Obsah (7)

§ 162§ 652§ 654§ 232§ 351§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15324 K

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda Apellatsioonkaebus 4.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. 4.

1. Kohtuotsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, miks maakohus eelistas lõpetada kaasomandi müües kinnistu avalikul enampakkumisel, mitte aga jätta kinnisasi kostja ainuomandisse. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millal palus kohus kostjal täiendavalt tõendada, et tema kavatseb Eestisse tagasi tulla ning asuda vaidlusalusel kinnistul asuvasse majja elama. Kohus pole selgitanud, millise tõendiga on võimalik tõendada, et omanik tuleb enda majja tagasi elama. Kohus asus hindama emotsionaalse kallakuga väiteid ja sugulaste käitumist, kuid pole tuginenud tõenditele. 4.
2. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme kui rahuldas kostja taotluse kinnisasja väärtuse ekspertiisi tegemiseks, siis aga tühistas enda määruse ja leidis, et kostja hinnangud kinnisasja väärtuse kohta ei ole tõendatud. Kui maakohus leidis, et asjatundjate hinnangud kinnisasja väärtusele on erinevad, oleks pidanud lähtuma ajaliselt kõige viimasest arvamusest. 4.
3. Kohtu etteheited apellandi ekspertiisidele ei ole konkreetsed, mistõttu ei ole võimalik nendega arvestada. Kui kohtul on selline menetluslik positsioon, siis viitab see kohtu poolt menetlusnormi rikkumisele, kuna sellisel juhul pidi maakohus rahuldama apellandi ekspertiisi läbiviimise taotluse. Seda sai ka tehtud, kuid kohus tühistas enda määruse ja rikkus sellega menetlusnormi. Kohus ei või põhjendada kinnisasja jagamise viisi valimist läbi selle, et ekspertiisid on andnud erinevad hinnangud. Maakohus oleks pidanud lähtuma kohtupraktikast, et tuleb lähtuda ekspertiisist, mis on tehtud ajaliselt kõige lähemal kohtu otsuse tegemise päevale. 4.
4. Kõik menetlustoimingute kulud, mida kostja tegi enne 08.10.2023, tuleb jätta hageja kanda. Y suri 08.10.2018 ja poolte vahel kokkulepitud viieaastane tähtaeg mitte lõpetada kaasomandit lõppes 08.10.
5. Enne seda aega ei olnud õiguslikku alust hagi läbi vaatamiseks ning tehtud menetlustoimingud on menetluslikult ebaõiged. Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 3 2-21-15324 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

1. Kohtupraktikas on selgitatud, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvutada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Seega tuleb välja selgitada, kui palju on kaasomanik valmis asja endale saamise eest maksma ja kas see summa vastab teise kaasomaniku osale asja väärtusest (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 13). Sisuliselt peab kaasomanik, kes soovib asja jätmist endale, tooma esile ja tõendama, et tema pakutav summa vastab teise kaasomaniku osale asja väärtusest.
2. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et kinnisasja väärtus ei ületa tema pakutud hüvitist 87 000 eurot või 90 000 eurot. Eelkõige tugines maakohus seda järeldust tehes kohtu määratud eksperdi hinnangule, mille järgi on asja väärtus 220 000 eurot. Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma järeldust igakülgselt ja loogiliselt, kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega ega korda seda (

§ 654lg 6).

1. Praegusel juhul oli kostja valmis tasuma hagejale hüvitist 90 000 tingimusel, et see makstakse välja 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Et selline hüvitis ei ole ei täielik ega kohene, on õige maakohtu järeldus, et kaasomandi lõpetamise kõige õiglasem viis on selle müük avalikul enampakkumisel.
2. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Põhjendamatu on kostja väide, et kuna asjatundjate hinnangud kinnisasja väärtusele on erinevad, oleks pidanud lähtuma ajaliselt kõige viimasest arvamusest. Kohtupraktikast sellist järeldust teha ei saa. Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt oma siseveendumuse kohaselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (

§ 232lg 1 ja 2).

13. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, millise tõendiga on võimalik tõendada, et omanik tuleb enda majja tagasi elama. Menetlusosaline on vaba valima, millise tõendiga ta soovib oma faktiväidet tõendada ning kohtul ei ole kohustust

§ 351järgi selgitada ega soovitada võimalikke tõendi liike.

Seejuures ei saanud ega pidanud maakohus hindama, kui tõenäoline on võimalus, et kostja asub majja elama, sest seda asjaolu ei ole mõistlikult võimalik prognoosida. Maakohus sai üksnes hinnata, kas kostja on esile toonud ja tõendanud asjaolud, mis viitavad tema vajadusele ja huvile asuda majja elama.

1. Kolleegium jätab tähelepanuta kostja väite, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme kui rahuldas kostja taotluse kinnisasja väärtuse ekspertiisi tegemiseks, siis aga tühistas enda määruse. Kostja ei esitanud apellatsioonimenetluses taotlust uue ekspertiisi tegemiseks, mistõttu ei ole tal õigust seda võimalikku minetust maakohtule ette heita. 4 2-21-15324
2. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud kõik menetlustoimingute kulud, mida kostja tegi enne 08.10.2023, jätma hageja kanda. Poolte vahel kokkulepitud viieaastane tähtaeg mitte lõpetada kaasomand lõppes 08.10.2023 ning pärast seda langes ära hagi rahuldamise võimalik takistus AÕS § 76 lg 1 mõttes. Võimalik takistus ei mõjuta menetluskulude jaotust, sest

§ 162järgi lähtutakse menetluskulude jaotamisel vaidluse lõpptulemusest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 171lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kulunimekirja alusel.

1. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 1701,90 eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 7,75 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa advokaadi õigusteenuse keskmist tasumäära. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu, on esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.
2. Vastavalt taotlusele tuleb

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 5