Obsah (4)

§ 121§ 47§ 249§ 175

3-23-1379 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1379 Määruse kuupäev ja koht 18.04.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi G.H kaebus Tartu Vanglale ja Justiitsministeeriumile kohusta

) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 13.1. Tartu Vangla teatas kohtule, et kohustamisnõude osas olla kambris üksinda on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Vangla selgitas, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet, mille esemeks oleks kambris üksinda viibimine. 13.2.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktikas on leitud, et kohustamisnõude esitamise osas peab kinnipeetaval olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. 1 13.

1. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et kohustamisnõude osas kohustada vanglat hoidma kaebajat üksinda kambris on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud Tartu Vanglale 19.04.2023, 11.05.2023 ja 16.06.2023 taotlused, mille esemest on võimalik aru saada, et kaebaja taotleb vanglalt üksinda kambris viibimise võimaldamist. Kuigi kohus ei saa nõustuda vanglaga, et tegemist oleks kaebaja poolt esitatud märgukirjadega, on siiski õige vangla järeldus, et kaebaja ei ole 1 RKHKm 3-3-1-70-09, p
2. 3 3-23-1379 esitanud vanglale peale eelpoolnimetatud taotluste mitte ühtegi vaiet. Kohus on seisukohal, et kaebaja 11.05.2023 ja 16.06.2023 taotlusi ei ole võimalik tõlgendada vaideks esmalt 19.04.2023 esitatud taotluse osas. Kaebaja on küll esitanud 19.04.2023 Justiitsministeeriumile vaide, kuid selleks ajaks ei olnud kaebajal läbitud tavaline taotluse läbivaatamise menetlus esmalt 19.04.2023 esitatud taotluse osas hoida kaebajat kambris üksinda, rääkimata 11.05.2023 ja 16.06.2023 esitatud taotlustest. Seega, isegi siis, kui Justiitsministeerium oleks edastanud kaebaja vaide vanglale kui selle lahendamiseks pädevale haldusorganile, siis ei oleks selleks hetkeks olnud vaide esemeks vajalikku vangla keelduvat otsust. Lisaks märgib kohus, et kaebaja oli ise võimeline eristama vaide taotlusest (kaebaja esitas 19.04.2023 Justiitsministeeriumile vaide). Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja tegelikuks tahteks oleks esitada vanglale 11.05.2023 ja 16.06.2023 vaided. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on kohustamisnõude osas hoida teda üksinda kambris nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole tema kaebus vastavas osas lubatav. 13.
3. Kohus rõhutab täiendavalt, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda kambris üksinda hoidmist. Haldusasja materjalide kohaselt ei ole kaebajal fikseeritud ka tervislikke vastunäidustusi kambri jagamiseks teise kinnipeetavaga. Pelgalt kaebaja poolt kirjeldatud ebamugavused seoses kambris paiknemisega koos teise kinnipeetavaga ei anna alust jaatada kaebajal kaebeõigust. Seega esineb kohtu hinnangul ka teine kaebuse tagastamise alus. Kuivõrd on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega imperatiivse kaebuse tagastamise aluse kõrval, tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, mitte

§ 121lg 2 p-i 1 alusel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

14.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kaebaja taotles kohtult esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist hoida teda üksinda kambris. Kohus tagastas kaebuse selles osas, mistõttu ei käi enam esialgse õiguskaitse eseme osas ei vaide- ega halduskohtumenetlust. Järelikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus enam lubatud.

§ 249

lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Pidades silmas, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kambris üksinda viibimist, aga samuti seda, et kambri jagamine koos teise kinnipeetavaga ei ole talle meditsiiniliselt vastunäidustatud, ei näe kohus erakorralist vajadust kohaldada esialgset õiguskaitset hoolimata sellest, et kaebus oli kohustamisnõude käesoleva määrusega tagastatud. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

§ 249lg 3 alusel.

II 15. Kaebaja taotles kohtult Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemist – vaatama kaebaja 19.04.2023 vaide läbi.

§ 121

lg 2 p-i 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktikas on leitud, et

§ 121

lg 2 p-i 2 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus.2 2 RKHKm 3-21-1411, p

1. 4 3-23-1379 15.
2. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 1 1 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et direktori pädevuses on teha otsus VangS § 15 lg 4, § 28 lg 4, § 33 lg-te 1 ja 2, § 39 lg 4, § 72 lg 11, § 88 lg 1 ja § 99 alusel ning otsustada kinnisest vanglast kinnipeetava väljapoole vanglat õppima või tööle lubamine VangS § 22 alusel käesolevas määruses sätestatud korras. Direktor vaatab läbi vaide, mis on esitatud üksuse juhi otsuse peale või seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, kinnipeetava avavanglasse või tagasi kinnisesse vanglasse paigutamisega, välja arvatud juhul, kui otsuse on teinud vangla direktor, ning muu vanglas töötava, kuid üksuse koosseisu mittekuuluva isiku, välja arvatud Viru Vangla haldusosakonna koosseisu kuuluva isiku, haldusakti või toimingu peale. 15.
3. Kaebaja esitas 19.04.2023 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles Tartu Vangla kohustamist määrata talle uus inspektor-kontaktisik, võimaldada maksimaalselt kõrgepalgalist tööd, aga samuti hoida kaebajat üksinda kambris. Justiitsministeerium loobus 17.05.2023 kirjaga nr 11-7/2938-2 kaebaja pöördumisele vastamisest viidates Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 6, keeleseaduse §-dele 10 ja 12 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-dele 1 ja 2, aga samuti märgukirjade- ja selgitamistaotlustele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-dele 5 ja 11, kuna kaebaja pöördumine oli võõrkeelne. Ühtlasi palus Justiitsministeerium kaebajal esitada pöördumise eestikeelne tõlge. 15.
4. Kohus selgitab, et nende toimingute sooritamine, mida kaebaja taotles Justiitsministeeriumilt, ei kuulu vastavalt VSKE § 1 1 lg-de-le 1 ja 2 vangladirektori otsustuspädevusse. Seega puudus kaebajal vastavalt VangS § 11 lg-le 41 õigus esitada 19.04.2023 Justiitsministeeriumile vangla toimingute peale vaiet, mistõttu kuuluks kaebaja vaie niikuinii tagastamisele vastavalt HMS § 79 lg-le
5. Kuigi VSKE § 49 1 näeb ette võimaluse esitada ka võõrkeelse vaide riigikeele oskuse ja rahaliste vahendite puudumisel, ei riku Justiitsministeeriumi poolt kaebaja vaide menetlemata jätmine 17.05.2023 kirjaga nr 117/2938-2 intensiivselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal on võimalus pöörduda vaidega vangla poole, kelle pädevuses on lahendada selliseid vaideid (sh võõrkeelseid) vastavalt VangS § 11 lg-le
6. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et antud juhul riivab Justiitsministeeriumi 17.05.2023 kiri nr 11-7/2938-2 kaebaja õigusi väheintensiivselt. Samas on kohustamisnõude rahuldamine vähetõenäoline, kuna Justiitsministeeriumi pädevusse ei kuulu selliste vaiete läbivaatamine. Sel põhjusel ei saa kohus kohustada Justiitsministeeriumit vastama sisuliselt kaebaja 19.04.2023 vaidele, kuna sellist kohustust Justiitsministeeriumil ei ole (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). 15.
7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p-st 2 1, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas kohustada Justiitsministeeriumit vaatama kaebaja 19.04.2023 vaide sisuliselt läbi. 16. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus

§ 249lg 3 alusel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

III

1. Hetkeseisuga on liitkaebus kohtu poolt tervikuna tagastatud ja esialgse õiguskaitse taotlus jäetud tervikuna läbi vaatamata. Sellel alusel jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi 5 3-23-1379 taotluse kaebuse ja esialgse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustuse vabastamiseks.
2. Vastavalt

§ 175

lg-le 3 ja § 178 lg-le 3 asendab kohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 6