Obsah (10)

§ 121§ 424§ 74§ 274§ 64§ 65§ 69§ 75§ 50§ 68

1-25-3139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2025, Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-3139 (25257050086) Kohtukoosseis Kohtunik Piia J

§ 121

lg 1, § 424 lg 2, § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav KRISTO-MARKUS ÄRTIS Elu- või asukoht ja aadress: XXX Telefon: XXX e-post: XXX Isikukood või sünniaeg: 50612187012 Kodakondsus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 31.3.2025 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 3 kuud, kandmata 2 kuu 28 päevasest vangistusest vabastatud

§ 74

alusel tingimisi üheaastase katseajaga, väärteokorras korduvalt karistatud /tl 121-124/ Tõkend: vahistamine alates kinnipidamisest 6.5.2025 /tl 58-60,103-109/ RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristo-Markus Ärtis: 1.1.

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust; 1.2.

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust; 1.3.

§ 274

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust; 2.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista Kristo

Markus Ärtisele liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1 1-25-3139 3.

§ 65

lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendada 1 aasta 8 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 31.3.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1555 mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 (kahe) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra, mõista Kristo-Markus Ärtisele liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4. Arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6.5-6.6.2025, s.o 1 (üks) kuu vangistust ja ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 9 kuud 28 päeva (658 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) tundi.

1. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 (kaks) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Kristo-Markus Ärtis kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all täitma

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja Kr

MS § 75 lg 2 p 4, 5, 8 ja lg 4 alusel määratud kohustusi: 7.

1. elama oma alalises elukohas - XXX; 7.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 7.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.
7. alluma alkoholisõltuvusravile, milleks tuleb ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduda psühhiaatri / psühholoogi / vaimse tervise õe vastuvõtule ja jätkama raviga kuni vaimse tervise spetsialistid seda vajalikuks peavad (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend); 7.
8. asuma peale isikut tõendava dokumendi kättesaamist 1 nädala jooksul tööle või võtma ennast arvele Töötukassas; 7.
9. läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi; 7.
10. pöörduma Haapsalu noorte heaoluspetsialisti poole nõustamisele ja jätkama nõustamisel käimist kuni erialaspetsialist seda vajalikuks peab (kontakt anni.loorits@haapsalulv.ee).
11. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
12. Kui Kristo-Markus Ärtis hoidub üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule või pöörata vangistus täitmisele.

10.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta Kristo-Markus Ärtiselt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tõkend vahistamine tühistada peale kohtuotsuse kuulutamist ning vabastada Kristo-Markus Ärtis koheselt vahi alt.
2. Välja mõista Kristo-Markus Ärtiselt riigi tuludesse menetluskulud 1598,32 eurot (sealhulgas sundraha 664,50 eurot). Kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr 2 1-25-3139 EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Kohtuotsuse jõustumisel hävitada sinist värvi plastikust katkine tool (asub Haapsalu PJ asitõendite ruumis).
5. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ja Tallinna Vanglale.
6. Jõustunud kohtuotsus saata süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, PPA-le ja Tervisekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Kristo-Markus Ärtis 5.4.2025 kella 23.00 paiku XXX korteris tungis kallale seltskonda korrale kutsuma läinud majavanem G.P-le , keda lõi 3-4 korda rusikas käega näopiirkonda, misjärel peale seda, kui oli mõlemad kannatanuga üksteisel riietest kinni haarates põrandale pikali kukkunud, tõusis püsti ja lõi kannatanut G.P-d kaks korda jalaga kehapiirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule G.P-le tahtlikult füüsilist valu ja lühemaajalised, vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused – parema küünarnuki marrastuse ja veritseva haava ja parema kulmu külgmises servas hematoomi. Sellise tegevusega pani Kristo-Markus Ärtis toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kehalise väärkohtlemise.

Peale selle tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt karistatud 31.3.2025

§ 424

lg 1 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtumise õigust juhtis uuesti 6.5.2025 kella 22.30 ajal XXX juures R R’ile kuuluvat ja L R kasutuses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Škoda Fabia registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühest grammist verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogiaekspertiisi nr 25E-TX00086-01 alusel etanooli 2,85 mg/grammi kohta, ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,06 mg/grammi kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon veres mitte vähem kui 2,79 mg/grammi kohta. Tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Kristo-Markus Ärtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Samal ajal oli ta narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis s.o Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 7.5.2025 uuringuakti nr 25T-AOT00343 ja 5.6.2025 ekspertiisiakti 25E-AOX0003901kohaselt THC-COOH (tetrahüdrokannabinooli metaboliit) tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseadus § 36 lg 1 /joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja korrakaitseseadus 3 1-25-3139 § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ sätetest lähtuvalt. Sellise tegevusega pani Kristo-Markus Ärtis toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Peale selle tema 6.5.2025 kella 23.10 ajal pärast seda, kui ta toimetati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamise kontrollimiseks Haapsalu linnas Lossiplats 4 asuva Haapsalu politseijaoskonna kabinetti 110 ja kus esimene puhutamine tõendusliku alkomeetriga ebaõnnestus, keeldus uuesti puhumisest ja muutus ametikohustusi täitvate Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna patrullpolitseinike M T ja P.Q suhtes agressiivseks, mis väljendus selles, et istudes ruumis oleval sinist värvi plastikust istmega toolil, ärritus, hakkas nutma, haaras enda istumise all oleva tooli kätte ja viskas sellega kirjutuslaua taga istuvate ametnike suunas, tabades P.Q poolt kaitseks ette pandud paremat käe randme ja labakäe piirkonda, mille tagajärjel tooli plastikust osa purunes, põhjustades oma tegevusega kannatanule P.Q-le tahtlikult füüsilist valu ja lühemaajalised, vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused - paremal käel randmepiirkonnas sisemisel küljel ja peopesas ca 1 cm läbimõõduga kolm marrastust. Sellise tegevusega pani Kristo-Markus Ärtis toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 15, 67). Kohtus nõudis prokurör Kristo-Markus Ärtise süüdi tunnistamist:

§ 121

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud;

§ 424

lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud;

§ 274

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada 1 aasta 8 kuu pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 31.03.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1555 mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 10 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05-06.06.2025 so 1 kuu vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 9 kuud 28 päeva (658 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 658 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Kristo-Markus Ärtis kohustatud täitma

§ 75

lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma alkoholisõltuvusravile, milleks tuleb ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduda psühhiaatri / psühholoogi / vaimse tervise õe vastuvõtule ja jätkama raviga kuni vaimse tervise spetsialistid seda vajalikuks peavad (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend). KrMS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma peale isikut tõendava dokumendi kättesaamist 1 nädala jooksul tööle või võtma ennast arvele Töötukassas. KrMS § 75 lg 2 p 8 alusel läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. KrMS § 75 lg 4 alusel pöörduma Haapsalu noorte heaoluspetsialisti poole nõustamisele ja jätkama nõustamisel käimist kuni erialaspetsialist seda vajalikuks peab (kontakt anni.loorits@haapsalulv.ee).

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. 4 1-25-3139 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd ja alluma alkoholisõltuvusravile. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Kristo-Markus Ärtise süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend. Kristo-Markus Ärtis on vahistatud alates kinnipidamisest (tl 58-60) 6.5.2025 (tl 103109). Kohtuotsuse kuulutamisel tõkend vahistamine tühistada ja vabastada isik koheselt vahi alt. Eelvangistuses viibitud aeg 6.5.-6.6.2025, s.o 1 kuu arvata

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka. Asitõendid. Kr

MS § 124 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada väärtusetu sinist värvi plastikust katkine tool, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (tl 32-33). Haapsalu PJ turvakaamera 6.5.2025 salvestis, politsei vormikaamerate 6.5.2025 ja 5.4.2025 salvestised, häirekeskuse kõne 5.4.2025 salvestis asuvad neljal DVD plaadil kriminaalasja juures ja jäävad sinna (tl 28-31, 37, 78-79, 85-86). Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha teise astme kuriteo toimepanemisel on 1,5 kuupalga alamääras (886 eurot × 1,5), s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kokkuleppes on taotlus, et kuna süüdistatav on noor täiskasvanu, kes hetkel ei tööta, jätta ½ sundraha summas 664,50 riigi kanda. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel ja mõistab Kristo-Markus Ärtiselt välja sundraha 664,50 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Kristo-Markus Ärtise kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 647,82 eurot (161,04+109,80+201.30+87,84+87,84), (tl 111, 119,154-155, 156-158,160-161). Ekspertiisikulu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks käesolevas asjas ekspertiiside maksumus kokku 286 eurot (tl 54, 148-151). Kristo-Markus Ärtiselt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1598,32 eurot. Menetluskulu tuleb Kristo-Markus Ärtisel tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5