Obsah (9)

§ 26§ 56§ 217§ 59§ 62§ 60§ 8§ 74§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-4414 Kohtuasi Y.J kae

) § 217 kohaselt on võlgnikul õigus vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust kümne päeva jooksul alates nende saamisest. Avaldaja hinnangul ei saa kaebetähtaeg olla lühem kui võlgnikule

§-s 217 ettenähtud kaebetähtaeg. Kaebetähtajast lühema tähtaja kasutamine ei ole mõistlik, sest võlgnikule saabuksid negatiivsed tagajärjed enne kaebeõiguse kasutamise võimalust. 05.02.2024 teabenõudes puudus vaidlustamisviide, mis on käsitletav võlgniku õiguste rikkumisena, sest võlgnikule võib jääda mulje, justkui toiming või otsus ei olegi vaidlustatav. Avaldajal ei olnud võimalik täita kohtutäituri nõuet osaühingute turuväärtuse kohta, sest varade hindamine eeldab eriteadmist (s.o varade väärtus tuleb määrata turuväärtuse baasil), mida võlgnikul ei olnud ja sellistes küsimustes ei saa kohustada võlgnikku andmeid esitama. Kuna sissenõudja nõude rahuldamine juba arestitud vara arvelt ei ole välistatud ja äriühingute osaluste hindamise osas on kohtumenetlus pooleli, siis on põhjendamatu esitada võlgnikule täiendavaid koormisi ning nõuda täiendavat teavet tema kõikide varade ja kohustuste osas. Muuhulgas eirab see

-s sätestatud vara hindamise korda. Võlgnikku mistahes eksimus vara turuväärtuste osas võib tuua kaasa täiendava vastutuse, sh kriminaalmenetluse. Puudutatud isikute seisukohad 2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kaebeõiguse viite puudumine ei too kaasa kohtutäituri 05.02.24 teabenõude tühisust. Kohtutäituri teabenõue vastab kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 1 sätestatud nõuetele. Seadusest (

§ 26

lg-st 1,

§ 56

lg-st 1 ja

§-st 60) ei tulene kohustust lisada teabenõudele vaidlustamisviidet. Võlgnik on oma kaebeõigust tähtaegselt rakendanud, mistõttu on põhjendamatu võlgniku väide võimaliku kaebeõiguse puudumise mulje jätmise kohta. Tähtaja hindamisel tuleks arvesse võtta

§ 26¹ lg-t 3, mille kohaselt peab tähtaeg võimaldama adressaadil kohustuse täita.

Kohtutäituri määratud tähtaeg 7 päeva on piisav võimaldamaks adressaadil oma kohustus täita ning teabe nõudmise tähtaeg ei ole sõltuvuses

§ 217

lg 1 2 2-24-4414 sätestatud kaebetähtajast, st kohtutäitur ei pea kaebetähtaja möödumist ära ootama. Võlgnikul on alates täitmisteate kättesaamisest olnud piisavalt aega vara (sh kohustuste) nimekirja esitamiseks. Tulenevalt

§-st 8,

§ 26

lg-st 1 ja

§ 59lg-st 1 otsustab kohtutäitur ise, millise info ning kust ja kuidas ta kogub.

Kui võlgnikul oleks võimalik selekteerida vara nimekirja esitamisel vara, mille osas tal on kohustus andmeid esitada ja mille osas mitte, muutuksid

§ 59

lg 1 ja

§ 62lg 1 sisutühjaks.

Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust

§ 62lg 1 mõttes, mis annaksid aluse vara nimekirja esitamata jätmiseks.

Võlgnik ei ole kohtutäiturile esitanud vara, sh kohustuste nimekirja ka vara osas, mida käesolev kaebemenetlus ei puuduta. Samuti olnuks võlgnikul võimalik ka kaebemenetluse väliselt pöörduda kohtutäituri poole ning märkida, millise vara osas ei ole võimalik või ei osata infot anda. Vajaliku info esitamise ja kohtutäituriga koostöö asemel on võlgnik asunud kohtutäituri tegevust vaidlustama ning menetlust venitama.

1. Medipoles OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 02.04.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks välja menetluskulud 450 eurot ning alates kohtulahendi jõustumisest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus määras, et puudutatud isikul II hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt asus kohus seisukohale, et vaidlustamisviide kaebeõiguse olemasolu ei mõjuta ning avaldaja on kaebeõigust ka teostanud. Kaebeõigust ei mõjuta mh tähtaja määramine, mis on lühem kui 10 päeva. Seadusest ei tulene, et eelnimetatud tähtajast lühemat tähtaega ei võiks kohtutäitur määrata. Esitatust ei selgu, milliste konkreetsete negatiivsete tagajärgede põhjustamist avaldaja kohtutäiturile ette heidab olukorras, kus teabe andmiseks määratud tähtaeg on lühem kui 10 päeva. Maakohus leidis, et ka avaldaja etteheited seoses temalt andmete küsimisega ei ole põhjendatud.

§ 59

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Teabenõudest nähtuvalt on küsitud võlgniku subjektiivset hinnangut temale kuuluvate õiguste väärtuse osas, mitte kohustatud teda eriteadmisi rakendades vara turuväärtust kindlaks määrama. Arvamuse avaldamisel vara väärtuse kohta ei ole selgelt tegemist olukorraga, kus „mistahes eksimus“ vara turuväärtuste osas võiks kaasa tuua kriminaalvastutuse. Tulenevalt

§ 60

lg 1 on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja. Väide, et vara nimekirja esitamise kohustus puudub olukorras, kus sissenõudja nõude rahuldamine juba arestitud vara arvel ei ole välistatud, ei põhine seadusel. Tulenevalt

§ 8

lg 1 on kohtutäituril mh kohustus täitemenetluseks vajalikku teavet koguda viivitamata. Kõigil täitemenetluse osalistel on õigus efektiivsele täitemenetlusele. Maakohus nõustus täielikult kohtutäituri seisukohaga, et võlgnikul ei ole õigust täitemenetluses ise otsustada, millise vara kohta ta esitab andmed ja millise kohta mitte, vastasel korral muutuks seadusest tulenev teabe andmise kohustus sisutuks. Määruskaebus, vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 05.02.
2. a tehtud otsused ja toimingud täiteasjades 022/2023/6327, 022/2023/6329 ja 022/2023/6330 ning tühistada kohtutäitur Elin 3 2-24-4414 Vilippuse 07.03.
3. a tehtud otsus täiteasjades 022/2023/6327, 022/2023/6329 ja 022/2023/
4. Avaldaja palus jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus asjas kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohtutäitur ei küsinud avaldajalt subjektiivset hinnangut, vaid äriühingu osade ja intellektuaalse omandi turuväärtust. Turuväärtus ei ole üksnes subjektiivne hinnang, vaid eeldab eriteadmisi. Maakohus ei asja lahendamisel võtnud arvesse

§ 74

sätestatud, mis näeb ette asja väärtuse määramise korra täitemenetluses ning kohustab kohtutäiturit vara hindama. Antud juhul on keskmisest keerukama vara väärtuse hindamise kohustus seatud võlgnikule, kellel aga sellist kohustust ei ole. Kohtutäitur on arestinud võlgniku osalused äriühingutes ning selle vara väärtus on teadmata. Järelikult on teadmata, kas juba arestitud vara väärtus ületab sissenõudja nõuet või mitte. Vara väärtuse hindamiseks on kohtutäitur pöördunud kohtusse. Kuivõrd äriühingute osaluste hindamine on pooleli, siis on põhjendamatu nõuda võlgnikult täiendavat teavet kõikide varade ja kohustuste kohta. Sissenõudja nõude rahuldamine juba arestitud vara arvel ei ole välistatud, mistõttu võlgnikule täiendavate koormiste ja nõuete esitamine ei ole põhjendatud. Mistahes erinevus võlgniku esitatud võlgade ja varanimekirjas esitatu ning hiljem sama vara kohta tehtava ekspertiisi tulemuse vahel on aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku (KarS) § 281 alusel. Kuna avaldaja vara väärtuse määramiseks on alustatud juba kohtutäituri poolt kohtumenetlusega, siis enne kohtumenetluse lõppemist on põhjendamatu nõuda võlgnikult samade varade turuväärtuse hindamist. 6. Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur ei ole kohustanud võlgnikku esitama vara nimekirjas märgitavate varade väärtuste tõendamiseks ekspertiisiakti. Väljendid „subjektiivne hinnang“ (kohtu väljendus) ja „asja turuväärtus võlgniku hinnangul“ (kohtutäituri väljendus) on sama tähendusega. Võlgnikul oli võimalus vara väärtuse leidmisele kaasa aidata või põhjendada, miks asja hindamine on raske. Määruskaebuses esitatud tõlgendus

§ 74

lgle 6 ei ole õige, kuna esiteks kaebaja ei ole sellele alusele varasemalt kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud ja varade hindamine ei ole täitemenetluse raames osutunud ka keeruliseks. Kohtutäitur oli äriühingute osaluste hindamiseks kohustatud pöörduma kohtu poole

§ 74lg 8 alusel.

Võlgnikul ei ole õigust täitemenetluses ise otsustada, millise vara kohta ta esitab andmed ja millise kohta mitte, vastasel korral muutuks seadusest tulenev teabe andmise kohustus sisutuks. Kui võlgnik esitab kohtutäiturile subjektiivse arvamuse võlgnikule kuuluvate varade väärtuse kohta või avaldab kohtutäiturile, et ei oska vara väärtust pakkuda, siis KarS § 281 normi subjektiivne normikoosseis jääks täitmata. Juhul, kui lähtuda võlgniku käsitlusest KarS § 281 kohta, siis ei olekski kohtutäituril võimalik võlgnikelt teavet varade ja väärtuste kohta küsida, kuna sellega kaasneks automaatne kriminaalmenetluse alustamine.

1. Puudutatud isik II tähtaegselt kohtule seisukohta ei esitanud.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 4 2-24-4414
4. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 11.

§ 8

lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur ei ole täitemenetluses ei sissenõudja ega võlgniku esindaja, kuid peab

-is sätestatust juhindudes kaitsma mõlema nimetatu õigustatud huve (RKTKm 3-2-1-19-17, p 16). Täitemenetluses tuleb kohtutäituril ja menetlusosalistel lähtuda põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada (RKTKm 3-2-1-38-17, p 17). 12.

§ 26

lg 1 järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluses vajalikku suulist ja kirjalikku teavet. Teabe nõudmiseks ei pea ilmtingimata eelnema vara nimekirja nõude esitamine ja/või selle kinnitamine kohtu poolt (TlnRnKm 2-24-2824, p 9). Kohtutäituri ülesanne on välja selgitada võlgnikule kuuluva vara koosseis (sh vara väärtus), millele oleks seejärel võimalik pöörata sissenõue sissenõudja nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur peab omama täielikku teavet võlgniku varalise seisu kohta ning teabe andmiseks kohustatud isik on eeskätt võlgnik ise.

§ 59

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Teabe vajalikkuse üle otsustab kohtutäitur ning ta ei pea selleks andma võlgnikule täiendavaid selgitusi ega põhjendusi (TlnRnKm 2-18-12786, p 29). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõigil täitemenetluse osalistel on õigus tõhusale täitemenetlusele ja võlgnikul ei ole õigust täitemenetluses ise otsustada, millise vara kohta ta esitab andmed ning millise kohta mitte. 13. Kohtutäitur ei seadnud võlgnikule vara väärtuse hindamise kohustust, kui küsis võlgnikult võlgniku hinnangul vara (äriühingute osade) turuväärtust. Maakohus viitas õigesti, et teabenõudest nähtuvalt on küsitud võlgniku subjektiivset hinnangut temale kuuluvate osade väärtuse osas, mitte kohustatud teda eriteadmisi rakendades vara turuväärtust kindlaks määrama. Avaldaja väide turuväärtusega eksimisel kriminaalvastutuse järgnemisest on asjakohatu, kuivõrd küsitud oli avaldaja arvamust, mitte eksperthinnangut või eriomaseid andmeid. Kuigi kohtutäitur oli esitanud kohtule avalduse

§ 74

lg 8 järgi äriühingute osaluste väärtuste hindamiseks eksperdi määramiseks, siis ei saa kohtutäituri poolt teabenõude esitamist pidada põhjendamatuks. Kohtutäituri kohustus võlgniku vara väljaselgitamiseks ei lõppe pelgalt vara arestimise toiminguga, vaid alles siis, kui sissenõudja nõue saab rahuldatud või esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on põhjendatult nõudnud avaldajalt äriühingute osade hariliku väärtuse kindlakstegemiseks täiendavate andmete esitamist. Avaldajal on nendele andmetele ühingute osaniku ja juhatuse liikmena ligipääs ning vastavad andmed aitaksid kaasa vara väärtuse leidmisele, mh vara hindamise kohtumenetluses eksperdile piisava ja õige informatsiooni andmisele. Avaldaja ei ole nimetanud ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei ole teabe esitamise kohustust täitnud. Kui avaldaja leidis, et arestitud vara väärtus on piisavalt suur, et selle arvelt saaks täitemenetluses nõuded rahuldada, oli tal võimalus sellest kohtutäiturit teavitada. 14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustamisviite puudumine teabenõudes avaldaja kaebeõiguse olemasolu ei mõjuta, sest avaldaja õiguste kaitse on tagatud kaebuse esitamise õiguse kaudu ning avaldaja on kaebeõigust ka teostanud. Samuti ei mõjuta avaldaja 5 2-24-4414 õiguseid teabenõudele vähem kui kümne päevase kestusega tähtaja määramine, kuivõrd arusaamatuks jääb, milles võimalik negatiivne tagajärg võlgnikule võiks seisneda. 15. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud määrust tühistada ja määruskaebus jääb rahuldamata. 16.

§ 218lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (§ 173 lg 3). Kuigi avaldaja on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
3. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
4. Puudutatud isik II määruskaebemenetluses ei osalenud ja menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud. Seega ei ole tal menetluskulusid tekkinud, mistõttu märgib ringkonnakohus, et hüvitatavad menetluskulud puudutatud isikul II puuduvad.
5. Kohtutäituri 21.03.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kohtutäituri õigusabikulu määruskaebemenetluses määruskaebusele vastuse koostamine 1 tund, mis vastab summale 150 eurot (käibemaksuta). Kohtutäiturile osutati õigusabiteenust hinnaga 150 eurot tunnis. Kohtutäitur on käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaksu ei lisandu. Avaldaja kohtutäituri menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
6. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades kohtutäituri lepingulise esindaja ajakulu 1 tund määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik. Kohtutäituri vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus avaldajalt kohtutäituri kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 150 eurot. Lisaks peab avaldaja tulenevalt kohtutäituri taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
7. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 6 2-24-4414 (allkirjastatud digitaalselt) 7