Obsah (12)

§ 563§ 480§ 663§ 667§ 654§ 660§ 659§ 456§ 463§ 5521§ 9§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-9134 Kohtuasi C.U avaldus

) §-i

1. Lepitusmenetlust saab alustada üksnes juhul, kui vanema ja lapse suhtlemise kord on reguleeritud kohtumääruse või kokkuleppega ning selle kohtumääruse või kokkuleppe täitmisel on ilmnenud probleemid. Lapse vanemad ei vaidle selle üle, et maakohtu 06.12.2022 määrusega, mida ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, kokkulepitud mahus suhtlemist ei ole isa ja lapse vahel toimunud. Samas on lapse vanemate vahel vaidlus selle üle, kellest on tingitud kohtumiste ära jäämised. Lapse vanemate vahel puudub usaldus ja koostöövalmidus ning suhted on konfliktsed. Kohus tegi 17.07.2023 määruses vanematele ettepaneku erimeelsuste lahendamiseks pöörduda nõustaja juurde. 11.10.2023 toimunud ärakuulamisel ei jõudnud lapse vanemad lapsega suhtlemise korraldamises kokkuleppele. Maakohus tunnistas seetõttu lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.
2. Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (

§ 563lg 7 p 1).

Kohus võib lepitusmenetluse ebaõnnestumisel otsustada suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja 7 2-22-9134 sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva suhtlemise korra (

§ 563lg 7 p 2).

Samuti saab kohus teha muudatusi vanema õigustes lapse suhtes, kui lepitusmenetluse järel selgub, et lapsega suhtlemise korra tagamiseks ei piisa lapsega suhtlemise korra muutmiseks. Kohus pidas praegusel juhul piisavaks võimaldada määrata kohtutäituril suhtluskorda rikkuvale vanemale sunniraha. 20. Lapse vanemad on soovinud maakohtu 06.12.2022 määrusega, mida ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, kehtestatud suhtlemiskorda muuta. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus

§ 480

lg 1 teise lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Seega saaksid asjakohased olla asjaolud, mis leidsid aset peale suhtlemiskorra määruse jõustumist, s.o alates 12.06.

1. Enne seda toimunud asjaolud ei ole käesoleval juhul asjakohased, välja arvatud avaldaja poolt lapse väidetav löömine 25.05.2023, mille tõttu ei kohtunud laps ja isa ka peale suhtlemiskorra määruse jõustumist. Asjakohatud on seetõttu tõendid, mis on esitatud enne 12.06.2023 aset leidnud asjaolude tõendamiseks, ja menetlusosaliste viited varasemas menetluses esitatud tõenditele. Suhtlemiskorra muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et lapse ema ei pruugi olla suuteline abistama last koolitööde tegemisel või lapse huvihariduse korraldamisel. Sellest tulenevalt jättis maakohus haridust puudutatavad tõendid arvestamata.
2. Vaidlust ei ole, et isa ja lapse vahel toimus varasemalt suhtlus, kuid täna ei saa mööda vaadata sellest, et laps ei soovi isaga suhelda ja suhtlust ei ole vähemalt pärast Tallinna Perekeskuses toimunud kohtumisi toimunud. Käesolevas tsiviilasjas on laps 11.04.2024 ärakuulamisel selgelt väljendanud oma hirmu ja vastumeelsust isaga suhtlemise ees. Laps rääkis ärakuulamisel mitmel korral, et ta sai koolis halva hinde ning isa lõi selle eest oimukohta. Isa lapselt hiljem vabandust palunud ei ole. Laps selgitas, et isa on tema peale ka karjunud. Ta ei ole isaga kaameratest rääkinud, kuna kardab isa. Laps kardab, kuna ta teadis, et isa ei võta neid kaameraid maha. Kui isa vabandaks ja võtaks kodust kaamerad maha, siis lapse sõnul oleks ta valmis isaga kohtuma, kuid ta ei soovi jääda isa juurde ööbima. Perekeskuses toimunud kohtumiste osas avaldas laps, et talle meeldis isaga teiste inimeste juuresolekul suhelda, kuid üksi mitte, sest laps kardab isaga üksi jääda. Kohtunikul ei tekkinud lapse ärakuulamise käigus kordagi muljet, et laps võiks tegelikult toimunut moonutada. Kohus nõustus Tallinna Linnavalitsuse esindaja seisukohaga, et arvesse võttes keerulist olukorda peres, mis on kestnud alates
3. aastast, ei näita kohtumised üks kord ja tund aega Tallinna Perekeskuses põhiprobleemi. Ema vägivaldus lapse suhtes tõendamist leidnud ei ole. Lapse ärakuulamisest jäi kohtule mulje, et lapse ja ema suhted on head ja lähedased. Lapse isa seisukohta, et lapse vastumeelsuse põhjuseks on emapoolne mõjutamine, asja materjalid ei kinnita. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et lapse isa kriminaalkorras lapse löömise eest ei karistatud. Siiski nähtub tsiviilasja materjalidest, et lapsel puudub isaga hetkel lähedane ja usalduslik suhe, mistõttu ei vasta maakohtu 06.12.2022 määrusega kindlaks määratud suhtlemiskord, mida ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, lapse huvidele. Vaatamata sellele, et laps isaga suhelda ei soovi, on isaga suhtlemine siiski lapse huvides ning see peaks jätkuma. Varasemat määrust tuleb muuta vastavalt lapse ema 19.01.2024 ettepanekule, kuid täiendades seda. Kui laps ei ole valmis isaga suhtlema ega kohtuma vastavalt hetkel kehtivale suhtlemiskorrale, siis ei ole lapse huvides teda selleks sundida. Lapsele peab jääma aega olukorraga kohanemiseks ning lapsele vastumeelse suhtluse pealesurumine võib pigem viia soovitust vastupidise tulemuseni. Lapse isal tuleb samuti arvestada lapse tunnetega ning emotsioonidega ja sellega, et usaldusliku suhte taastamine võtab aega. Lisaks on lapse isal võimalik lapse soovidele vastu tulles lapse toast kaamera eemaldada. Vara kaitseks piisab koridoris välisukse juures olevast kaamerast. Lapse emal kui lapsega koos elaval vanemal on suhtluskorra täitmisel kaasaaitamise kohustus, mille 8 2-22-9134 tulemusel peavad vanemad tegema koostööd ning austama nii lapse kui ka teineteise õigusi ja huve. Vanemal on võimalik mõistlikkuse piirides veenda ning mõjutada last suhtluskorda täitma ning suhtuma suhtluskorra täitmisesse loomulikult ja positiivselt. Määruskaebus
4. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse isa taotluse lapse ärakuulamiseks sõltumatu psühholoogi poolt, jättis arvestamata lapse isa 06.06.2024 teate koos tõenditega, muutis varasemat suhtlemisekorra määrust ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lapse isa palub teha uue määruse, millega määrata vastavalt alljärgnevale kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise kord: esmaspäevast reedeni viibib laps isa juures; reedel peale kooli, kuid hiljemalt kell 16.00 läheb laps ema juurde ja viibib seal kuni esmaspäeva hommikuni; esmaspäeval viib ema lapse kooli. Peale kooli, kuid hiljemalt kell 16.00 läheb laps isa juurde ja viibib tema juures kuni reede hommikuni. Juhul kui koolipäev jääb ära või lapsed peavad õppima kodukoolist (kodust), siis: esmaspäevast reedeni laps viibib isa juures; reedel kell 14.00 tuleb ema lapsele järgi ja laps viibib ema juures kuni esmaspäeva hommikuni; esmaspäeval tuleb laps isa juurde kell 09.00 ja viibib isa juures kuni reede kella 14.00-ni; kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni, informeerides enne sõitu teist vanemat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Euroopa Liidu liikmesriikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Reisida sooviv vanem teavitab teist vanemat e-kirja teel lapsega reisile mineku soovist, reisi sihtkohast, peatuspaikadest, reisiplaanidest sõiduaegadest ja kestusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kaks nädalat enne reisi algust. Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Vanem, kelle käes on lapse reisidokumendid, annab need mõistliku aja jooksul enne reisi algust lapsega reisile minevale vanemale üle, aga mitte hiljem kui viis päeva enne reisi algust. Juhul, kui reisi kestus, mis võib olla maksimaalselt 2 nädalat, ületab vanemaga graafiku järgi või kokkuleppel koosviibitava aja, siis saab reisida ainult teise vanema nõusolekul; isadepäeva veedab laps alati isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga. Alternatiivselt palub lapse isa tühistada maakohtu määrus tervikuna ja määrata, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kindlaks määratud suhtluskord on sundtäidetav tervikuna. Alternatiivselt palub lapse isa tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata lapse isa taotluse lapse ärakuulamiseks sõltumatu psühholoogi poolt, jättis arvestamata lapse isa 06.06.2024 teate koos tõenditega, muutis varasemat suhtlemiskorra määrust ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning saata asi läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Lapse isa palub määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5. Maakohus ei ole määrust tehes lähtunud lapse huvidest. Laps soovib isaga suhelda. Tallinna Perekeskuse 27.12.2023 kokkuvõtte kohaselt oli lapse ja isa vaheline kontakt kõigil 11-l kohtumisel vahetu, emotsionaalselt soe ja südamlik ning laps rõõmustas kohtumiste üle. Perekeskus on isegi kinnitanud, et isa ja poja vahel on kiindumussuhe, kuivõrd nende käitumine ja suhtlemine teineteisega väljendas emotsionaalset seotust ja lähedust. Laps oli 9 2-22-9134 terve nädal mullu juuli lõpus-augusti alguses isaga koos, aktiivne, sõbralik ning oli väga rahul, et ema lubas lõpuks tal olla koos isaga.
6. Lapsel ei ole tekkinud isa väidetava tegevuse tõttu kehavigastusi ega füüsilist valu. Lapse isa esitas kohtule pildid lapsest, mis näitavad, et lapsel pole sinikaid ega punetust, ja 31.05.2023 kirjavahetuse kooliga, millest nähtuvalt selgitab õpetaja, et tema ei ole lapsel vigastusi märganud. Laps oli mainitud fotodel rõõmsameelne. Kui isa oleks last löönud oimu piirkonda, siis sinikas oleks olnud niivõrd suur ja ilmne, et seda oleks märganud kohe või mõne päeva jooksul nii õpetajad kui kooli medõde. Kui löömine oleks aset leidnud, siis prokuratuur ei oleks lõpetanud 24.07.2023 kriminaalmenetlust. Kui kriminaalmenetlus lõpetati, siis emal ei olnud enam argumente isaga kohtumiste ärajätmiseks, mistõttu oli ema sunnitud lubama lapse isa juurde. Laps läks isa juurde mullu juuli lõpus ja augustis omal vabal tahtel, mida näitavad näiteks 27.09.2023 menetlusdokumendi raames lisadena esitatud videod. Laps tuli 28.07.2023 isa juurde ilma mingite solvumisteta, oli heas tujus ja rõõmsameelne.
7. Lapse isale tuli üllatusena, et kohus jättis arvestamata varasemas menetluses esitatud järgmised tõendid: 31.08.2022 video stenogrammiga; 29.12.2022 video stenogrammiga; 30.07.2023 video stenogrammiga; 29.12.2022 video stenogrammiga; 03.12.2022 video stenogrammiga; 27.02.2023 video stenogrammiga; 31.01.2023 video stenogrammiga; 02.02.2023 video stenogrammiga; 10.02.2023 video stenogrammiga; 06.11.2022 video stenogrammiga. Kohus ei ole lapse isale andnud pärast nimetatud tõendite vastuvõtmist teada, et need on kohtu jaoks ebausaldusväärsed. Nimetatud tõendid näitavad selgelt, et isa suhtlusõiguse piiramine on oluliselt halvendanud lapse heaolu.
8. Maakohus jättis ebaõigesti ja üllatuslikult asja lahendamisel arvestamata järgmiste tõenditega: kooli 28.06.2023 kirjaga; kooli 12.06.2023 lapse arengukaardiga; vanemate kirjavahetusega kooliasjade kohta; raamatukogu raamatute laenutuste kuvatõmmisega; 01.08.2023 emapoolse ettepanekuga; 30.07.2023 video stenogrammiga „rõdu“ episoodist; vanemate sisselogimistega e-kooli
9. a; e-kooli 07.09.2023 väljavõttega sisselogimisest suvel; e-koolis
10. a suvel tehtud märkuste väljavõttega;
11. a septembri märkustega ekoolis; Sintai S spordiklubiga seotud tšekkidega; 08.02.2023 kooli iseloomustusega lapse kohta;
12. a aprilli-mai kirjavahetusega lapse kooliprobleemide kohta; märkustega e-kooli süsteemis; vanemate kirjavahetusega kooliga
13. a novembris-detsembris; 08.12.2023 kooli ümarlaua protokolliga lapse kohta; Tallinna Haridusameti vastusega emale; YYYi märkuste loeteluga lapse kohta; 18.03.2024 kooli iseloomustusega lapse kohta. Isal peab olema õigus tuua esile faktid, tõendid, mh videod selle kohta, et lapsel on ema valiku ja hooletuse tõttu esinenud tõsiseid ja kriitilisi probleeme koolis, tervises ning lapse üldises arengus ja heaolus. Nimetatud tõendid näitavad selgelt, et isa suhtlusõiguse piiramine on oluliselt halvendanud lapse heaolu.
14. Maakohus oleks pidanud arvesse võtma lapse isa 06.06.2024 seisukohta koos tõenditega. 06.06.2024 seisukoht ja seisukoha raames esitatud tõendid puudutavad suhtlemiskorra uut emapoolset rikkumist, millest ei olnud teada varem ja mis on väga olulise tähtsusega. Nimelt läks lapse ema lapsega reisile, sellest lapse isa teavitamata.
15. Isa ei ole kunagi palunud lapselt salvestada ema kõnesid, numbreid jne. Menetluses on korduvalt esile toodud, et just ema paneb last isa jälgima.
16. Maakohus rikkus ja ületas diskretsiooni piire, jättes lapse üle kuulamata psühholoogi/psühhiaatri juuresolekul. Lapsele määratud esindajal pole kutselise psühholoogi 10 2-22-9134 kõrgharidust, mistõttu ei asenda esindaja poolne ärakuulamine psühholoogi tööd. Lapse ja isa vahel ei ole olnud püsivat korralikku suhtlemist juba üle 12 kuu. Isa ei ole näinud oma last viimase poole aasta jooksul. Lapse telefon ei vasta sisuliselt
17. a oktoobrist, tõenäoliselt ema survestamise tõttu. Laps on olnud pidevalt ema kahjulike vaimsete ja füüsiliste mõjutuste all. Lapse ärakuulamist psühholoogi juures õigustab ka see, et kõik ülejäänud menetluses osalenud isikud, sh lapsele määratud esindaja ja lastekaitse töötaja, on võtnud menetluses ilma piisava põhjenduse ja õigustuseta selge joone ja seisukoha isa ning isa poolt esitatud tõendite ning argumentide vastu. Lastekaitse töötajal puudub vajalik pädevus.
18. Maakohtu määrusest on jäetud välja isa võimalus lapsega reisida ja isa õigus teada üksikasju ema ning lapse vahelisest reisist, mis ei ole õiglane ja on isa õigusi ebaproportsionaalselt riivav.
19. Maakohtu määrusest on jäetud välja isa õigus veeta isadepäeva koos lapsega, mis ei ole lapse isa suhtes õige. Isadepäev on tähtpäev, millega märgitakse meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele.
20. Vaidlustavas määruses kehtestatud suhtlemiskorra graafik on äärmiselt ebapiisav lapse ja isa normaalse kontakti loomiseks ja säilimiseks, eriti arvestades seda, et enne
21. a juunit veetis laps isaga mitu päeva järjest ja ema ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud. Isale on antud võimalus suhelda lapsega ebaproportsionaalselt vähe aega. Isal peab olema võimalus veeta lapsega oluliselt rohkem aega, laps peab isa juures ööbima. Menetlusosaliste seisukohad
22. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Käesoleval aastal on lapse isa lapsega suhelnud vahetult ühel korral, lapse sünnipäeval tõi ta lapsele kooli kingituse. Paaril korral kevadel on ta pojale helistanud, kuid vestlus oli lapsele ebameeldiv, sest isa survestas teda endisesse kooli tagasi minema. Pärast neid kõnesid laps temaga taas suhelda ei soovinud. Paaril korral on isa helistanud lapse telefonile, kuid lasknud heliseda vaid korra ning kõne katkestanud. Rohkem kokkupuuteid isa ja lapse vahel ei ole olnud.
23. Lapsele määratud esindaja leiab, et määruskaebuse väited ja põhjendused ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks.
24. Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse isa pakutud suhtlemiskord ei ole lapsele sobilik ega ole lapse huve arvestav, kuna laps on korduvalt öelnud, et soovib elada emaga ning siiani ei ole see asjaolu muutunud. Menetluse edasine käik
25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Lapse isa teatas 10.03.2025, et isa nägi oma last viimast korda füüsiliselt mullu aprillis, kui andis lapsele kingid sünnipäeva puhul. Isa on helistanud lapsele aasta jooksul praktiliselt iga päev, kuid laps tõenäoliselt ema mõjul ei võta toru või võtab toru väga harva. Lapse isa on nõus eemaldama lastetuppa paigaldatud kaamera. 11 2-22-9134
2. Lapse ema esitas 13.03.2025 vastuse, milles teatas, et lapse ja isa vahel kohtumisi toimunud ei ole ning laps ei vasta isa kõnedele, kuna on isa peale endiselt löömise pärast solvunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus muutis Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud lapse isa suhtlemiskorda lapsega ning määras uue suhtlemiskorra. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.03.2023 määratud suhtlemiskord muutmata, kuid määrata see sundtäidetavaks. Samuti tuleb täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni sunnivahendite kohaldamise osas. Lapse isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus lahendamata taotlused. Lapse isa esitas 10.03.2025 täiendava tõendi – isa poolt lapsele tehtud kõnede väljatrüki, millega soovib tõendada, et lapse isa on lapsele helistanud. Määruskaebemenetluses võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid ning kuna lapse isa poolt esitatud tõend on asjakohane, võtab ringkonnakohus selle vastu.
2. Lapse isa on vaidlustanud maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse isa taotluse lapse ära kuulamiseks sõltumatu psühholoogi poolt ning jättis arvestamata lapse isa 06.06.2024 teate koos tõenditega.

§ 660

lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisele ega tõendite vastu võtmata jätmisele ei näe

ette kaebeõigust. Seetõttu tuleb selles osas jätta määruskaebus läbi vaatamata. Samas tuleb seda arvestada väitena maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kohta. 42.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Selles osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.

43. Ringkonnakohus ei nõustu lapse isa etteheitega, et maakohus rikkus menetlusnorme ja ületas diskretsiooni piire, jättes lapse ära kuulamata psühholoogi/psühhiaatri juuresolekul.

§ 5521lg 1 2.

lause kohaselt kuulatakse laps vajaduse korral ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Seega ei näe seadus ette, et lapse ärakuulamise juures peab olema psühhiaater, psühholoog või sotsiaaltöötaja. Nende spetsialistide kaasamise otsustab kohus, kes lapse ärakuulamist läbi viib. Praegusel juhul kuulas kohus lapse isiklikult ära sotsiaaltöötaja (lapse heaolu spetsialisti) juuresolekul. Enne lapse ärakuulamise toimumist ei kooskõlastanud kohus kummagi vanemaga sobivat ärakuulamise aega, et vältida lapse võimalikku mõjutamist kummagi vanema poolt ning lapse ära kuulamine toimus YYY. Määruskaebuses ei ole esile toodud, mille tõttu oli sellisel viisil lapse ära kuulamine ebapiisav.

1. Käesolevas tsiviilasjas tegi Tallinna Ringkonnakohus 08.03.2023 määruse, millega määras kindlaks lapse isa ja lapse vahelise suhtlemiskorra järgmiselt: 12 2-22-9134        Laps viibib oma isa juures paaritutel nädalatel kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja viib lapse reede hommikul kooli. Laps viibib oma isa juures paarisnädalatel reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et isa võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeva õhtul kella 20.30-ks tagasi lapse ema elukohta. Kohtumise ärajäämisest teavitavad vanemad teineteist kirjalikult võimalusel vähemalt 3 päeva enne planeeritud kohtumist. Isadepäeva veedab laps alati isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga. Oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures laps graafikujärgselt ei viibi, õigus lapsega suhelda telefoni vms teel igal ajal, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega. Jõulud (23.12-25.12) veedab laps isaga. Aastavahetuse (30.12-01.01) veedab laps emaga. Vanemad võivad kirjalikult kokku leppida ka teistsuguses korras. Lapsevanemal on õigus igapäevaselt (s.t ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures) suhelda lapsega telefoni teel, elektroonilisi jms vahendeid kasutades, arvestades lapse päevakava (kool, huvialaringid, üritused jms) ja lapse uneaega. Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu (01.01.2017 seisuga) piires, samuti Norra Kuningriiki ja Šveitsi Konföderatsiooni.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2⁶ lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne
3. aasta
4. septembrit, lahendab kohus avalduse enne
5. aasta
6. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleval juhul esitati avaldus lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 01.09.
7. Seega kuulus kohaldamisele enne 01.09.2022 kehtinud

§ 563

. Maakohus kohaldas kuni 31.08.2022 kehtinud

§-i 563 ja leidis, et esineb alus lepitusmenetluse algatamiseks. Maakohus algatas lepitusmenetluse ja tegi 17.07.2023 määruses vanematele ettepaneku erimeelsuste lahendamiseks pöörduda nõustaja juurde. 16.08.2023 väljastas Sotsiaalkindlustusamet vanematele riikliku perelepituse edutuse tõendi. Seejärel tunnistas maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, kuna vanemad kokkulepet ei saavutanud. Maakohus kohaldas õigesti ka kuni 31.08.2022 kehtinud

§ 563

lg-t 7, millest tulenevalt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Maakohus leidis, et lepitusmenetluse ebaõnnestumise tõttu ei ole vajalik rakendada sunnivahendeid, vaid tuleb muuta varasemat suhtlemiskorda. Ringkonnakohtu hinnangul puudus Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määruse muutmiseks vajadus. 46. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (

§ 9

lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ületas 13 2-22-9134 maakohus Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määruse muutmisel kaalutlusõiguse piire ning see toob kaasa maakohtu määruse tühistamise selles osas. 47. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud otsustust, mis lähtuks lapse huvidest, arvestades seejuures ka lapse isa õigustatud huvisid, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1. Samuti ei ole maakohus arvestanud PKS § 143 lg-st 1 tulenevat lapse õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning lapse isa kohustust ja õigust suhelda lapsega isiklikult. Mõlemal – nii vanemal kui lapsel on võrdväärne õigus teineteisega suhelda ning lapse huvides on suhelda võrdväärselt mõlema vanemaga. Praegusel juhul on maakohus teinud lahendi, mille kohaselt on lapse isale jäetud õigus suhelda lapsega vahetult üksnes üks kord nädalas päevasel ajal avalikus kohas. Selline olukord ei vasta ei lapse isa õigusele ega ka lapse huvidele. 48. Kõigepealt nõustub ringkonnakohus lapse isaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata käesolevas asjas esitatud oluliste tõenditega. 48.1. Maakohtu hinnangul on asjakohatud tõendid, mis on esitatud enne 12.06.2023 aset leidnud asjaolude tõendamiseks, ja menetlusosaliste viited varasemas menetluses esitatud tõenditele. Tegemist on videosalvestistega, millega lapse isa on soovinud tõendada, et lapse ja isa vahelised suhted olid enne väidetavat lapse löömist 25.05.2023 väga head. Kolleegium leiab, et maakohus oleks pidanud nende tõenditega arvestama ja neid hindama, kuna käesolevas asjas on oluline hinnata lapse ja isa vahelist suhet ning selleks on vajalik arvesse võtta ka seda, milline oli see suhe enne vaidlusalust sündmust. Seetõttu arvestab ringkonnakohus tõenditega, millele lapse isa on määruskaebuses viidanud: 31.08.2022 video stenogrammiga (dtl-d 1376 ja 1402); 29.12.2022 video stenogrammiga (dtl-d 1377 ja 1403); 30.07.2023 video stenogrammiga (dtl-d 1378 ja 1404); 29.12.2022 video stenogrammiga (dtld 1379 ja 1405); 03.12.2022 video stenogrammiga (dtl-d 1380 ja 1406); 27.02.2023 video stenogrammiga (dtl-d 1381 ja 1410); 31.01.2023 video stenogrammiga (dtl-d 1382 ja 1411); 02.02.2023 video stenogrammiga (dtl-d 1383 ja 1412); 10.02.2023 video stenogrammiga (dtld 1384 ja1413); 06.11.2022 video stenogrammiga (dtl-d 1385 ja 1416). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada nende tõendite hindamata jätmise osas ja ise neid tõendeid hinnata. 48.2. Maakohus jättis arvestamata lapse isa väited ja tõendid selle kohta, et isa tegeleb lapse haridusega, kuna need on seotud hooldusõiguse küsimusega, mitte suhtlemise korraga. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Hariduse omandamine on lapse huvides ja asjaolu, et lapse isa tegeleb lapse hariduse küsimustega, on ka suhtlemiskorra määramisel oluline. Kohus peab arvesse võtma, et see vanem, kes tegeleb lapse haridusega, saaks ka selleks vajalikul määral lapsega suhelda. Seetõttu arvestab ringkonnakohus tõenditega, millele lapse isa on määruskaebuses viidanud: kooli 28.06.2023 kirjaga (dtl 1017); 12.06.2023 kooli lapse arengukaardiga (dtl 1018-1019); vanemate kirjavahetusega kooliasjade kohta (dtl 1223-1229); raamatukogu raamatute laenutuste kuvatõmmisega (dtl 1230-1231); 01.08.2023 emapoolse ettepanekuga (dtl 1198); 30.07.2023 video stenogrammiga „rõdu“ episoodist (dtl-d 1199 ja 1252, 1232-1233); vanemate sisselogimistega e-kooli 2023. a (dtl 1234-1245); e-kooli 07.09.2023 väljavõttega sisselogimisest suvel (dtl 1246); e-koolis 2023. a suvel tehtud märkuste väljavõttega (dtl 1247-1249); 2023. a septembri märkustega e-koolis (dtl 126714 2-22-9134 1269); Sintai S spordiklubiga seotud tšekkidega (dtl 1407-1409); 08.02.2023 kooli iseloomustusega lapse kohta (dtl 1414-1415); 2023. a aprilli-mai kirjavahetusega lapse kooliprobleemide kohta (dtl 1417-1422); lapse märkustega e-kooli süsteemis (dtl 1423-1464); vanemate ja kooli kirjavahetusega 2023. a novembris-detsembris (dtl 1465-1468); 08.12.2023 kooli ümarlaua protokolliga lapse kohta (dtl 1469-1470); Tallinna Haridusameti vastusega emale (dtl 1471-1472); YYYi märkustega lapse kohta (dtl 1473-1476); 18.03.2024 kooli iseloomustusega lapse kohta (dtl 1524-1526). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada nende tõendite hindamata jätmise osas ja ise neid tõendeid hinnata. 49. Maakohus leidis, et kuna lapsel puudub isaga hetkel lähedane ja usalduslik suhe, ei vasta maakohtu 06.12.2022 määrusega kindlaks määratud suhtlemiskord, mida ringkonnakohus täpsustas 08.03.2023 määrusega, lapse huvidele. Maakohtu hinnangul ei ole lapse sundimine isaga suhtlema lapse huvides. Maakohus viitas seejuures Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-15-16111. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viide sellele Riigikohtu lahendile praeguses asjas asjakohane, kuna erinevalt asjast nr 2-15-16111 ei ole käesolevas asjas võimalik järeldada, et kokkusaamised isaga kahjustaksid lapse tervist ja heaolu või mõjuksid lapsele halvasti (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). 49.1. Maakohus viitas sellele, et lapse vanematel on vaidlus, kas isa lõi last 25.05.2023, peale mida tekkis lapsel vastumeelsus isaga suhtlemise osas. Samas maakohus mingeid järeldusi väidetava löömise osas ei teinud. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et lapse löömine 25.05.2023 ei ole tõendatud. Laps selgitas ärakuulamisel, et ta ei taha isa juurde minna. Kohtuniku küsimusele, miks laps on isa peale pahane, vastas laps, et kui ta sai eelmises koolis hindeks kaks 2-te, siis isa lõi teda oimukohta. Laps ei mäleta, millal see toimus, aga ta mäletab, et see toimus autos, siis kui mindi koolist koju isa juurde. Laps selgitas täiendavalt, et kui isa teda autos lõi, siis sellest ajast saati ei taha laps isa juurde minna ning ta on isa peale solvunud (dtl 1505-1507). Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita asjas esitatud tõendid lapse selgitust tema löömise kohta isa poolt. Kohtule on esitatud 27.05.2023 ambulatoorne epikriis, milles on tuvastatud lapse pea pindmine vigastus – hematoom (dtl 1074-1075). Kolleegiumi hinnangul ei tõenda epikriis seda, et hematoom on tekkinud isa poolt lapse löömise tagajärjel. Väidetav löömine leidis aset 25.05.2023, seega on arsti poole pöördutud 2 päeva hiljem. Seoses nimetatud juhtumiga alustati ka kriminaalmenetlus, mis 24.07.2023 lõpetati, kuna kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kahtlustatav (lapse isa) on löönud oma poega, tekitades talle sellega valu ja kehavigastuse. Eelpool viidatud ambulatoorne epikriis oli ka menetleja käsutuses, kes leidis, et käesoleval juhul on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga (dtl 10661073). Ringkonnakohtul pole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Lisaks ei toeta edasine lapse ja isa suhtlemine väidet lapse löömise kohta. Pärast kriminaalmenetluse lõppu oli laps graafiku kohaselt alates 28.07.2023 kuni 31.07.2023 isaga, 01.08.2023 emaga ning 02.0804.08.2023 oli laps isaga. Lapse isa väitel tuli laps 28.07.2023 isa juurde ilma igasuguse solvumiseta, oli heas tujus ja rõõmsameelne. Seda kinnitab ringkonnakohtu hinnangul 30.07.2023 videosalvestis stenogrammiga, millelt nähtub, et laps ja isa mängivad koos ning saavad väga hästi omavahel läbi (dtl 1199). Samasugune hea läbisaamine isa ja poja vahel nähtub ka varasemalt 2022. a lõpus ja 2023. a alguses tehtud videosalvestistelt (dtl-d 13761385, 1402-1406, 1410-1413 ja 1416). Seega on 30.07.2023 videosalvestiselt nähtuv selline, justkui poleks vahepeal midagi juhtunud. Lapse jätkuvalt head läbisaamist isaga kinnitab ka Tallinna Perekeskuse 19.12.2023 vastus, milles kirjeldatakse, et isa ja lapse vaheline kontakt oli vahetu, emotsionaalselt soe ning südamlik, laps rõõmustas kohtumiste üle ning isa ja poja vahel on kiindumussuhe, kuivõrd nende käitumine ja suhtlemine teineteisega väljendas emotsionaalset seotust ja lähedust (dtl 1345-1346). 12.01.2024 teostas lapse heaolu spetsialist 15 2-22-9134 kodukülastuse lapse elukohta ning vestles lapsega. Vestlusest lapsega selgus, et talle meeldisid kohtumised isaga Tallinna Perekeskuses (dtl 1351-1352). Seega kinnitavad asjas esitatud tõendid lapse ja isa endiselt head suhet, mitte seda, et lapse ja isa vahel oleks aset leidnud mingi konfliktne olukord. 49.2. Laps on väljendanud oma vastumeelsust ka isa poolt lastetuppa paigaldatud videokaamera osas. Laps selgitas, et teda häirisid isa juures olevad videokaamerad ning see on üks põhjus, miks ta ei soovi isa juures käia. Laps ei taha isaga kohtuda ega võtta vastu ka isa kõnesid sellepärast, et tal on kaamerad (dtl 1505-1507). Ka lapse heaolu spetsialistile on laps rääkinud, et hetkel ei taha ta isa juurde jääda, kuna teda häirib korterisse paigaldatud pidev videovalve (dtl 1351-1352). Esiteks märgib ringkonnakohus, et kaamera olemasolu lastetoas ei ole selline asjaolu, mis tingiks varasema suhtlemiskorra muutmist. Kaamera oli lastetoas ka enne Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.03.2023 määratud suhtlemiskorda, mistõttu see asjaolu oleks tulnud esile tuua varasemas menetluses. Teiseks ei ole tegemist sellise asjaoluga, mis kahjustaks lapse tervist või heaolu. Laps on olnud korduvalt isa juures ja videosalvestistelt ei nähtu, et kaamera teda häiriks. Laps käitub isaga suheldes vabalt ja sundimatult (dtl-d 1199, 1376-1385, 1402-1406, 1410-1413 ja 1416). Selleks, et siiski lapse soovidele vastu tulla, on lapse isa kinnitanud, et ta on nõus eemaldama lastetuppa paigaldatud kaamera (dtl 1652). 49.3. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kokkusaamised isaga koos ööbimisega kahjustaksid lapse tervist ja heaolu või mõjuksid lapsele halvasti. Laps ööbis isa juures regulaarselt alates 2016. aastast kuni 2023. a mai lõpuni igal nädalal. Laps on olnud öösiti isa juures ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist. Asjas ei ole esile toodud, et lapse ööbimised isa juures oleksid kahjustanud lapse heaolu või oleks alust arvata, et see juhtub edaspidi. Samuti ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei oleks vajalikul tasemel. Menetluses on tuvastatud isa ja lapse usalduslik lähedussuhe. Üksnes sellest, et laps on olnud ööbimise vastu, ei saa järeldada, et ööbimine isa juures oleks lapse huvidega vastuolus. Lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Sellele, et isa ja lapse vahel säiliksid isiklikud ja emotsionaalsed suhted, peavad kaasa aitama mõlemad vanemad. Lapse isaga suhtlemise üle otsustamist ei saa jätta üksnes lapse kanda. Lapse vastumeelsusega isaga suhtlemisel on vajalik tegeleda ning seda saab teha nende suhtluse toetamise kaudu. Lapsega koos elaval vanemal on suhtluskorra täitmisel kaasaaitamise kohustus, mille tulemusel peavad vanemad tegema koostööd ning austama nii lapse kui ka teineteise õigusi ja huve. Vanema ja lapse suhtluskorra täitmisel peavad vanemad üritama teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra täitmine õnnestuks tõrgeteta ning laps suhtuks suhtluskorda ja selle täitmisesse positiivselt. Vanematel on võimalik mõistlikkuse piirides veenda ning mõjutada last suhtluskorda täitma ning suhtuma suhtluskorra täitmisesse loomulikult ja positiivselt (vt RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2.1; RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 78). Ringkonnakohtu hinnangul on isikliku, emotsionaalse ja usaldusliku suhte loomiseks ja säilitamiseks ebapiisav lapse ja isa suhtlemine üksnes üks kord nädalas päevasel ajal. Selliselt laps üksnes võõranduks isast. 50. Lisaks sellele, et lapse viibimine isa juures lapse heaolu ei kahjusta, on lapse viibimine isa juures lapse huvides ka seetõttu, et lapse isa tegeleb lapse haridusega. Seejuures on lapse ja isa suhtlemise katkemine lapsele halvasti mõjunud. 50.1. Käesolevas asjas esitatud tõendid kinnitavad seda, et lapse haridusega on tegelenud põhiliselt lapse isa. Kohtule on esitatud 01.08.2023 videosalvestis, milles lapse ema tunnistas ka ise seda ja pakkus välja, et lapse isa võiks jätkuvalt lapse haridusega tegeleda. Lapse ema ütles selles vestluses lapse isaga järgmist: mina tegelen kooliasjadega halvasti, kui mingi 16 2-22-9134 kontrolltöö koolis, vaata – sina oled kursis mis toimub koolis, mina osalen kuidagi permanentselt, ma võin midagi ära unustada, midagi valesti teha. Aga sina hoiad kontrolli all kõiki kooliasju, hästi suhtled koolidirektori ja õpetajatega. Ausalt öeldes, mina sellega tegeleda eriti ei taha, aga sina saad hakkama suurepäraselt,- suurepärane kohustuste jagamine- sina tegeled kooliasjadega aga mina teen lapsele nädalavahetusel meelelahutust sõpradega jne, laps puhkab nädalavahetusel. /…/ Siis jagame meie kohustused – sina tegeled lapse kasvatamisega ja kooliasjadega, sa oled isa, mees, sa ju ise rääkisid ,et meil kasvab mees- kaardiga sõitmine, kool, trennid jne, valige lapsega mingi trenni, mina ei hakka üldse sekkuma. /…/ mina pakun sulle, kooliga sa tegeled suurepäraselt, sa esitasid kohtusse tõendid kuidas te lapsega loete, õpite-tegele siis sellega, sa ütlesid perelepitusel, et tahad kasvatada poega – no tegele siis, meeste kasvatamine, laps kuuleb sind parem kui mind, eriti kui ta peab tegema midagi mida ei taha teha, sa ju tahtsid? (dtl-d 1198, 1232-1233). Seda, et lapse isa on lapse haridusega aktiivselt tegelenud, kinnitab ka 08.02.2023 kooli iseloomustus lapse kohta, millest nähtub, et lapse isa pöördus iseseisvalt kooli psühholoogi poole, et saada nõustamist lapse toetamiseks (dtl 1414). Seda, et põhiliselt tegeleb lapse haridusküsimustega isa, kinnitab klassijuhataja kiri lapse emale: U.R-i isa toetab last ja ta on kirjutanud kooli ja leppinud kohtumisteks aja kokku. Küll aga ei ole teie avaldanud soovi koolimajas kohtumiseks. Olete saatnud vaid kooli mainet kahjustavaid sõnumeid. (dtl 1465). Samuti kinnitavad lapse isa pühendumust lapse haridusele kohtule esitatud vanemate kirjavahetus (dtl 1223-1229) ja lapse isa sisselogimised e-kooli 2023 (dtl 1234-1246). 50.2. Seda, et pärast lapse ja isa kohtumiste lõppemist on lapsel tekkinud koolis probleeme, kinnitab 08.12.2023 kooli ümarlaua protokoll, millest nähtub, et lapsel on koolis käitumisega suured probleemid ja kodutööd on tegemata (dtl 1469-1470) ning 18.03.2024 kooli iseloomustus, milles on kirjeldatud, et poiss ei näita õppimise vastu huvi. Tundides on ta suletud, keeldub kohalt vastamast, ei tule tahvli ette. Kohtumisel isaga selgus, et ta on huvitatud U.R-i edukast õppimisest, kuid ei saa aidata, kuna ei saa lapsega kohtuda (dtl 15241526). 50.3. PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel (RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 28). Suhtlemiskorras muudatuste tegemise otsustamisel tuleb seega arvestada, kuidas see mõjub lapse hariduse omandamisele ning kas vanem saab piisaval määral osaleda selles osas lapse arendamisel. Käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub, et lapse isa tegeleb põhiliselt lapse haridusega ning suhete katkemine lapse ja isa vahel on põhjustanud koolis lapse käitumises ja kodutööde tegemises probleeme. Maakohtu määratud suhtlemiskord ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav selliste probleemide lahendamiseks, kuna isal on võimalus lapsega kohtuda üksnes kord nädalas. 51. Põhjusel, et lapse isa määruskaebus rahuldatakse osas, milles lapse isa on palunud jätta Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud suhtlemiskord muutmata, ei ole vaja vastata kaebuse väidetele seoses lapse isa õigusega lapsega reisida ja veeta koos isadepäeva. 52. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja ühe

§ 563lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest.

Maakohtul ei ole õigust teha lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral määrust, milles ta ei tee ühtegi eelnimetatud otsustustest (vt RKTKm 19.02.2020, 2-17-13244/121, p 16.2). Ringkonnakohtu 17 2-22-9134 hinnangul ei ole käesolevas asjas lepitusmenetluse ebaõnnestumise järgselt vajalik muuta varasemat suhtlemist puudutavat määrust ega ole vaja teha muudatusi lapse isa õigustes lapse suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud suhtlemiskord on ka käesoleval ajal lapse parimates huvides. Selle kohaselt viibib laps oma isa juures paaritutel nädalatel kolmapäeval, neljapäeval ja reedel selliselt, et isa võtab lapse kolmapäeval pärast kooli ja viib lapse reede hommikul kooli ning paaris nädalatel reedel, laupäeval, pühapäeval ja esmaspäeval selliselt, et isa võtab lapse reedel pärast kooli ja viib lapse esmaspäeva õhtul kella 20.30-ks tagasi lapse ema elukohta. Kaalukaid asjaolusid sellise suhtlemise korra muutmiseks ei ole käesolevas asjas esitatud. Samuti võimaldab Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määrusega kehtestatud suhtlemiskord lapse isal paremini ja põhjalikumalt tegeleda lapse haridusega ning aidata last koduseks lahendamiseks antud koolitööde tegemisel. 53. Maakohus leidis, et sunnivahendeid ei ole alust määrata. Samas on maakohus määranud, et määrus on sundkorras täidetav ning käesoleva määruse täitmise rikkumise korral võib lapse vanematele määrata sunniraha TMS § 261 sätestatud korras. Seega on tehtud üks

§ 563lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest.

Maakohus on aga seejuures kohaldanud kuni 31.08.2022 kehtinud TMS § 179 lg-t 2, mis sätestas, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada käesoleva seadustiku § 183 sätteid. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti kuni 31.08.2022 kehtinud TMS § 179 lg-t

1. 53.
2. Alates 01.09.2022 kehtiv TMS § 179 lg 2 redaktsioon näeb ette, et kui kohustatud isik takistab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks, seejuures on hagita menetluses avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik ning trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. TMS § 179 lg 22 sätestab, et teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Enne 01.09.2022 kehtinud redaktsioonis sätestas TMS § 179 lg 2, et kui kohustatud isik takistab lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sätteid. TMS § 183 annab kohtutäiturile võimaluse määrata võlgnikule asendamatu toimingu tegemiseks toimuvas täitemenetluses ise sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluses, sarnaselt

§-s 6 sisalduvaga, kehtib üldpõhimõte, et täitetoiminguid tuleb teha nende tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. 53.2. Enne 01.09.2022 kehtinud

§ 563

valguses on Riigikohus selgitanud, et

§ 563

lg 7 p 1 järgi saab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel otsustada, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada täitemenetluse seadustiku mõttes. Kuna kehtiv seadus näeb lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas ette sunnivahenditena TMS § 179 lg 2 kohaselt trahvi ja aresti määramise ning TMS § 179 lg 4 kohaselt kohustatud isiku suhtes jõu kasutamise, saab lepitusmenetluse ebaõnnestumisel kaaluda sunnivahendite rakendamist üksnes nende meetmete osas. 53.

1. Eeltoodu alusel määrab ringkonnakohus, et käesoleva kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse ning selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lõige 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lõige 2²). Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus vajadust jõu kasutamiseks loa andmiseks, kuna kohtulahendi sundtäitmist on võimalik tagada ka trahvi abil. 18 2-22-9134
2. Lapse isa heidab maakohtule ette, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis arvestamata lapse isa 06.06.2024 seisukohaga koos sellele lisatud tõenditega. 06.06.2024 seisukoht ja seisukoha raames esitatud tõendid puudutavad lapse isa väitel suhtlemiskorra uut emapoolset rikkumist, millest ei olnud varem teada ja mis on väga olulise tähtsusega – nimelt läks lapse ema lapsega reisile, sellest lapse isa teavitamata. Lähtuvalt sellest, et ringkonnakohus määrab Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2023 määratud suhtlemiskorra sundtäidetavaks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks lapse isa väidet lapse ema rikkumise kohta käsitleda.
3. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Lapse isa on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas, kuid on palunud teha selles osas uue määruse, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega taotleb lapse isa sisuliselt samasuguse lahendi tegemist nagu tegi maakohus. Lapse isa määruskaebust ei saa seetõttu selles osas rahuldada.
4. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta määruskaebemenetluse kulud

§ 171

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 19