← Eesti

1-18-4691/19

Obsah (5)§ 121§ 65§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-4691 Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Erakorraline

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.08.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 28 päeva võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.10.2017-26.10.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1 alusel asendati 416 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel mõisteti üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumist.

§ 69

lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 p 1 -6 ja lg 2 p 2, 8 kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 30.06.

  1. Kriminaalhoolduse algus 30.06.2018 ja lõpp 30.12.
  2. Käesoleva erakorralise ettekanne on esitatud põhjustel, et R.N: -üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine (perioodil 10.12.2018- 21.12.2018 kokku 10 päeva) 1 -ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi (rikkumine 28.12.2018 kell 03.48) -ei allu kohustusele läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.01.
  3. 09.01.2019 seletuses kirjutab hooldu salune, et üldkasulikku tööd ei käinud sooritamas perioodil 10.12.2018-21.12.2018, sest olin alkoholi tarvitanud. 05.01.2019 käisin Jõhvis Ahtme Haiglas aadressil Kooli 8a aga kuna mul puudus ravikindlustus käisin ära seal 09.01.
  4. Kodeerimise aeg pandi mulle kirja nüüd21.01.
  5. Ravikindlustus mul puudub kuna ei saanud arvele võtta Töötukassas, sest ei ole isikut tõendavat dokumenti, mis läks kaduma eelmise 2018 aasta novembris. Ei ole neid saanud uuesti vormistada kuna kodus rahaga probleemid. Esimesel kohtumisel 04.07.2018 oli R.N 'ile tutvustatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. Talle oli selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud, millal teeme rikkumise fikseerimise akti ja selle tulemid (hoiatus, erakorraline ettekanne), tagajärjed. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. Hooldusalusele on alates 05.07.2018-09.11.2018 koostatud ÜKT ajakavad ja ta on sooritanud käesolevaks ajaks 105 tundi ja tegemata on tema poolt 311 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik märgib, et hooldusalusel esinevad järgnevad rikkumised seoses üldkasuliku töö sooritamisega: - Hoolduskava oli koostatud ka 05.07.2018 üldkasuliku töö 21 tunni sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses perioodil 05.07.2018-18.07.
  6. Hooldusalune sooritas 9 tundi. Puudus töölt 10.07.2018, 11.07.2018, 16.07.2018 ja 18.07.
  7. Puudumiste kohta oli koostatud ÜKT hoiatus. - 29.10.2019 oli koostatud ÜKT ajakava üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla- Järve Kultuurikeskuses perioodil 31.10.2018-09.11.
  8. ÜKT juhendaja sõnul käis ühe päeva tööl sooritades 4 tundi. Telefonivestluses hooldusaluse vanaemaga selgus, et tööle mitteasumise põhjuseks on alkoholi tarvitamine, mida hooldusalune teeb väljaspool kodu. - 23.11.2018 oli kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorraline ettekanne ettepanekuga määrata kohustus- läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.01.
  9. Viru Maakohtu 26.11.2018 määrusega oli taotlus rahuldatud. - 05.12.2018 oli koostatud ÜKT ajakava 40 tunni sooritamiseks Kohtla- Järve sotsiaalmajas perioodil 10.12.2018-21.12.
  10. Hooldusalune üldkasulikku tööd jälle tegema ei asunud. Kriminaalhoolduse ajal on hooldusalusel olnud kokku 3 alkoholialast rikkumist viimati 28.12.
  11. 1) 17.07.18 edastati PPA- st teatis, milles nähtus, et 13.07.18 kell 20.24 asukohaga Ilmajaama 12 Kohtla -Järve tuvastati R.N-il alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0.78 mg/l ning ta toimetati kainenema. Koos teatisega edastati kriminaalhooldusametnikule ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Isikut kontrollis patrullpolitseinik Ilja Pahhamov. 2) Kontrollitud alkoholijoovet 29.10.2018 kell 10.05 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduses aadressil: Jõhvi Kooli 2a indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 SN:
  12. Uus kalibreerimine 31.03.
  13. Indikaatorvahendi tulemus positiivne näit 0,296 mg/l kohta. 3) Politsei-ja Piirivalveametist saadud info, et olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik Martin Lassiga saime 28.12.2018 kell 03:49 „Braavo“ väljakutse, et seal on toimunud peretüli. Kohale saabudes oli kohapeal vägivallatseja R.N ik: XXX , 2 kes oli läinud magama hetk enne meie saabumist vanaema sõnul. Teatajaks oli tema vanaema T. T. (ik: xxx). Sisuks oli, et lapselaps laamendab kodus, nõuab raha ja teataja ootab meid väljas. Kohale saabudes selgitas TIIU, et lapselap s on joobes ning tal on temast küllalt. Selgus, et R.N´il on peal kriminaalhooldus ning alkoholi tarvitamise keeld. Suhtlesime vanaemaga ja R.N´ga ning ta ütles, et on tarvitanud täna alkoholi ning suust oli tunda ka alkoholilõhna ning tema tasakaaluhäired ja kõneviis viitas sellele. Tegime indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 plus nr A418787 alkoholitesti ning näiduks osutus 0.73mg/l. Telefoni vestlustes hooldusaluse vanaemaga on selgunud, et R.N kusagil ei tööta ja küsib tema käest pideval t alkoholi tarbimiseks raha. Kriminaalhooldusametnik märgib, et R.N suhtub talle täitmiseks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisse väga hooletult. R.N on sooritanud kriminaalhoolduse jooksul talle täitmiseks määratud 416 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks 105 tundi ja sooritamata on tema poolt 311 tundi üldkasulikku tööd. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes

§ 69lg 6 ja Kr

HS § 31 lg 1 taotleb kriminaalhooldusametnik R.N-ile mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele. R.N selgitas kohtuistungil, et ta teadvustab endale alkoholi probleemi, mis tal on sügavaks läinud. 09.01.2019 pöördus ta arsti poole ja talle määrati kodeerimiseks 21.01.

  1. ta tunnistab, et selle ajavahemiku jooksul tarvitas ta taas alkoholi sõbraga, tunnistab seda. Ta läks arsti juurde 21.01., kuna ta tarvitas alkoholi siis kodeerimine ei olnud võimalik, talle määrati uus aeg 31.01.2019, mille kohta on esitatud arstitõend. Samas talle selgitati, et võimalik saada haiglasse. Ta saab aru, et tema jaoks on praegu ravi hädavajalik.
  2. 01.2019 käis ta ka kriminaalhooldusametniku vastuvõtul ja rääkis talle juhtunust. Kohtule on esitatud arstitõend, millest nähtub, et isik viibis 21.01.2019 Ahtme haiglas vastuvõtul ja määratud uus aeg 31.01.2019, samuti soovitused saada vastav ravi Maakohtu määruse põhjendused

§ 69

lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. et 3 Esimesel registreerimisel 04.07.2018 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt R.N-ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitat i, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. R.N-ile oli tutvustatud üldkasuliku töö esmast ajakava. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu oma allkirjaga. Kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine tõendamist leidnud indikaatorvah endi kasutamise protokolliga (28.12 .2018), mille järgi isiku kontrollimisel saadi tulemuseks 0,73 mg/l. Lisaks tõendab antud kohustuse rikkumist Politse- ja Piirivalveameti teade (28.12.2018 nr 2.1-6.2/4101-1) kriminaalhooldusametnikule, mille kohaselt R.N on rikkunud temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega on kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine tõendatud toimiku materjalidega. Selle kohta, et isik ei sooritanud ÜKTd perioodil 10.12.2018-21.12.2018 kokku 10 päeva on isik tunnistanud. Ta on avaldanud 09.01.2019 seletuses, et ei käinud üldkasulikku tööd tegemas perioodil 10.12.2018-21.12.2018, sest olin alkoholi tarvitanud. Kohustuse läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 15.01.2019 on hooldusalune avaldanud 09.01.2019 seletuses, et k odeerimise aeg pandi mulle kirja nüüd 21.01.

  1. Kohtuistungil kinnitas hooldusalune, et ta läks arsti vastuvõtule 21.01.2019, kuna aga juhtus nii, et vahepeal on ta taas alkoholitarvitanud, siis 21.01 ei saanud kodeerimist teha, uus aeg on vastavalt tõendile 31.01.
  2. Ei ole vaidlust faktis, et isik ei ole ÜKTd nõuetekohaselt sooritanud jarikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametniku ettekandes on faktid näidatud õigesti. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isikul esineb probleem alkoholitarvitamisega, mille tõttu on kriminaalhooldus oluliselt raskendatud, sest isikul on pidevad rikkumised. Kriminaalhooldusametniku taotluse arutamisel on kohtu poolt tuvastatud asjaolud, mis annavad kohtule aluse jätta taotluse rahuldamata. Nimelt. Siin arvestab kohus, et isik on 21.01.2019 käinud vastuvõtul ja teavitas arsti alkoholi tarvitamisest. Määrati uus aeg. Selline käitumine näitab vähemalt, et tõsise probleemi juures on isik siiski motiveeritud alkoholi tarvitamisele vastu hakata. Kohtu hinnangul on isiku kõik rikkumised olnud seotud alkoholi tarvitamise probleemiga ning seetõttu tuleks anda isikule võimalus näidata, et ta võib võtta alkoholitarvitamise probleemi kontrolli alla. Isik on ilmunud 21.01.2019 kriminaalhooldusametniku juurde ja andis teada alkoholi tarvitamisest. Tema seletusest kohtus nähtub, et ta püüab otsida võimalusi läbida ravi. Arstitõendist ei nähtu, et ravi ei ole põhjendatud ega saa kohaldada isiku käitumise, loobumise tõttu. Isikule on määratud uus aeg 31.01.2019, mis on varsti saabumas. Arvestades seda, leiab kohus, et praegu ei ole taotluse rahuldamine otstarbekas. Kohus arvab, et isikule tuleb anda viimane võimaluse saada ravi, seda enam, et isik on selles suunas siiski püüdlusi teinud. Samas kohus selgitab isikule, et keeld tarvitada alkoholi on määratud kohtu poolt ja see on üks tingimus, miks isikule on vangistus asendatud ÜKT -ga. Keeldu ei saa rikkuda lõpmatult, õigustades seda ravile minekuga. 4 Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul arvestab kohus positiivsete asjaoludena, et isik on tunnistanud alkoholi probleemi ja alkoholivastase ravi läbimine on siiski veel perspektiivne. Toimepandud rikkumist arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukama tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata kriminaalhooldusega. Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 09.01.2019 erakorraline ettekanne R.N-ile Viru Maakohtu 14.06.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.