Obsah (5)

§ 121§ 65§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-4691 Määruse tegemise aeg ja koht 21. mail 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Erakorraline ette

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.08.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2017-26.10.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1 alusel asendati 416 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel mõisteti üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumist.

§ 69

lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 p 1 -6 ja lg 2 p 2, 8 kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 30.06.

1. Kriminaalhoolduse algus 30.06.2018 ja lõpp 30.12.
2. Käesoleva erakorralise ettekanne on esitatud põhjustel, et E.Y: -üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine 1 -ei allu kohustusele läbida alkoholivastane ravi. 01.08.2018 seletuses rikkumise kohta (13.07.2018) on hooldusalune andnud selgituse, et oli sõbra R . M.pool sünnipäeval alkoholi tarvitanud ja peale seda läks vanaema vennaga kodus sõnavahetusse mille käigus nad vigastasid teineteist ja ta läks sõbra poole paariks päevaks elama. Sõber kutsus kiirabi kuna tal oli kulm katki. Peale õmblemist EMO-s kutsuti talle sinna politsei ja viidi kainenema. 29.10.2018 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ta tarvitasin eile õhtul sõbraga (R.) õlut ja täna hommikul võttis ühe klaasi õlut veel. Ta on öelnud, et on nõus läbima rikkumise eest alkoholivastase ravi hiljemalt 15.01.
3. 05.12.2018 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ta ei käinud ÜKT sooritamas 31.10.2018-02.11.2018 kuna olid kodused probleemid ja tüli vanaemaga ja ta sõitsin Tallinna. 05.11.2018 käis ÜKT sooritamas ühe päeva kuna hommikul tuli tagasi ja ei käinud tööl ka 06.11.2018-09.11.2018 kuna olid jälle kodused probleemid ning läksin sõbra S. Z. juurde ja jäi sinna ajutiselt elama. Oma alkoholi probleemi lahendamiseks oli helistanud registratuuri xxx, et saada dr K.'i juurde, hetkel ei olnud numbrit ja täna läheb uuesti ja võtab numbri. 09.01.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ta ei käinud üldkasulikku sooritamas perioodil 10.12.2018-21.12.2018, sest oli alkoh oli tarvitanud. 05.01.2019 käis xxx aga kuna tal puudus ravikindlustus käis ära seal 09.01.
4. Kodeerimise aegpandi talle kirja 21.01.
5. 21.01.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et pidi minema täna kodeerimisele aga kui kohale jõudsin öeldi talle, et ei saa süsti teha kuna oli selle nädala reedel koos sõbraga tarbinud alkoholi. Talle pakuti võimalus minna ravile haiglasse peale kohtuistungit ja tulla psühhiaatri j uurde uuesti 31.01.
6. Pidasalkoholi tarvitamisele vastu 1,5 nädalat. 23.01.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et 28.12.2018 oli tal riid kodus vanaemaga kuna oli sõbra juures tarvitanud alkoholi ja koju tulles hakkas nõudma interneti parooli. 03.05.2019 seletuses on hooldusalune andnud selituse, et 25.03.2019 tegi tööd 2 tundi ja läks varem tundide sooritamiselt ära kuna Eesti Töötukassa kaudu olin saadetud psühholoogi juurde vestlusele. 26.03.2019 läks varem töölt ära (tegi 2 tundi 30 minutit) tööotsingutele. 27.03.2019 läks varem 1 tund ära tööotsingutele. 22.04.2019 ei läinud tööle ja helistanud ametnikult, et teeks ajakava ringi. 23.04.2019 oli ÜKT juhendaja puhkusel. 24.04.2019 tuli kriminaalhooldusametniku juurde (välja kutsustud) ja tegid ajakava töötamiseks Jõhvi vallavalitsuses 25.04.2019 ja 26.04.
7. Käis tööl 25.04.2019 ja 26.04.2019 ei käinud. Helistas ametnikule ja palusin vaba päeva. 29.04.2019 ei käinud tööl Kohtla- Järve sotsiaalmajas, helistas ja teavitasin ametnikku, et jäi haigeks kuni 30.04.
8. Perearstile ei helistanud kuna ta on Tallinnas. 09.05.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ei käinud tunde tegemas 07.05.2019 Jõhvi vallaval itsuses kuna pidi tegelema Elektrilevi OÜ a sjadega ja 08.05.2019 tegeles gaasi asjaga. Telefoni teel ei saanud teavitada ametnikku kuna ei olnud telefoni krediiti. 13.05.2 019 läheb haiglasse alkoholivastasele ravile kas 14- 21 päevaks. 2 Esimesel kohtumisel 04.07.2018 oli E. Y 'ile tutvustatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. Talle oli selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud, millal teeme rikkumise fikseerimise akti ja selle tulemid (hoiatus, erakorraline ettekanne), tagajärjed. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. Kri minaalhooldusametnik märgib, et 23.11.2018 oli kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorraline ettekanne ettepanekuga määrata kohustus-läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.01.
9. Viru Maakohtu 26.11.2018 määrusega oli taotlus rahuldatud. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et 09.01.2019 oli koostatud ametniku poolt erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. 23.01.2019 Viru maakohtu määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et 09.01.2019 ja21.01.2019 pöördus hooldusalune SA xxx psühhiaatri juurde ja talle oli soovitatudspetsiifiline ravi. 21.01.2019 aga sinna minnes ei saadud teha alkoholivastast süsti kuna hooldusalune oli tarvitanud eelnevalt alkoholi. Viibis uuesti psühhiaatri juures 31.01.2019 ravi ei läbinud. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et 28.02.2019 hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi. 04.03.2019 kriminaalhooldusametnikule esitatud arstitõendist xxx OÜ selgub, et patsient helistas arstile, et on haigestunud 20.02.2019 ja tuli vastuvõtule 27.02.2019 ning on tervenenud. Peale viimast kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorralist ettekannet 09.01.2019 olid koostatud ÜKT ajakavad: 15.02.2019 koostatud ÜKT ajakava 28 tunni sooritamiseks Kohtla-Järve sots iaalmajas perioodil 20.02.2019- 28.02.
10. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi. E.Y sõnul oli ta haige. 04.03.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 36 tunni sooritamiseks Kohtl a-Järve sotsiaalmajas perioodil 19.03.2019-29.03.
11. Hooldusalune sooritas 31 tundi ja 30 minutit. 03.04.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 28 tunni sooritamiseks Kohtla -Järve sotsiaalmajas perioodil 22.04.2019-30.04.
12. Hooldusalune 22.04.2019 ja 23.04.2019 tunde tegema ei läinud. 24.04.2019 oli talle ametniku poolt helistatud ja kutsutud registreerima ja selle päeval ta tunde tegemas ei käinud. Oli koostatud ÜKT ajakava 7 tunni sooritamiseks 25.04.2019 ja 26.04.2019 Jõhvi vallavalitsuses. E.Y sooritas 3 tundi 25.04.2019 ja lahkus pool tundi var em ning 26.04.2019 ei käinud üldse tööl. Ka 29.04.2019 esmaspäev ja 30.04.2019 teisipäev ei käinud ta Kohtla -Järve sotsiaalmajas tööl. 03.05.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 6 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 07.05.2019 ja 08.05.
13. Hooldusalune üldkasulikku tööd tegema ei asunud.Hooldusalune on korduvalt rääkinud ametnikule, et teeb kusagil juhutööd aga kus ei ole täpselt teada. Üldkasuliku töö sooritamisega ei tegele. Kriminaalhoolduse ajal on hooldusalusel olnud kokku 3 alkoholialast rikkumist viimati 28.12.
14. 1) 17.07.18 edastati PPA- st teatis, milles nähtus, et 13.07.18 kell 20.24 asukohaga Ilmajaama 12 Kohtla -Järve tuvastati E.Y-l alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0.78 mg/l ning ta toimetati kainenema. Koos teatisega edastati kriminaalhooldusametnikule ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Isikut kontrollis patrullpolitseinik I. P.. 3 2) Kontrollitud alkoholijoovet 29.10.2018 kell 10.05 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduses aadressil: Jõhvi Kooli 2a indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 SN:
15. Uus kalibreerimine 31.03.
16. Indikaatorvahendi tulemus positiivne näit 0,296 mg/l kohta. 3) Politsei-ja Piirivalveametist saadud info, et olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik M. L. saime 28.12.2018 kell 03:49 „Braavo“ väljakutse, et seal on toimunud peretüli. Kohale saabudes oli kohapeal vägivallatseja E.Y ik: XXX, kes oli läinud magama hetk enne meie saabumist vanaema sõnul. Teatajaks oli tema vanaema T. T. (ik: xxx). Sisuks oli, et lapselaps laamendab kodus, nõuab raha ja teataja ootab meid väljas. Kohale saabudes selgitas T., et lapselaps on joobes ning tal on temast küllalt. Selgus, et E. Y´il on peal kriminaalhooldus ning alkoholi tarvitamise keeld. Suhtlesime vanaemaga ja E. Y´ga ning ta ütles, et on tarvitanud täna alkoholi ning suust oli tunda ka alkoholilõhna ning tema tasakaaluhäired ja kõneviis viitas sellele. Tegime indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 plus nr A418787 alkoholitesti ning näiduks osutus 0.73mg/l. Telefoni vestlustes hooldusaluse vanaemaga on selgunud, et E. Y kusagil ei tööta ja küsib tema käest pidevalt alkoholi tarbimiseks raha. 21.01.2019 registreerimisele tulles oli E. Y käinud SA xxx psühhiaatri juures ja esitas ametnikule tõendi (psühhiaater A . S.). Viibis seal vastuvõtul 09.01.2019 ja 21.01.
17. Soovitatud spetsiifiline ravi kuni 31.01.
18. Hooldusalune rääkis, et pidas vastu 1,5 nädalat ja tuli külla eelmine nädal sõber R . ja jõid mitu päeva õlut. Täna ei saanud seega psühhiaatri juures kodeerida kuna oli alkoholi eelmine nädal tarvitanud. Psühhiaater ütles, et kui 23.01.2019 toimub kohtuistung ja kui karistust täitmisele ei pöörata ja teda vanglasse ei saadeta siis hiljemalt 31.01.2019 saadetakse ta Ahtme haiglasse 2 nädalaks alkoholivastasele ravile (tegemata). 03.05.2019 registreerimisel rääkis hooldusalune, et vanaema jättis talle elamiseks oma korteri ja elab nüüd üksinda. Vanaema läks elama xxx tänaval olevasse korterisse. Hooldusalusega jällegi räägitud vajadusest läbida alkoholivastane ravi. Telefonivestluses E.Y vanaemaga rääkis ta , et on väsinud sellisest elus koos temaga ja tahab oma ette elada. Tema sõnul kirjutas psühhiaater rohud E.Y-le välja kuid ta ei võtnud neid apteegist välja ja vist ei tarvita neid. Vanaema sõnul on olnud koos sõbra R.iga alkoholi tarvitamist. 09.05.2019 käis hooldusalune ametniku juures ja teavitas, et tuli just xxx psühhiaatri juurest ja läheb esmaspäevast 13.05.2019 haiglasse võõrutusravile kas 14 või 21 päevaks. Hooldusaluse sõnul oli psühhiaater talle öelnud, et tal on ärevushäired ja võib-olla tuleb ka kauem haiglas viibida. Kriminaalhooldusametnik märgib, et E.Y üldkasuliku töö sooritamine kulgeb probleemidega. Alkoholivastasele võõrutusravile ei ole isik läinud kuigi tähtaeg selle läbimiseks oli 15.01.
19. Kokku on hooldusalune alates kriminaalhoolduse algusest 30.06.2018 sooritanud 139 tundi üldka sulikku tööd ja tegemata on tema poolt 277 tundi. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes

§ 69lg 6 ja Kr

HS § 31 lg 1 taotleb kriminaalhooldusametnik E.Y-le mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele. E.Y selgitas kohtuistungil, et 09.05.2019 käis ta psühhiaatri juures, visiidi number on olemas, talle kirjutati välja ravimid. Kokku lepitud, et ta läheb haiglasse, aga ta ootab vaba kohta. Ta helistas ka ise haiglasse ja vaba kohta veel ei ole. Nüüd ta on töötukassa arvel 4 ja sai ka kindlustuse ehk haiglasse minek on talle tasuta nüüd. Tal on asjad korda tehtud, elektrileviga leping tehtud. Ta palun võimaluse jätkata üldkasuliku töö ja kriminaalhooldusega. Maakohtu määruse põhjendused

§ 69

lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. et Esimesel registreerimisel 04.07.2018 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt E.Y-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. E.Y-le oli tutvustatud üldkasuliku töö esmast ajakava. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu oma allkirjaga. Selle kohta, et isik ei ole sooritanud ÜKTd ajakava kohaselt on isik oma selgitustest tunnistanud. 03.05.2019 seletuses on hooldusalune andnud selituse, et 25.03.2019 läks varem tundide sooritamiselt ära kuna Eesti Töötukassa kaudu olin saadetud psühholoogi juurde vestlusele. 26.03.2019 ja 27.03.2019 läks varem töölt ära kuna läks tööotsingutele. 22.04.2019 ei läinud tööle ja helistanud ametnikult, et teeks ajakava ringi. 26.04.2019 ei käinud hooldusalune tööd tegemas, h elistas ametnikule ja palus vaba päeva. 29.04.2019 ei käinud tööl Kohtla -Järve sotsiaalmajas, helistas ja teavitasin ametnikku, et jäi haigeks kuni 30.04.

1. Perearstile ei helistanud kuna ta on Tallinnas. 09.05.2019 seletuses on hooldusalune andnud selgituse, et ei käinud tunde tegemas 07.05.2019 Jõhvi vallavalitsuses kuna pidi tegelema xxx OÜ asjadega ja 08.05.2019 tegeles gaasi asjaga. Telefoni teel ei saanud teavitada ametnikku kuna ei olnud telefoni krediiti. Seega on kohtu hinnangul leidnud kinnitus, et hooldusalune ei ole järginud üldkasuliku töö sooritamise ajakava ja on sellest kõrvale hoidnud. Hooldusalune ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, üldkasuliku töö mitte sooritamiseks. Kohustuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.01.2019 on hooldusalune avaldanud 09.05.2019 seletuses, et 13.05.2019 läheb haiglasse alkoholivastasele ravile kas 14-21 päevaks. Isik ei ole ravi l’bunud ja ettekande arutamise ajaks kohtus. 5 Ei ole vaidlust faktis, et isik ei ole ÜKTd nõuetekohaselt sooritanud jarikkunud alkoholi ravi läbimise tähtaega. Kriminaalhooldusametniku ettekandes on faktid näidatud õigesti. Kohus selgitab, miks jäetakse ettekanne rahuldamata, mis on kohtu jaoks selle küsimuse lahendamisel oluline. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isikul pole peale viimast erakorralist ettekannet esinenud alkoholi tarvitamise juhtumeid. Viimane alkoholitarvitamise keelu rikkumine on fikseeritud detsembris
2. Isiku tunnistusel tarvitas ta alkoholi ka jaanuaris 2019, mille tõttu ei saanud minna ravile. Kohus arvestab, et kuna isikul on tuvastatav tõsine alkoholiprobleem, omab fakt, et isikul ei ole alates jaanuaris 2019 tuvastatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, olulist tähendust. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse mõttes on see märkimisväärne saavutus. Siin oluline ka isiku enda soov minna ravile. Kohus saab aru nii, et ka kriminaalhooldusametnik ei kahtle, et isikule on koht haiglas lubatud, tuleb oodata vaba kohta. 09.05.2019 isik külastas psühhiaatrit, välja kirjutatud ravimid. Kohus leiab, et see fakt soodustab alkoholivastase ravi läbimist tulevikus. Samuti ei ole isik pannud toime süütegusid . See anna tunnistuse karistuse eesmärkide saavutamise edukusest ( uusi kuritegusid ei ole). Selline käitumine näitab vähemalt, et isik on motiveeritud alkoholi tarvitamisele vastu hakkama ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Lisaks arvestab kohus, et vanaema, kellega hooldusalune elas eelnevalt koos ja kes oli tema poolt sooritatud kuriteod kannatanuks, on asunud eraldi elama. Seega on vähenenud uue vägivaldse kuriteo sooritamise risk. Kohtu hinnangul tul eks anda isikule võimalus näidata, et ta suudab täita ÜKT ajakava kohaselt. Kohus märgib, et oluline roll isiku resotsialiseerimist alkoholivastasel ravil, mida isik ise soovib. Kohus leiab, et ravi läbimisel oleks isikul ÜKT sooritamine sujuvam. Ilmne, et isik ise peab olema distsiplineeritud. Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul arvestab kohus positiivsete asjaoludena, et isik teeb olulisi pingutusi resotsialiseerimiseks. Fakt, et isik on töötukassa arvel, käib psühhiaatri juures, registreerimiskohustuse rikkumisi ei esine, annab aluse arvata, et kriminaalhooldusega saaks jätkata. Toimepandud rikkumist arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukama tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata kriminaalhooldusega. Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 09.05.2019 erakorraline ettekanne E. Y-le Viru Maakohtu 14.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. 6 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7