Obsah (11)

§ 436§ 638§ 646§ 405§ 637§ 656§ 435§ 394§ 371§ 641§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-1929 Kohtu

) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist ei taotlenud, siis hüvitamisele kuulunud menetluskulud puudusid. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 1753,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 660,90 eurot ja edasiulatuv viivis või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. 3 2-25-1929 5.
2. Hageja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme, mis mõjutas oluliselt lahendit. Maakohus rikkus

§ 436lg-eid 1 ja 3 ning kohtuotsus on üllatuslik.

5.

1. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust ja menetlusõiguse norme. Kohus jättis mh tuvastamata kõik asjaolud, mille alusel nõue lahendati. Otsus on hagejale üllatuslik. 5.
2. Maakohtu 05.02.2025 määruse kohaselt andis kohus hagejale õiguse esitada hagiavalduse täpsustused, kõik tõendid ja seisukoha kostja vastusele 14 päeva jooksul, alates kostja vastuse saamisest. Hagejale ei ole edastatud infot, kas kostja vastuse esitas või mitte. Kohtu poolt ei ole hagejale kostja vastust nähtavaks tehtud ega edastatud. Kui kostja ei vastanud hagile, oleks kohus pidanud sellest hagejat teavitama ning märkima näiteks, et hagejale määratud vastamistähtaeg hakkab kulgema. Sisuliselt ei ole hageja vastamistähtaeg alanud, kuna hageja ei ole kostja vastust saanud. Selliselt on maakohus rikkunud menetlusnorme. 5.
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuses VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse. Lepingu lõpptähtpäev saabus 05.08.2021 ja kogu laenusumma on seega sissenõutav. Kostjale väljastati laen summas 4900 eurot, st laenu väljastamisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid algsele võlausaldajale/krediidiandjale 1336,24 eurot. Kostja tasus hagejale 1810 eurot. Arvestades kõiki tagasimaksed põhiosa katteks kuulub kostjalt välja mõistmisele põhiosa jääk 1753,76 eurot (4900-1336,24-1810) ja viivis alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 06.08.2021 seaduses sätestatud määras, mis apellatsioonkaebuse esitamise seisuga on 660,90 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise alates 03.04.2025 põhiosa jäägilt 1753,76 eurot seaduses sätestatud määras. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta

§ 638

lg 1 alusel menetlusse ning maakohtu otsus tuleb

§ 646

, § 656 lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Käesolev asi on lihtmenetluse asi.

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Praeguses asjas palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2634,71 eurot, intressi 340,42 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2634,71 eurot. Seega ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul, kuigi maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks, leiab kolleegium, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. 4 2-25-1929 8. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja

§ 646

alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seetõttu, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja eelmenetluse ülesannete täitmise kohustust (

§ 656

lg 1 p 1 ning § 392 lg 1 p-d 1–4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435lg 1).

Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised

§ 656

lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja rikkus kostjaga laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega täpsustanud haginõuet kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Seejuures viitas maakohus otsuses 05.02.2025 määrusele (otsuse põhjendavas osas ka ekslikult viidatud kui 02.05.2025 määrus), millega ta andis hagejale hagi täienduste esitamiseks tähtaja 14 päeva alates kostja hagivastuse saamisest (dtl 38–47). Hageja selgitas apellatsioonkaebuses, et maakohus ei edastanud talle infot, kas kostja hagi vastuse esitas või mitte. Hageja ei teadnud, kas talle määratud tähtaeg asjaolude ja tõendite esitamiseks oli hakanud kulgema.
2. Ringkonnakohus tuvastab, et kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on käesolevas tsiviilasjas maakohtu 05.02.2025 määrus, s.o dokument nr 2J ja 04.02.2025 hagiavaldus, s.o dokument nr 1S, kostjale kätte toimetatud 11.02.
3. Järelikult oli kostjal võimalik esitada kirjalik vastus hagile kuni 25.02.2025 (kaasa arvatud). KIS-st nähtuvalt kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Toimikus puuduvad andmed, et maakohus oleks hagejat teavitanud, et kostja temale määratud tähtajaks hagi vastust kohtule ei esitanud, samuti asjaolust, et hagejale 05.02.2025 määrusega määratud tähtaeg täienduste esitamiseks oleks kulgema hakanud. Maakohus allkirjastas otsuse 27.02.
5. Kostja poolt hagile esitatud vastus edastatakse hagejale kohtu vahendusel

§ 394lg 6 alusel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi, kui kostja vastust kohtule ei esitanud, tulnuks kohtul hagejat sellest teavitada, olukorras, kus hagejale 05.02.2025 määrusega määratud tähtaeg hakkas kulgema alates kostja (hagi) vastuse saamisest. Asjaolu, et kostja vastust ei esitanud, ei saanud välistada hageja võimalust hagiavaldust täpsustada, see tähendab täiendavaid asjaolusid ja tõendeid nõude aluse täpsustamiseks esitada. Eelnev on oluline seetõttu, et kui määrusele vastamata jätmise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata, on sellel hagejale kahjulikud tagajärjed, kuna ta ei saa hagiga sama eseme kohta samal alusel sama isiku vastu enam kohtusse pöörduda (

§ 371lg 1 p 4).

1. Ringkonnakohus leiab, et olukorras kus hageja ei saanud reaalselt võimalust hagi täpsustada ja tõendeid esitada, ei oleks maakohus saanud tugineda otsuse tegemisel sellele, et hageja ei vastanud kohtu 05.02.2025 määrusele.
2. Arvestades, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid, hagejal ei ole olnud võimalust oma hagiavaldust täpsustada ja kohtunõudele vastata, kuna kohus ei ole taganud õigusliku ärakuulamise põhimõtte täitmist, ning seega ei ole ka kostja saanud täpsustatud hagile vastata, ei oleks ringkonnakohtul võimalik ise asja sisuliselt lahendada. Seda ka seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude 5 2-25-1929 kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seega on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

15. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1, RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

Ringkonnakohus võtab hageja apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid toimikusse, kuid hinnangu peab neile andma maakohus asja uuel läbivaatamisel. 16. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) 6