act OÜ hagi S.P vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.10.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkon

) § 403⁴ lg 6 tähenduses. Krediidiandja ei 2 2-23-122204 kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei küsinud krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Üksnes kostja märgitud hinnang enda muude kulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all on mõeldud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste kohta. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud ei ole. Siinsel juhul ei saa kindlaks teha, milline oli kostja maksevõime, sest selle kohta ei ole andmeid kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Maakohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 4.2. Maakohtu hinnangul olid laenulepingud II ja III tühised, sest kostja tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.

§ 406

² lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli 48,90% (= 3 × 16,30%). Laenulepingu II alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 55,70%. Laenulepingu III alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 55,40%. 4.3. Vastavalt

§ 406

² lg-le 3, kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 4.4. Kohus on hagejale selgitanud ümberarvestuse esitamise vajadust. Hageja esitas ümberarvestuse (dtl 191–193)

§ 403⁴ lg 7 tähenduses.

Kostja on laenuna saanud kokku 1961 eurot (s.o laenulepingu I alusel 1075 eurot, laenulepingu II alusel 600 eurot ja laenulepingu nr III alusel 286 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid 714,03 eurot ja 80,73 eurot, kokku 794,76 eurot. Seega on kostja võimalik võlgnevus hageja ees 1166,24 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnevus oleks muutunud sissenõutavaks. Hageja on ümberarvestatud maksegraafikus (dtl 192) jätnud põhiosa maksed sama suureks kui algses maksegraafikus, kuid ümberarvestuse puhul tuleb vähendada krediidi tagasimakseid. Hageja esitatud ümberarvestus ei ole õiguslikult lubatav. Hageja oleks pidanud vähendama kogu kostja võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagama vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja kostja vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele. Ümberarvestusega ei saa hageja panna kostjat halvemasse olukorda, kui algses maksegraafikus kokku on lepitud. 3 2-23-122204 4.

1. Kuna hageja ei ole tagasimakseid korrektselt määranud, ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi ka osaliselt rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. 4.
2. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada hagi alternatiivse nõude osas (s.o põhivõla nõue 1166,24 eurot). Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 5.
4. Hageja ei vaidle vastu sellele, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5.
5. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et laenulepingud II ja III on tühised. Maakohtu arvestuse kohaselt oli krediidi kulukuse määrad suuremad, kui hagis märgitud, kuid maakohus ei ole selgitanud, kuidas maakohus sai krediidi kulukuse määra suurema ning mis selleks määraks on. Hageja arvutas krediidi kulukuse määra

§ 406

lg 6 järgi rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas toodud baasvõrrandi (RT I, 20.07.2021, 6) alusel. Intressi arvutamisel oli aluseks aasta pikkus 360 päeva (üldtingimuste p 10.2.3). Lisaks lähtus krediidiandja sellest, et laen makstakse kliendile välja kahe päeva pärast. Seetõttu võib krediidi kulukuse määr erineda võrreldes www.minuraha.ee kalkulaatori abil saadud tulemustega. 5.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuigi hageja on esitanud ümberarvestuse (dtl 191–193)

§ 403

⁴ lg 7 järgi, ei ole hageja tõendanud, et võlgnevus oleks muutunud sissenõutavaks. Krediidiandja ja kostja leppisid kokku, et igakuine kuumakse on 79,43 eurot. Selline kuumakse arvestas lepingu sõlmimisel kostja võimalustega ja see oli ka krediidiandajale lepingu sõlmimisel vastuvõetav. Ümberarvestuses on arvestatud

§ 403

4 lg 7 järgi lepingujärgse intressimäära vähenemisega

§-s 94 sätestatud intressimäärani. Seadus ega ükski juhend ei sätesta konkreetseid aluseid tagasimaksete uuesti ümbermääramise kohta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole kogu krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p-d 24– 25). Hageja ümberarvestus võttis arvesse intressimäära vähenemist seadusjärgse määrani, arvestades kõik kostjapoolsed laekumised põhiosa katteks. Maakohtul oleks vajadusel tulnud andja hagejale tähtaeg ümberarvestuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 340¹ lg 1). 4 2-23-122204 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
2. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Siinses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla ja kõrvalnõuete katteks kokku 2670,
3. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
4. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
5. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei määranud tagasimakseid uuesti nõuetekohaselt (

§ 403

⁴ lg 7), ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et hageja jättis ümberarvestatud maksegraafikus põhiosa maksed sama suureks kui algses maksegraafikus (dtl 192). Maakohus ei eksinud, kui leidis, et ümberarvestuse puhul tuleb vähendada krediidi tagasimakseid, ning et hageja oleks pidanud vähendama kogu kostja võlgnetavat krediidi põhiosa, jagades vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja kostja vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele. Ilma nõuetekohase ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud. Krediidi kulukuse määraga seonduvat on maakohus käsitlenud otsuse p-s 21 ega ole seejuures eksinud. 5 2-23-122204 Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mis annaks alust maakohtu otsus tühistada ja teha asjas maakohtust erinev otsus, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

1. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
2. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 6