← Eesti

2-24-128678/8

Obsah (6)§ 4034§ 403§ 100§ 101§ 416§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-128678 Tsiviilasi Aktiva Finance Gro

) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu

  1. märtsi
  2. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu
  3. novembri
  4. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

§ 4034

lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). 4

(9)

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab

§ 403

3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 11. Tulenevalt

§ 4034

lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringu Maksehäireregistrisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksuja Tolliametilt (399,44 eurot). Muuhulgas omandas esialgne võlausaldaja kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotlusest (sissetulekud 390 eurot, kohustused 0 eurot). Hageja hinnangul on tõendatud, et on kogutud ja kontrollitud kostja majanduslikku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Riigikohus on 24. novembri 2023 lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate 5

(9)rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu
  1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (Maksuja Tolliamet, maksehäireregister). Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid ja kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud. 12.

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Hageja nõude intressi 279,33 euro väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. 13.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja sai laenu summas 4860 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 1608,64 eurot. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt Inbank Finance AS-i ja kostja vahel 02.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingule, tuleb kostjal laen tagastada igakuiste osamaksetena ning viimase osamakse tähtpäev on 05.11.2027, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude (nt haldustasu) kohta. Hageja esitas 16.04.2025 tagasimaksete arvestuse ning alternatiivse nõude. Hageja palub kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt graafikule ning viivise lepingujärgses määras 0,06% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

  1. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 05.01.
  2. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle aasta, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu 6

(9)täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. 15. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 05.12.2022-05.04.2025 osamaksed täielikult ning 15.05.2025 osamakse osaliselt. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks lepingut lugeda 27.05.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine tühine

§ 416rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

Kuivõrd kostja ei olnud maksetega viivituses, jätab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 606,05 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

  1. Ümberarvestuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.05.2025 (osaliselt) kuni 05.11.
  2. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt järgmisele graafikule: maksetähtaeg 05.05.2025 05.06.2025 05.07.2025 05.08.2025 05.09.2025 05.10.2025 05.11.2025 05.12.2025 05.01.2026 05.02.2026 05.03.2026 05.04.2026 05.05.2026 05.06.2026 05.07.2026 05.08.2026 05.09.2026 05.10.2026 05.11.2026 05.12.2026 05.01.2027 05.02.2027 05.03.2027 05.04.2027 05.05.2027 05.06.2027 05.07.2027 põhiosa jääk 3077,55 3001,35 2925,57 2846,72 2768,15 2688,17 2605,19 2522,28 2436,41 2350,46 2262,96 2169,95 2079,20 1985,61 1891,55 1794,69 1697,19 1597,93 1495,96 1393,08 1287,54 1180,91 1072,36 959,99 847,47 732,43 615,81 osamakse 70,01 75,78 78,85 78,57 79,98 82,98 82,91 85,87 85,95 87,50 93,01 90,75 93,59 94,06 96,86 97,50 99,26 101,97 102,88 105,54 106,63 108,55 112,37 112,52 115,04 116,62 119,07 7

(9)05.08.2027 05.09.2027 05.10.2027 05.11.2027 496,74 375,88 252,84 127,44 120,86 123,04 125,40 127,44 17. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o

§ 113lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

  1. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne, jätab kohus hageja nõude haldustasu 11,60 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 45 eurot. Kuivõrd lepingu ülesütlemist ei saa kehtivalt ülesöelduks lugeda ja kostja ei olnud maksetega viivituses, ei ole sissenõudmiskulude (sh meeldetuletuskirjade ja muu kulu) väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja nõude sissenõudmiskulude 45 euro väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata. Hageja nõue põhivõla suuremas ulatuses kui 3071,36 eurot, intressi 279,33 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 606,05 eurot jätab kohus rahuldamata.
  2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi ning viivis käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
  3. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  5. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 3071,36 eurot. Hagi rahuldati ligi 61,3% ulatuses.
  6. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 38,7% ulatuses hageja kanda ning 61,3% ulatuses kostja kanda.
  7. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 8

(9)
  1. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
  2. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  3. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
  4. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2,5 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 300 eurot.
  5. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 915 eurot, millest kostja kanda jääb 61,3% ehk 560,9 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 354,1 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  6. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.