõttu tasutud parkimistasu tagasi saamiseks Europark Eesti OÜ-lt alusetu rikastumise sätete alusel hiljemalt 3 aasta jooksul alates rikkumisest teadasaamisest (alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg TSÜS § 151). Seejuures ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt mingit tähtsust, millistel põhjustel tasus kaebuse esitaja parkimise eest eraparklale (märkides parkimise eest tasumisel vale tsooni). Antud piirkonnas on vastavad liiklusmärgid olemas ja need on piisavalt selged (vt dtl 64-66). Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebaja poolt kohtule esitatud fotod (dtl 30 ja 32) parkimisalast. Kohus leiab, et ka esitatud fotodelt nähtub selgelt, et EUROPARK-i parkimisala jääb samal märgil näidatust paremale (märgil on selge nool paremale) ja see ala on ka eraldi piiratud. Tähised, mis aga märgivad Tallinna linna parkimisala, on näha alale sissesõidul ja mitte ainult siis kui sõita parkimisalale Wismari tänava suunast (dtl 64-66). Kohus märgib veel, et Tallinna avalikku tasulisse parkimisalasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks on üles pandud mõjualamärgid 38 ja 39 koos osutusmärgiga 578a (tasuline parkimine – vt ka Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähenduses ning nõuded fooridele“). Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei möödunud vastavast märgist või et ta ei oleks sisenenud märgi mõjualasse. Nende märkide jälgimine ja täitmine liiklemisel kuulub mootorsõidukijuhi hoolsuskohustuse hulka. Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja nõutav. Isikul lasub hoolsuskohustus selgitada välja, millisesse parkimistsooni ta auto pargib. Viivistasu otsus on koostatud, kuna kaebaja ei tasunud sõiduki parkimisel Tallinna tasulise parkimise alal parkimistasu. Vaidluse lahendamise seisukohtalt omab tähtsust üksnes see, kas kaebajal oli viivistasu otsuse koostamise ajal õigus parkida parkimistasu maksmata. Antud juhul kaebusest ega sellele lisatud tõenditest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kuivõrd kaebuse kohaselt parkis kaebaja viivistasu otsusel näidatud kohas, kaebaja parkimistasu (Tallinna linna tasulisel parkimisalal vanalinna tsoonis parkimise eest) ei olnud maksnud ning kaebajal ei olnud ka mingit muud õiguslikku alust parkida tänaval tasu maksmata, siis sellest tulenevalt oli AS-l Ühisteenused liiklusseadusest ja Määrusest nr 30 tulenevalt õigus viivistasu otsuse tegemiseks ning selle tühistamiseks puuduvad mistahes seaduses tulenevad alused.
2. Arvestades eeltoodut ja seda, et vaidlustatud viivistasu otsuse tühistamiseks puudavad seaduses sätestatud alused ning viivistasu otsus on õiguspärane, siis puuduvad alused ka selle suhtes tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
3. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6 Daimar Liiv Kohtunik 7