Obsah (11)

§ 652§ 230§ 229§ 272§ 232§ 436§ 654§ 236§ 363§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-15854 Koht

) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kui muuta osaliselt maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

1. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 7791 eurot, mis on vajalik kostja poolt hagejale töövõtulepingu alusel tehtud puudustega töö parandamiseks, täpsemalt vana töö, s.o auto kile eemaldamiseks ja uue töö tegemiseks, s.o uue materjali soetamiseks ja selleks vajalike tööde tegemiseks. Hageja heitis kostjale ette, et kile servad on lõigatud kõveralt kõikides nähtavates kohtades (hagiavalduse p 6.1) ja kile ääred tulevad lahti ning servades on nähtavad kortsud (hagiavalduse p 6.2). Lisaks nõuab hageja kostjalt kohtueelsete tõendite kogumise ja õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist (450 eurot) ning viivist seaduses sätestatud määras.
2. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (vt siinse otsuse p 13), mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle (

§ 652lg 1 p 1).

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga (vt samas). Pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja kui töövõtja tehtud töö vastas nõuetele ja kas hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu kahju hüvitamise nõue.

1. Maakohus käsitles kostja tööle tehtud etteheiteid kolmes kategoorias. Esmalt hindas maakohus etteheiteid, mis seondusid kõveralt lõigatud servadega (hagiavalduse p 6.1) ja leidis kokkuvõttes, et arvestades värvitööde standardit ja 3M kvaliteedikontrolli juhiseid, vastas töö kvaliteedile, mida hageja võis mõistlikult oodata. Seejärel hindas maakohus etteheiteid, mis puudutavad kile servade lahtitulemist ja kortsusid servades (hagiavalduse p 6.2) ning leidis, et nende puuduste eest kostja ei vastuta, kuna need on tingitud hageja materjali puudustest. Viimaks hindas maakohus selliseid puudusi, mida kostja avaldas, et oli valmis kõrvaldama, kuid milleks hageja võimalust ei andnud. Maakohus leidis, et selliste puuduste kõrvaldamisega seotud nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mis viisid hagi rahuldamata jätmiseni. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda teistsugusele järeldusele. Maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Samuti ei ole maakohus eksinud tõendite hindamisel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgist. 6 2-23-15854
2. Maakohus ei jaganud asja lahendamisel tõendamiskoormist ebaõigesti. Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid pidi

§ 230

lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest (RKTKo 08.11.2017, 2-1158942/229, p 22). Nii on tõendamiskoormist mõistnud ka hageja, esitades algusest peale väiteid ja tõendeid töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Kui kostja soovis vastutusest vabaneda, viidates tellija materjali puudustele, pidi kostja tõendama need asjaolud, mis on VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eelduseks. Kostja ongi seda teinud. Asjaolu, et hageja maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei anna alust väita, nagu ei oleks kostja oma vastuväidete kohta tõendeid esitanud. 40. Ekslikud on hageja etteheited, mille kohaselt tulnuks maakohtul lähtuda eelkõige hageja esitatud asjatundja hinnangust.

§ 229

lg-te 1 ja 2 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Siinsel juhul esitas hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks sertifitseeritud kile paigaldaja arvamuse. Tegemist on dokumentaalse tõendiga

§ 272tähenduses.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 232lg 2).

Seejuures ei ole erinevat tõendiväärtust ka eri liiki tõenditel (RKTKo 08.06.2016, 3-2-1-42-16, p 15), sh ka mitte eksperdi arvamusel (RKTKo 14.06.2006, 3-2-1-59-06, p 14). Kuna pooled ei olnud tõendamist puudutavaid kokkuleppeid sõlminud, tuli kohtul hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (

§ 232lg 1).

Maakohus ei ole tõendite hindamise reeglite vastu eksinud. Hageja on etteheidete tegemisel jätnud tähelepanuta, et kohus ei ole seotud poolte (ega nende esitatud tõenditest nähtuva) õigusliku hinnanguga töö kvaliteedi kohta. Kohus kohaldab õigust ja teeb tuvastatud asjaolude alusel õiguslikud järeldused ise (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

Seega ei piisa töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks hageja rõhutusest, et tema asjatundja arvates oli töö kvaliteet halb. Hageja väiteid selle kohta, et töö halb kvaliteet oli tingitud kostja töövõtetest, mitte materjali puudustest (mis võinuks välistada VÕS § 641 lg 3 kohaldamise), on maakohus hageja tõendite, sh AK kirjaliku arvamuse ja istungil antud ütluste alusel põhjalikult kontrollinud. Maakohus leidis, et hageja tõendid ei kinnita väidet, nagu oleksid puudused tingitud kostja valedest töövõtetest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Sellest, et hageja kohtu poolt tõendile antud hinnanguga ei nõustu, ei saa järeldada, et kohus oleks jätnud asjatundja arvamusega arvestamata või et kohus oleks olnud asja lahendamisel erapooletu.

1. Õige ei ole hageja etteheide, nagu oleks maakohus aktsepteerinud kostja töö väidetavalt madalamat kvaliteeti töövõtu hinna tõttu. Samuti ei ole õige etteheide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja oli teenuse esitamisel tarbija. Maakohtu otsusest ei saa selliseid järeldusi teha. Vastupidi, maakohus lähtus asjakohaselt VÕS § 641 lg 2 p-st 5, mille kohaselt ei vasta tarbijatöövõtulepingu puhul töö lepingutingimustele muuhulgas siis, kui töö ei ole tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada lähtudes töö olemusest. Samuti selgitas maakohus õigesti, et kui kohustuse täitmise kvaliteedis ei ole kokku lepitud ja see ei tulene seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Nimetatu kehtib ka tarbijatöövõtulepingu puhul, kuna ei erine VÕS § 641 lg 2 p-s 5 sätestatud kriteeriumist, mille järgi peab töö olema tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga. Tulenevalt VÕS §-st 657 on VÕS § 641 lg 2 p 5 7 2-23-15854 imperatiivne. Hageja viidatud VÕS § 7 lg 2, mis käsitleb mõistlikkuse põhimõtet ega tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4, mis käsitleb tarbija teabe saamise õigust, ei tulene õigust kõrgematele nõuetele, kui on võlaõigusseaduses tarbijatöövõtulepingute kohta sätestatud. Siiski on iseenesest õige hageja seisukoht, et kostja töö pidi olema seda liiki tööle omase sellise kvaliteediga, mida hageja võis mõistlikult eeldada.
2. Maakohus tuvastas asjas esitatud ja kogutud tõendeid hinnates õigesti, et töö vastas nõuetele (servade lõikamist puudutavate etteheidete osas). Maakohtu järeldused ei ole vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Maakohus võttis oma järelduste tegemisel aluseks värvitööde standardi (dtl 167 – 170) ja 3M välispindade kvaliteedikontrolli juhised (dtl 171 – 176, tõlge dtl 171), mille kohaselt kontrollitakse detaile 1 – 1,5 m kauguselt. Hageja ei vaidlustanud standardi ega juhise asjakohasust ega maakohtu järeldusi selle kohta, et kostja saavutatud tulemus ei ole vähemalt 1 m kauguselt vaadeldes ebakvaliteetne. Hageja selgitab üksnes seda, et eeldas, et kostja teenus vastab kvaliteedistandarditele, kuid ei täpsusta, milliseid muid standardeid ta silmas peab. Seejuures ei oma tähtsust VN tunnistajana antud ütlus, mille kohaselt olevat kostja lubanud samasugust kvaliteeti nagu eelnevalt kiletatud sõidukil. Hageja ei ole varasema kiletamise töö kvaliteeti esile toonud ega tõendanud. Kuigi väide, et tootja standard ei välista parema töö tegemist või kvaliteedi hindamist lähemalt kui 1 m kauguselt, võib iseenesest olla õige, ei anna see alust järeldada, et hagejal oleks olnud sellele õigustatud ootus VÕS § 641 lg 2 p-i 5 tähenduses. Hageja väitest, et kostja poolt paranduste tegemine ei õigusta algselt puuduliku töö tegemist (poritiibade osas), järeldub aga, et hageja heidab kostjale tegelikult ette mitte parandatud, vaid esialgselt tehtud töö omadusi, mis ei ole aga pärast töövõtja poolt paranduste tegemist enam asjakohane. Hageja väidab apellatsioonkaebuses AK arvamusele tuginedes ka seda, et teatud paigaldustehnikate kasutamine võimaldab saavutada ka keerulistes kohtades parema tulemuse, kuid ainuüksi see ei võimalda teha järeldust, et siinsel juhul saavutatud tulemus ei vastaks seda liiki tööle omasele kvaliteedile.

1. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kile servast eemaldumine ning voldid kile servade all on tingitud hageja antud materjali puudustest, mille eest kostja ei vastuta (VÕS § 641 lg 3). 43.
2. Hageja etteheide, nagu oleks maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt, ei ole õige. Maakohus tuvastas helisalvestise (stenogramm ja tõlge dtl 110–113), DG, VN ja AK ütluste (07.08.2024 istungi protokoll) ning Hexis HX30 000 sarja kile tehnilise info (dtl 75 ja tõlge dtl 152) alusel, et sõidukile paigaldatud kile osteti
3. a või varem Ameerika Ühendriikidest ja selle säilitustähtaeg oli kostja poole pöördumise ajaks ületatud. Samuti tuvastas maakohus, et hageja teadis, et kile liimi omadused on säilitustähtaja ületamise tõttu halvenenud. VN kinnitas tunnistajana, et nad hagejaga said kostjalt info selle kohta, et standardi kohaselt on kile vana, mistõttu võib selle kvaliteet olla kehv ja see kiletamiseks ei sobi (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärge 00:06:22). Neid maakohtu järeldusi hageja ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuses väidab hageja seda, et kostjale anti töö tegemiseks tegelikult üle uus, suletud pakendis Taist ostetud kile, kuid tegemist on uue asjaoluga, millele hagejal ei ole õigust esmakordselt alles apellatsioonimenetluses tugineda (

§ 652lg 1).

Hageja viitab küll VN poolt maakohtu menetluses tunnistajana antud ütlustele, kuid hageja ei saa tunnistaja ütlustest tuletada uusi, menetluses esile toomata asjaolusid.

§ 236

lg 1 kohaselt on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Seega saab tõend, antud juhul tunnistaja ütlus, üksnes kinnitada menetlusosalise väidet, mitte asendada menetlusosalise asjaolude esile toomise kohustust (

§ 363lg 1 p 2).

Väidet, et kostjale töö tegemiseks üle antud kile osteti Taist, hageja esitanud ei ole (vt VN ülekuulamise taotluse 8 2-23-15854 kohta 15.01.2024 menetlusdokument ja 27.05.2024 kohtuistungi protokoll). Ringkonnakohus jätab hageja uue väite tähelepanuta (

§ 652lg 3 ja 4).

Seega tuvastas maakohus asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et kostjale üle antud kile oli ostetud Ameerikast

1. a või varem. 43.
2. Samuti ei ole õige hageja väide, nagu ei oleks teda teavitatud materjali ebasobivusest. Maakohus tuvastas VN ja DG ütluste alusel, et hageja oli enne töö alustamist teadlik, et kile omadused võivad selle säilitustähtaja ületamise tõttu olla halvenenud. Maakohus ei ole nende järelduste tegemisel tõendeid ebaõigesti hinnanud. Tööandja riskidest teavitamine ja nõusolek nendega ei pidanud olema kirjalikult dokumenteeritud, nagu leiab hageja. Seadusest selliseid nõudeid ei tulene.
3. Hageja arvamus, et puudused on tingitud valedest töövõtetest, mitte materjali puudustest, on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et AK arvamus, mille järgi võivad kile eemaldumist ja kortse põhjustada ka muud asjaolud, ei tõenda hageja väidet, et need puudused on siinsel juhul tingitud kostja töövõtetest, mitte materjali puudustest. Seejuures ei jätnud maakohus AK arvamusega arvestamata ega seda hindamata. Maakohus kõrvutas AK ütlusi selle kohta, kuidas tuleb kiletamistööd teha ja DG ütlusi selle kohta, kuidas konkreetne töö tehti, ja tuvastas, et tõendatud ei ole, et kostja oleks kasutanud ebaõigeid töövõtteid. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ega pea vajalikuks seda korrata (

§ 654lg 6).

Apellatsioonkaebuses hageja kordab maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on juba ammendavalt vastanud. Hageja seisukoht, et välistatud ei ole tema versioon sellest, kuidas puudused tekkisid, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Hageja jätab oma etteheidete tegemisel tähelepanuta, et kostja tõendas töö meetodite nõuetelevastavuse, sh auto põhjaliku ettevalmistamise DG ütlustega (07.08.2024 kohtuistungi protokolli ajamärge 02:40:28). Hageja oletus, et kostja töömeetodid ei pruukinud siiski olla piisavalt professionaalsed, ei lükka ümber kostja esitatud tõendeid selle kohta, et puudused, mille olemasolule hageja nõue on rajatud, on tingitud materjali puudusest. 45. Täiendavalt ei nõustu hageja maakohtu järeldustega selle kohta, et tooni erinevus salongi tagaakna juures ei ole käsitatav lepingutingimustele mittevastavusena, kuna toonierinevus võib siiski olla märgatav teatud valgustingimuste või nurkade alt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vastavad põhjendused tuleb otsusest välja ja hageja etteheited

§ 652lg 3 ja 4 alusel tähelepanuta jätta.

Nimelt ei heitnud hageja maakohtus kostjale ette auto toonierinevust ega esitanud menetluses seda kinnitavaid tõendeid. Maakohus käsitles seda küsimust põhjusel, et väidetavale toonierinevusele viitas auto ülevaatusel sõiduki omanik VN. Viimane ei ole aga menetlusosaline ega saanud asja ülevaatusel hagi alust uute asjaoludega täiendada. Hageja kinnitas 27.05.2024 kohtuistungil, et kõik puudused, millele ta tugineb, on näha hagiavaldusega esitatud AK ekspertarvamusele lisatud fotodelt (ajamärge 00:41:20– 00:41:22). Tagaakna värvierinevusele hageja hagiavalduses ei tuginenud ja ka AK fotodelt seda ei nähtu. Need väited ei mõjuta seetõttu ka apellatsioonimenetluse tulemust. 46. Õiged ei ole ka etteheited, mis puudutavad maakohtu järeldusi selle kohta, et kostja avaldas valmisolekut parandada vähemalt need puudused, mida ta on kohtumenetluses aktsepteerinud, kuid hageja ei soovinud seda. Nimelt märkis kostja vastuses hagiavaldusele, et fotodelt 8, 9 ja 16 (dtl 19, 20 ja 27) nähtuvad pisipuudused (kile lõige võiks olla parem), mida kostja oli nõus parandama, kuid hageja ei toonud selleks autot kostja juurde. Kostja tõendas maakohtus, et pooled leppisid kokku, et hageja tuleb sõidukiga tagasi kostja juurde puuduste kõrvaldamiseks (helisalvestise stenogramm ja selle tõlge, dtl 110–114). Sellise kinnituse andis hagejale kostja seaduslik esindaja (vt 27.05.2024 kohtuistungi protokolli ajamärge 00:45:43, kus kostja selgitab, et vestlused toimusid hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel) ja 9 2-23-15854 ettepaneku saamist kinnitas ka hageja ise (samas 00:55:17). Maakohus tuvastas küll, et kostja ei nõustunud seejärel suhtlema VNga, kuid see ei oma asja lahendamisel tähtsust. VN, kes on auto omanik, ei olnud töövõtulepingu pool. Samuti ei saa hageja kohtuistungil antud selgituse alusel tuvastada, nagu oleks kostja hoolimata puuduste kõrvaldamise kokkuleppest hiljem telefoni teel siiski keeldunud hagejaga suhtlemisest ja paranduste tegemisest (07.08.2024 istungi protokoll, ajamärge 00:28:55). Hageja kohtuistungil antud seletus ei ole tõend (vt

§ 229lg 2).

Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et ta vaatamata kokkuleppele autot paranduste tegemiseks kostja juurde ei toonud. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja oli nõus puuduste parandamisega, kuid hageja ise ei andnud kostjale võimalust seda teha, mistõttu on täitmata VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud kahjunõude esitamise tingimused. Hageja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei hõlmanud kostja paranduspakkumine kõiki puudusi, on sedavõrd üldsõnalised, et neid ei ole võimalik kontrollida. Siiski märgib kohus, et kostjale ei saa ette heita selliste puuduste kõrvaldamisest keeldumist, mis olid tingitud hageja materjali halvast kvaliteedist või töö omadusi, mis vastasid keskmisele kvaliteedile. Igal juhul järeldub hageja kaebuse väidetest see, et ta lükkas kostja pakkumise tagasi. Seda, miks hageja leiab, et kostja paranduste pakkumine ei olnud usaldusväärne, ei ole hageja selgitanud. Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette ka seda, et kostja ei tõendanud, miks ta jättis pooled tööd teostamata, selgitamata, milliseid töid ta silmas peab. Maakohtu menetluses heitis hageja kostjale ette üksnes tööde lepingutingimustele mittevastavust, mitte nende tegemata jätmist.

1. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et töö oli seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, et osas, milles töös esinesid puudused, olid need tingitud hageja enda materjali puudustest ja osas, milles kostja möönis pisipuuduste olemasolu, ei kasutanud hageja kostja pakutud võimalust tööd parandada, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse muud väited ei mõjuta asja lahendust ja ringkonnakohus neile eraldi ei vasta. Kuna hageja kahjunõue jäi rahuldamata, jättis maakohus õigesti rahuldamata ka sellega seotud tõendite kogumise ja õigusabi kulude hüvitamise, samuti viivisenõude. Apellatsioonkaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole seda vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude rahalist suurust hageja ei vaidlustanud.
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja palub 16.12.2024 menetluskulude nimekirjas määrata tema apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt osutati kostjale õigusabi kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 1 tund 30 minutit ning konsultatsiooniks ja vastuse koostamiseks kokku 4 tundi 30 minutit. Kostja esindaja tunnitasu on 150 eurot. 50.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid tema õiguste kaitsmiseks vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr on mõistlik, vastab turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile ning on kooskõlas ka siinse asja olemusega. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. 10 2-23-15854 51. Kostja taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks tuleb seega rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 900 eurot (käibemaksuga) (6 × 150). (allkirjastatud digitaalselt) 11