← Eesti

3-24-1817/5

Obsah (9)§ 44§ 121§ 207§ 203§ 204§ 104§ 201§ 38§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-1817 D.C kaebus Tallinna

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vanglas kinnipeetav D.C esitas 18.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada habeme lõikamiseks žilett.
  2. Halduskohus jättis 18.06.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.
  3. Kaebaja esitas 19.06.2024 kaebuse täienduse, milles selgitas, et esitas vanglale 06.06.2024 taotluse hügieenitarvete väljastamiseks ja 15.06.2024 vaide selle peale, et hügieenitarbeid ei ole väljastatud. Pärast kaebusega kohtu poole pöördumist väljastati kaebajale nõutavad hügieenitarbed. Kaebaja soovis muuta kaebuse nõuet ja taotleda vangla poolt hügieenitarvete väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. 3-24-1817
  4. Halduskohus jättis 19.06.2024 määrusega kaebuse korduvalt käiguta, et kaebaja põhjendaks tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi.
  5. Kaebaja selgitas 19.06.2024 kaebuse täienduses, et hügieen on tihedalt rahvastatud keskkonnas elulise tähtsusega küsimus, millest sõltub kaebaja füüsiline ja vaimne tervis. Vangla ei võimaldanud kaebajale žiletti perepäeval osalemise ajaks. Perepäeval osales lisaks pereliikmetele hulk võõraid inimesi. Kaebaja pidi osalema ebaesteetilise habemega, mis riivas tema au ja head nime. Kahju hüvitamise kaebus ei ole iga üksiku rikkumise korral perspektiivikas. Õigusvastasuse tuvastamine on seetõttu ainus meede, millele kaebaja saaks edasistest rikkumistest hoidumisel tugineda.
  6. Tallinna Halduskohus tagastas 19.06.2024 määrusega kaebuse. Kaebajale selgitati 19.06.2024 määruses, et tuvastamiskaebuse esitaja peab põhjendama, kuidas tuvastamiskaebus tema õigusi kaitseb ja miks ta õigusvastasuse tuvastamist soovib. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamist piisavalt põhjendanud. Praegune tuvastamiskaebus ei kaitse kuidagi kaebaja õigusi. Kui kaebaja soovib saada vanglalt kahjuhüvitist, siis on tal võimalik esitada kohtule hüvitamiskaebus, läbides eelnevalt vanglas kohustusliku kohtueelse menetluse. Tuvastamiskaebust ei saa esitada hüvitamiskaebust ettevalmistavana. Samasisulise kaebuse korduv menetlemine raiskab asjatult kohtu piiratud ressursse. Pelgalt see, et kaebaja saab tuvastamiskaebust rahuldava kohtuotsuse, ei kaitse kuidagi tema õigusi, seega ei ole kaebust esitatud kaebaja õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Selline kohtuotsus ei anna kaebajale mingit nõudeõigust vangla vastu. Isegi kui kohus rahuldaks kaebaja tuvastamiskaebuse, ei kohusta see vanglat millekski, sh lahendama kaebaja taotlusi edaspidi kiiremini või eelisjärjekorras. Samuti ei kaitse see kaebaja väidetavalt rikutud au ega head nime, sest võõrad inimesed, kes perepäeval osalesid ja kaebaja väidetavalt ebaesteetilist välimust nägid, ei tea sellest kohtuotsusest midagi. Kaebaja huvi rahuldamiseks kohus kaebust ei menetle. Seega puudub kaebajal kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kaebus tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. D.C palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule lahendamiseks. Kaebaja selgitas, kuidas on rikutud tema subjektiivseid õiguseid ja miks hüvitamise nõue perspektiivikas ei ole. Kaebaja on viidanud varasemale kohtupraktikale, milles on leitud, et igasugune üksik rikkumine ei pruugi küündida rahalise hüvitamiseni. Praeguse kohtumenetluse raames saab kohus kontrollida, kas vastutaja on kaebaja taotluse lahendamisel õigusnorme järginud. Kuigi kaebaja nõustub, et tema hea nime taastamine teiste ees ei ole võimalik, on võimalik tema rikutud au taastamine. Au on kaebaja subjektiivne hinnang minapildist ja seega taastatav vastustaja süü tuvastamise kaudu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus tagastas kaebuse õigesti kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid kõiki üle kordamata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2). Õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavuse eelduseks on, et kaebus on isiku õiguste kaitseks vajalik 2

(3)3-24-1817 (

§ 38

lg 4) ning õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, kusjuures selle esitamiseks ei anna õigust hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (

§ 45lg 2).

Seega on tuvastamiskaebuse esitamise võimalused piiratud, kuid selle esitamine võib olla põhjendatud erilise preventiivse või rehabiliteeriva huvi olemasolu korral (nt Riigikohtu 14.02.203 määrus nr 3-22-721, p-d 10–11). Kaebaja hinnangul on kaebuse esitamine vajalik, sest rikutud on tema au ja head nime. Seega soovib kaebaja kaebuse menetlemist rehabiliteerival eesmärgil. Riigikohus on selgitanud, et sellisel eesmärgil esineb tuvastamiskaebuse esitamise vajadus juhul, kui toimunud riive on intensiivne ja isik ei soovi esitada kahjunõuet. Näiteks võib see olla põhjendatud juhul, kui haldusorgani tegevusega on intensiivselt riivatud kaalukaid põhiõigusi nagu kodu puutumatus (põhiseaduse (PS) § 33), kehaline puutumatus (PS § 26) ja füüsiline vabadus (PS § 20) (vt Riigikohtu 14.02.203 määrus nr 3-22-721, p 11 jj). Kaebaja väidete põhjal ei ole alust järeldada, et praegu oleks tegemist sellise õiguste riivega. Kuigi kaebajale endale võis habeme olemasolu perepäeval ebameeldiv tunduda, ei ole ta väitnud, et perepäeval osalejad oleks sellega seoses talle tähelepanu pööranud või teda oleks seetõttu perepäeval või hiljem kuidagi teisiti koheldud. Arvestades tänapäevast meestemoodi, ei ole alust arvata, et habeme olemasolu iseenesest isiku au või head nime rikub. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega äratuntav, et praegu oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Seega ei ole tuvastamiskaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 19.06.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.