← Eesti

2-20-9700/62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9700 Kohtuasi D.H hagi T.U vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.03.

  1. a otsus Kaebuse esitaja ja liik T.U apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja D.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja T.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu 20.03.
  3. a otsus muutmata.
  4. Jätta T.U apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Jätta Harju Maakohtu 08.04.
  6. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõus jõusse kuni nõude rahuldamiseni.
  7. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2-20-9700 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Maakohtu menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  8. D.H (hageja) esitas 30.07.2020 Harju Maakohtule hagi T.U (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 22.05.
  9. Abielu kestel kehtis varaühisuse varasuhe. Hageja ja kostja abielu lahutati 11.09.2013 kohtuotsusega, mis jõustus 26.02.
  10. 1.
  11. Kostja ostis poolte abielu ajal 29.01.2014 Ukrainas korteri aadressiga XXX. Kostja võõrandas korteri 01.08.
  12. Korteri ostmiseks ega võõrandamiseks ei ole kostja hagejalt nõusolekut saanud. Korteri väärtus seisuga 01.08.2019 oli 146 094 eurot, hagejal on õigus saada selles pool ehk 73 047 eurot. 1.
  13. Hageja palub arvata poolte ühisvarasse raha 146 094 eurot, see jagada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 73 047 eurot. Alternatiivselt palub hageja arvata poolte ühisvarasse vara 146 094 eurot, see jagada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 73 047 eurot. Alternatiivselt palub hageja arvata poolte ühisvarasse vähendatud ühisvara väärtus 146 094 eurot, see jagada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 73 047 eurot. 1.2.
  14. Hageja ei nõustu, et kostja ostis korteri raha eest, mille ta kandis
  15. aastal Eesti pankadest Ukraina pankadesse ja mille arvel mõisteti kostjalt välja hüvitis. Kostja sõlmis korteri ostulepingu 21.01.2014, mistõttu ei puutu 25.01.2014 laenuleping asjaase. 25.01.2014 lepingu väidetaval laenuandjal ei olnud tegelikult vahendeid laenu andmiseks. Kostja vastuväited
  16. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.
  17. Hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja elab alaliselt Ukrainas ja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping) sätestab, et asjas on pädev Ukraina kohus. Sama sätestab Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). 2.
  18. Kostja alaline elukoht on Ukrainas XXX. Kostjal on Ukraina elamisluba. Kostja abiellus Ukrainas 20.06.2020 ja sai Ukrainas isaks 05.09.
  19. Kostja uus abikaasa ja poeg on Ukraina kodanikud. Eestist lahkus kostja
  20. aastal. Omandiõiguse tekkimist korterile XXX reguleerib Ukraina materiaalõigus, mistõttu on otstarbekas lahendada vaidlus Ukraina kohtus. 2.
  21. Ukraina Odessa oblasti advokaat Gennadij Savitskõj koostas 06.02.2024 tõendi, mille kohaselt toimub poolte vahel Ukrainas analoogne vaidlus ühisvara jagamise osas. Analoogne vaidlus toimub ka Venemaa Föderatsioonis ja Peterburi linna Smolnõi rajoonikohus on 16.11.2023 teinud asjas otsuse. 2 2-20-9700 2.
  22. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.
  23. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-5799 tuvastas kohus, et kostja kandis Eesti arvelduskontodelt 396 250 eurot oma Ukraina pankadesse. Kohus arvas poolte ühisvara hulka hüvitise samas ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara hüvitiseks 134 746 eurot. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja tegi 05.11.2012 ülekande 220 000 eurot Ukrainasse X arvelduskontole selgitusega „materialnaya pomoshs“ ja 17.12.2012 ülekande 176 250 eurot Ukrainasse enda teisele arvelduskontole selgitusega „na osnovanii kreditnogo dogovora ot 13.12.2012“. Sama raha eest omandas kostja korteri XXX. Seetõttu on korter kostja lahusvara. 2.
  24. X tagastas kostjalt saadud rahast kostjale vahetult enne korteri ostu 60 000 eurot. Raha võttis X jaanuaris 2014 välja Ukraina Riiklikust Ekspordi- ja Impordipangast. Kokku võttis X 29.01.2014 pangast välja 255 971 eurot. W andis kostjale suulise laenulepingu alusel üle 600 000 grivnat ja pooled vormistasid lepingu kirjalikult 25.01.
  25. Maakohtu otsus ja põhjendused
  26. Harju Maakohus 22.11.
  27. a otsusega rahuldas hagi ning jättis menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda. 3.
  28. Maakohus leidis, et vaidlus allub Eesti kohtule ja hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole. Seejuures jäi maakohus põhjenduste juurde, mille ta esitas 02.07.2022 määruses. Viidatud määruses leidis kohus, et Eesti-Vene õigusabilepingut ei saa selle artikli 21 p 1 järgi kohaldada siis, kui kostja elukoht oleks Ukrainas. Eesti-Ukraina õigusabilepingut ei saa kohaldada, sest kostja ei ole Ukraina kodanik. 3.
  29. Maakohus tuvastas, et poolte abielu sõlmiti 22.05.
  30. Abielu kestel kehtis varaühisuse varasuhe. Hageja ja kostja abielu lahutati 11.09.2013 kohtuotsusega, mis jõustus 26.02.
  31. Kostja omandas 29.01.2014 (müügilepingu tõlkes ekslikult 21.01.2014) 3-toalise korteri XXX, Ukraina ja võõrandas korteri 01.08.
  32. 3.
  33. Maakohus hindas, kas hagejal on kostja vastu hüvitise nõue perekonnaseaduse (PkS) § 34 lg 3 järgi. Viidatud sätte järgi kui ühisvara väheneb abikaasa tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. 3.
  34. Kostja ei omandanud korterit lahusvara arvel. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-13-5799, et kostja tegi 05.11.2012 ülekande 220 000 eurot Ukrainasse X arvelduskontole selgitusega „materialnaya pomoshs“ ja 17.12.2012 ülekande 176 250 eurot Ukrainasse enda teisele arvelduskontole selgitusega „na osnovanii kreditnogo dogovora ot 13.12.2012“. Maakohtu hinnangul ei saa järeldada, et kostja ostis korteri sama raha eest. Ülekannete selgitused on 05.11.2012 ülekandel vastavalt „materiaalne abi“ ja 17.12.2012 ülekandel „seotuna 13.12.2021 laenulepinguga“. Kumbki selgitus ei viita korteri ostmisele ja toimingute vahel on suur ajaline vahe. 3.
  35. Et kostja laenas 25.01.2014 Wlt 600 000 grivnat, ei tõenda, et ta kasutas seda raha korteri ostuks. Viidatud laenulepingu järgi pidi laenuandja raha üle kandma, mitte sularahas andma. Seega oleks saanud kostja tõendada oma väidet pangakonto väljavõttega. X ja Q kinnitused ei tõenda, et kostja ostis korteri kas Wlt laenatud raha eest või X tagastatud raha eest. 3 2-20-9700 3.
  36. Tõendatud on, et korteri väärtus selle võõrandamise ajal 01.08.2019 oli 147 810 eurot. Hageja on esitanud selle kohta kaks ekspertiisiakti. Põhjendatud ei ole arvestada korteri võõrandamise hinda, sest kostja võõrandas korteri oma abikaasale. 3.
  37. Kostja võõrandas korteri ilma hageja nõusolekuta ja vähendas sellega poolte ühisvara 147 810 euro võrra. PkS § 34 lg 3 järgi tuleb kostjalt välja mõista hüvitis 73 905 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kostjale hüvitise väljamaksmiseni. Hageja menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 164 lg 1 koostoimes 50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäid kostja enda kanda. Apellatsioonkaebus
  38. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha lahend, millega jätta hagi läbi vaatamata või uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. 4.
  39. Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, sest Eesti kohtul ei ole asjas pädevust. Hagi menetlemine oli vastuolus Põhiseaduse §-ga
  40. EestiUkraina õigusabilepingu artikkel 21 p 1 sätestab, et asjas on pädev Ukraina kohus. Sama sätestab Eesti-Vene õigusabileping. 4.
  41. Kostja alaline elukoht on Ukrainas XXX. Kostjal on Ukraina elamisluba. Kostja abiellus Ukrainas 20.06.2020 ja sai Ukrainas isaks 05.09.
  42. Kostja uus abikaasa ja poeg on Ukraina kodanikud. Eestist lahkus kostja
  43. aastal viisil, millest võis järeldada tema tahet elukohta muuta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 mõttes. Omandiõiguse ja ühisomandi tekkimist korterile XXX reguleerib Ukraina materiaalõigus, mistõttu on otstarbekas lahendada vaidlus Ukraina kohtus. 4.
  44. Maakohus pidi vaidluse lahendamisel arvestama Riigikohtu väljendatud põhimõttega, et sama vara ei või arvestada ühisvarasse mitmekordselt (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 49). Juhul, kui isiku pangakontol olnud raha on kasvõi osaliselt kasutatud korteri omandamisel, tuleb see arvesse võtta selle korteriga seotud arvestuses. 4.
  45. Kostja tegi 05.11.2012 ülekande 220 000 eurot Ukrainasse X arvelduskontole ja 17.12.2012 ülekande 176 250 eurot Ukrainasse enda teisele arvelduskontole. X tagastas kostjalt saadud rahast kostjale vahetult enne korteri ostu 60 000 eurot. Raha võttis X jaanuaris 2014 välja Ukraina Riiklikust Ekspordi- ja Impordipangast. Kokku võttis X 29.01.2014 pangast välja 255 971 eurot. Vastustaja seisukoht
  46. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  47. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  48. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.2 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja kordas 4 2-20-9700 apellatsioonkaebuses maakohtu menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud.
  49. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus jättis 02.07.
  50. a määrusega õigesti rahuldamata kostja erinevad taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks ja järeldas, et asjas on pädev Eesti kohus. 8.
  51. Eesti-Vene õigusabilepingu ja Eesti-Ukraina õigusabilepingu järgi oleks välisriigi kohtualluvuse esmane eeldus, et kostja elukoht on mujal kui Eesti Vabariigis. Praegusel juhul on see eeldus on täitmata, sest kostja elukoht on olnud püsivalt Eestis. Maakohus tuvastas, et kostja on mitmetes erinevates Eesti kohtus toimuvates kohtuasjades (2-21-16396, 2-19-11464, 2-19-11145) märkinud oma elukohaks YYY. Kohtuasjas nr 2-19-11145 avaldas kostja 21.10.2020, et YYY korteriomand on tema ainukeseks varaks, elukohaks ja koduks ning selle müümise korral täitemenetluses ei ole tal enam mitte kusagil elada (dtl 267). Seega on kostja nii enne hagi esitamist (03.07.2020) kui pärast korduvalt avaldanud, et ta elab alaliselt Eestis. 8.
  52. Sellest, et kostjal on Ukraina elamisluba ja ta on oma elukoha Ukrainas registreerinud Odessas, ei saa tõsikindlalt järeldada, et ta elab päriselt Ukrainas. Kui kostja elaks päriselt Ukrainas, oleks võimalik seda hõlpsalt tõendada (eluasemekulude kandmine, teenuste tarbimine jms), kuid muid tõendeid kostja ei esitanud. 8.
  53. Et kostja alaline elukoht on Eestis, et kostja on Ukraina kodanik ja hageja Eesti kodanik, järeldas maakohus põhjendatult, et TsMS § 102 lg 1 p 4 ja § 102 lg 2 p 1 alusel on asjas pädev Eesti kohus. 8.
  54. Ebaõige on määruskaebuse väide, et igal juhul määrataks ühisomandi tekkimine kindlaks Ukraina seaduste järgi. Ukraina seadused sätestavad üksnes Ukrainas asuva korteri õigusliku staatuse ja omandi ülemineku korra. Ühisomandi tekkimine poolte vahel määratakse EestiUkraina õigusabilepingu artikli 26 p 1 järgi Eesti seadusandlusega.
  55. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et kostja ostis korteri Odessas ühisvara arvel. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus eiras kohtupraktikas väljendatud põhimõtet, et sama vara ei või arvestada ühisvarasse mitmekordselt. Kostja viidatud kohtuasjas (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p 49) selgitas Riigikohus, et kui isik sõlmib osaliselt lahus- ja osaliselt ühisvaraks oleva korteri sale and lease back tüüpi lepingu, on tegemist sisuliselt laenukohustusega, mida tuleb arvestada korteri tagasiostuõiguse jagamisel. Kohtupraktikas on ka selgitatud, et raha ükskõik kumma abikaasa pangakontole laekumisega muutub see poolte ühisvaraks. Samas võib selle asjaoluga arvestada ühisvara jagamisel, kui raha laekus lahusvara arvelt (RKTKo 07.06.2006, 3-2-1-46-06, p 11). 9.
  56. Praegusel juhul ei ole maakohtu järeldus vastuolus kummagi viidatud suunisega, sest maakohus tuvastas, et raha korteri ostmiseks Odessas ei tulnud kostja lahusvarast. Maakohus on jälgitavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kostja väited lahusvara kasutamise kohta ei osutunud tõendatuks. Asjakohane on maakohtu arutluskäik, et
  57. a detsembris tehtud kaks ülekannet ja
  58. a jaanuaris toimunud korteri ost on nii suure ajalise vahega, et ei saa eeldada, et kostja kasutas ülekantud raha korteri ostuks. Asjakohased on maakohtu põhjendused, miks kostja tõendid Xlt
  59. aastal saadud raha tagasi saamise kohta on vastuolulised ja ebapiisavad. 5 2-20-9700 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  60. Ringkonnakohtu menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Asjaoludest ei tulene, et selline kulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.