Obsah (6)
§ 76§ 121§ 65§ 68§ 69§ 75K O H TUM ÄÄRU S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-4691 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Prokurör Margit Luga (k
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta S.G talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalv ega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advoka at Irina Žurina taotlus S.G-le riigi õigusabi osutamise eest tasu 97.20 eurot. Välja mõista S. G-lt kriminaalmenetluse kulud 97.20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. S.G -l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE50220 022101 419335 5 LUMINOR BANK EE40170001700287 2300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 9991870003 2772 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetlu se läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskae buse Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.G tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.06.2018 otsusega
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.08.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2017 -26.10.2017 , s.o 2 päeva ja lõplik uks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust, mis
§ 69
lg 1 alusel asendati 416 tunni üldkasuliku tööga.
§ 69
lg 3 alusel mõisteti üldkasulik u töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumist.
§ 69
lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
§ 75lg 1 p 1 -6 ja lg 2 p 2, 8 kontrollnõudeid ja kohustu si.
Kohtuotsus jõustus 30.06.
- Viru Maakohtu 07.08.2019 määrusega pöörati täitmisele S.G -le mõistetud karistus 9 kuud 7 päeva. Karistuse kandmise algus 18.09.2019 ja lõpp 25.06.
- S.G andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroon ilise valve kohaldamiseg a. Kinnipidamisasutusest S.G kohta k oostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristus ed. Enne vangistust elas enda korteris aadressile xxx. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama van aema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroon ilise valve paigaldamise tingimustele. Vanaema andis nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks tema elukohas. Isiku vägivallakuriteod on toime pandud tema vanaema suhtes, kellega koos hakkab elama. Temale on selgitatud elektroonilise valve olemust. Isikul on põhiharidus. On õppinu d 2 aastat abikokaks, kuid ei lõpetanud.On valmis uute oskuste omandamiseks ja õppimiseks. Töötas vabaduses mitme l kohal väga lühikest aega. Sugulased on nõus teda igati toetama. Isikul on võ lgnevusi 1787,25 eurot. Vanglast vabanemisel puudub kindel töökoht, kuid võimalik võtta end arvele Töötukassas . Lähivõrgustikku kuuluv ad ema, vanaema, kasuisa, kasuvennad. Ema ja vanaema on arvamusel, et S.G põhiliseks probleemiks on olnud halb seltskond ja alkoholi tarvitamine. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Isik on varasemalt grupis pannud toime varguse, mis viitab asjaolule, et isikul on suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, vestlusel tõi välja, et piirab nendeg a suhtlemist, osadega enam ei suhtle. Grupis toime pandud varguse viitab isiku mõjustatavusele, lei ab ise ka, et on mõjutatav . Isiku vägivallakuriteod on toime pandud tema vanaema suhtes. vabaduses tarvitas alkoho li ning pani kuriteo toime alkoholijoo bes. Esineb alkoholi tarvitades vägivaldset käitumist. Viimasel kriminaalhoold usel rikkus isik kohustust mitte tarvitada alkoholi. Leiab, et peab alkoholi tarvitamist enda jaoks piirama. Isikul on üks kehtiv väärteokaristus AS § 69 alusel. Isik on tarvitanu d kanepit ning karistatud NPALS § 15¹ lg 1 järgi. Isik on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Korduv kehalin e väärkohtlemine viitab asjaolule, et isik võib olla impulsiivne, isik leiab ise ka, et võ ib impulsiivselt käituda. Probleemide esinemisel võib kasutada vägivalda, mis viitab puudulikule probleemide lahendamise oskusele. Isik on endale eesmärgiks pannud töö leidmise. 2
(5)Varasemalt S.G on kriminaalhooldusele määratud alates 30.06.2018 kuni 30.12.2019, kuid on rikkunud järgnevaid kohustusi: ei allu kohustusele läbida alkoholivastane ravi, hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei ilmu registreerimisele, ei allu kohustu sele mitte tarvitada alkoholi. S. G ei teinud ametnikuga koostööd ega vähematki pingu tust kohtuotsuse täitmiseks, mistõttu kohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ning pööras mõistetud karistuse täitmisele. Suhtumine ühiskonda ja kogukonda on puudulik, mida näitavad tema sooritatud kuriteod kui ka väärteod. On motiveeritud, et edaspidi ei paneks toime kuritegusid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta joo ksul on 47% ning väg ivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on52%. Vangla ei toeta S.G ennetähtaegset vabastamist. S.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroon ilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroon ilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetuja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et S.G tuleb jätta elektroon ilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnan gul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjen damata. Kohtule on esitatud materjalid elektroonilise valvega vabastamiseks, mille võimalus avanes 16.01.2019.
§ 76
lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistu se st vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo to imepanemise riski v ähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tin gimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustav ad andmed - tema käitumisenii kuriteo leeelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, kuid garanteeritud t öökoht puudub. Ennetäht aegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanaema juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale koht upraktikale, mil le kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus o n täidetu d, kuna isikul puuduvad distsipli naarkaristus ed. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isik u tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. S.G pani viimase kuriteo toime katseajal ning tingimisi mõistetud liit karistus pöörati täitmisele, kuna isik rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja k ohustusi. Kokku esitati 1 aasta jooksul S.G kohta 4 erakorralist ettekannet. Samuti pole vähetähtis asjaolu, et viimane vägival lakuritegu oli S.G poolt toime pandud tema vanaema suhtes, kelle juurde ta soovib vabanemisel elama asuda. Seega on suur oht, et isik võib jätkata kurite gude toimepanemist sama kannatanu suhtes. Arvestades süüdimõistetu poo lt toimepand ud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega 3
(5)vangistu sest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes pani uue kuriteo toime katseajaloma lähisugulase suhtes , ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Varasemalt on kohus andnud isikule võimaluse kanda karistust vabaduses, ku id mis kahetsusväärselt ebaõnnestus, kuna isik ei järginud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.06.2020, ärakandmiseks on veel 5 kuud vangistust, mis on küllalt pi kk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei p ane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistu se jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistu sest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistu sest tingimisi ennetäht aegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspo sitsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õigusku ulekas käitumine. Kõnealuse eelduse ol emasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu , kuid as isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pid anud ja kas ta on täitnud individ uaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vab aduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäik u iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhu l, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi stetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste toetus ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseksvabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti arvestab kohus, et tegu on juba täitmisele pööratud karistusega, mille puhul isikule oli kohtu poolt antud võimalus kanda see ära vab aduses, kuid isik suhtus sellesse väga kergemeelselt ning ei allunud käitumiskontrolli nõuetele. 4
(5)Kohus rõhutab , et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institut siooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalh ooldusele sobili k. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Isiku ennetähtaeg sele vabanemisele on vastu nii vang la kui ka prokuratuur. Seega on koh us seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus n ing riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistu sest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ol e ennetähtaega vabastamine isik ule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas n ing tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistu ses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S. Gtemale Viru Maakohtu 14.06.2018 otsusega mõistetudvangist use kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kaitsja taotles kohtui stungil jätta kaitsjatasu riigi kanda, kuid ei pea kohus antud taotlust põhjen datuks, sest süüdimõistetul on vanglas võimalus töötada ja rahalisi nõudeid tasuda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)