Obsah (4)

§ 371§ 75§ 168§ 150

act OÜ hagi K.V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046; Hageja le

) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (

§ 371lg 1 p 2).

1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, seega tuleb vaidluse kohtualluvus määrata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I määrus). Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi vastab leping tarbijalepingu tunnustele uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 17 lg 1 p b mõistes.
2. Tarbijalepingute puhul kehtestab määruse artikkel 18 lg 2 üldise reegli, mille järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
4. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud Pärnu Maakohtul kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on Pärnu Maakohtule vastanud 08.04.2025, et Politsei-ja Piirivalveameti andmebaasis puudub informatsioon kostja elukoha ja kontaktandmete kohta.
5. Hagiavalduses märgitud aadress Uus tn 4-6, Varstu alevik, Rõuge vald, Võru maakond on rahvastikuregistri järgi kehtetu alates 04.09.
6. Rahvastikuregistri andmetel on aadress kehtinud lühiajaliselt, perioodil 18.06.2024-04.09.
7. Rohkem andmeid kostja võimaliku elukoha kohta rahvastikuregistris ei ole. Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal Eestis kinnisvara. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Lätis sündinud Läti kodanik, kelle emakeel on läti keel. Isiku kirje olek on „arhiivis“. Kostjal puudub kehtiv elamisluba, Eesti ametiasutuste väljastatud kehtivaid dokumente kostjal ei ole. Tema ainus teadaolev dokument on välisriigi (Läti) pass. Kostjal ei ole Eestis lähedasi. Maksu- ja Tolliameti andmete järgi ei ole kostja Eestis kunagi maksustatavat tulu teeninud.
8. Kohus on saatnud kostja teadaolevatele e-postiaadressidele kirja, milles küsinud kostja seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta ja palunud esitada oma elukoha andmed või alternatiivselt kirjalik nõusolek vaidluse lahendamiseks Tartu Maakohtus. Kostja ei ole Tartu Maakohtule vastanud.
9. Kohtul ei ole seega õnnestunud tuvastada, et kostjal oleks Eestis elukoht. Asjaolud viitavad sellele, et kostjal ei ole kunagi olnud tahet Eestisse elama asuda, vaid kostja on viibinud siin lühiajaliselt. Seega ei allu vaidluse lahendamine uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kohtutele ning kohus jätab hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (

§ 75lg 2).

12. Kohus jätab

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. 13. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast käesoleva määruse jõustumist esitada kohtule avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik