Obsah (4)

§ 371§ 75§ 168§ 150

act OÜ hagi Z.G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046; lepinguli

) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (

§ 371lg 1 p 2).

1. Hageja nõue tuleneb poolte 15.08.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr Y
2. Seega reguleerib rahvusvahelist kohtualluvust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I määrus). Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi vastab leping tarbijalepingu tunnustele uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 17 lg 1 p b mõistes.
3. Tarbijalepingute puhul kehtestab määruse artikkel 18 lg 2 üldise reegli, mille järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht on inimese elukorralduse ruumiline keskpunkt. Püsiv elukoht tähendab kohta, kus isik alaliselt viibib, kus on tema kodu, st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema isiklikud asjad (RKPJKo 26.02.2025, 5-24-29, p 52). TsÜS § 14 lg 3 järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
5. Hagiavaldusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud Pärnu Maakohtul kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud aadressilt Võidu tn 1, Kallaste tagastati dokumendid Pärnu Maakohtule märkega „ei ela/asu aadressil, elab Soomes“. Kostja ei ela ka aadressil Kase tn 2–15, mida 11.11.2024 kinnitas selle korteri omanik. Rahvastikuregistris puuduvad kostja kehtivad elukohaandmed. Kinnistusraamatu andmetel puuduvad kostjal Eestis kinnisasjad. Tsiviilasjas nr 2-24-138978 on kostja 13.03.2025 kohtule teatanud oma aadressiks Tilkankatu 2d–50, Helsinki, 00300, Soome. Kohtu hinnangul on usutav, et kostja on asunud Soome elama, kuna kohus ei ole tuvastanud Eestis ühtegi aadressi, mida võiks pidada kostja elukohaks ning Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja Eestis maksustatavat tulu teeninud viimati augustis
6. Tuvastatud asjaolude pinnalt on kohus seisukohal, et kostja ei ela Eestis ning vaidluse lahendamine ei allu uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kohtutele.
7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (

§ 75lg 2).

11. Kohus jätab

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. 12. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast määruse jõustumist esitada kohtule avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2).

Kohus ei tagasta hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik